Teema: Elatisraha eelnõu

Muutmisele läheb(kui läheb) Perekonnaseadus, eraldi  elatisraha eelnõu ei ole.

Hetkel kehtib küll nn vana

https://www.riigiteataja.ee/akt/127102020015

Eelnõu on menetlusse võetud, kontrollisin aga kas ja millal vastu võetakse ei oska arvata.

#3702569:

Ma loodan, et niipea ei muudeta, või vähemalt ei laiene see neile, kes on elatisvõlglased või uute elatiste määramisel võetakse aluseks uuenenud määr.

Minul on erivajadusega laps, puue ei ole väga märgatav, aga lapse jaoks ebamugav terviserike. Lapse isa pole mitu aastat midagi maksnud, saan riigi poolt elatisabi. Eks tegi oma ettevõtte, milles ametlikult ei tööta. Kogu vara on praeguse elukaaslase nimel. Õnneks võlg aegub alles 30a pärast peale lapse täisealiseks saamisel. Kaalun tõsiselt nõude eksi vanemate vastu esitada. Nemad muudkui poputavad seda tola ja lapse vastu huvi ei tunne. Oleks suhted normaalsed, siis ei kaaluks.

praegune miinumumelatis on palkade taset vaadates pigem keskmine või üle selle, mitte miinimum.

mehe vanemate vastu elatise nõude esitamine on haige tegu – kas sa nende käest küsisid enne mehega voodisseronimist või lapse tegemist? ise valisid sellise jobu enda lapse isaks, tema vanemad jäta asjast välja. õnneks on eestis vaid ühel juhul vanavanematelt elatis välja nõutud ja tol korral oli põhjuseks see, et mees kirjutas kogu oma vara elatise protsessi ajal vanemate nimele, ehk kantis oma vara vanematele ja selle arvelt siis kohustati vanavanemad elatist maksma
Paljudele peredele on see elatise summa oluline ja sellega igakuiselt arvestatud.

Laste elatisnõuete aegumistähtaeg

Kuna aegumist kohaldatakse üksnes nõuetele, on oluline rõhutada, et nõudeks võib seadusest tulenevalt olla ka perekonnaõiguslik nõue kui seadusest tulenev nõue. Lapse elatisnõuete puhul on tegu korduvatele kohustuste täitmise suunatud nõudega. Kui üldiselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumistähtaeg 3 aastat, siis lapse ülalpidamise kohustuse nõude aegumistähtaeg on kümme aastat alates iga üksiku kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast. https://claudiuslaw.com/et/oigusblogi/54-oigusabi-lapse-elatisnouete-aegumisest

kui vanavanemad sinu ja mehega lapse tegemise ajal voodis kaasas polnud ja sa lapse saamiseks nende luba ei küsinud, siis jäta nemad oma elatise küsimisest eemale – ise sa selle mehe valisid ja vastuta ise oma valikute eest

#3703007:

Ei ole mul vaja, et teeme tööd ja näeme vaeva ja siis ekselukaaslane või laps tulevad kätt välja sirutama (ehk siis loe: see laps saab oma testamendi kätte igakuiste väljamaksetena).

Küll need uued mutid on ikka õelad. Mis mõttes see testament on, see on isa panus lapse kuludesse. Sinul pole küll mingit õigust lapselt isa ära võtta.

#3703734:

reaalsus on siiski, et esimesele lapsele maksab mees nõutud elatise ära ja teised lapsed ajavad märksa vähemaga läbi, sest pere rahaline olukord enamat ei võimalda

Aga mis võtad siis sellise mehe, kes on juba isa. Võta vaba ja lastetu mees, ei ole vaja nende teise ringi meestega vorpida siis neid lapsi, kui tema palk seda ei võimalda. Esimese lapse ema ei teadnud ette, et peab hakkama üksi last kasvatama, sina teadsid väga hästi enne oma laste saamist, et mehel on veel lapsi, keda tuleb toetada.

#3703786:

Nõus, et selline olukord ebaõiglane. AGA mees peaks saama siiski nii palju lapsi kui ta suudab üles kasvatada (sama ka naiste kohta). Ja kui naine saabkilapse teise ringi mehega, PEAB ta sellega arvestama et mees peab lapsele maksma.

Ebaõiglane on siin ebanormaalselt suur miinimumelatis. Kui peres on kolm last siis on võimalik nad sellise sissetulekuga üles kasvatada. Kui üks (veel enam kaks) last elavad eraldi peab elatist maksev vanem oma hambad paraku varna riputama. Miks paljud käod kohtunikke (täpsemalt riigikohtunikke) ja sotsiaalteadlasi, kes seda uurinud, idiootideks peavad? Kahtlen sügavalt, et kõigil neil kägudel on vähemalt doktorikraad ette näidata.

#3703762:

#3703734:

reaalsus on siiski, et esimesele lapsele maksab mees nõutud elatise ära ja teised lapsed ajavad märksa vähemaga läbi, sest pere rahaline olukord enamat ei võimalda

Aga mis võtad siis sellise mehe, kes on juba isa. Võta vaba ja lastetu mees, ei ole vaja nende teise ringi meestega vorpida siis neid lapsi, kui tema palk seda ei võimalda. Esimese lapse ema ei teadnud ette, et peab hakkama üksi last kasvatama, sina teadsid väga hästi enne oma laste saamist, et mehel on veel lapsi, keda tuleb toetada.

sageli on lahkumineku otsustajaks naised, mitte mehed, ja miks peab see mees siis lastetuks jääma, kui esimese lapse ema on endale uue kallima leidnud?

erinevad uuringud on leidnud, et miinimumelatise nime all makstav summa katab juba aastaid ära pea kõik lapsele reaalselt kuluva rahalise kulu, varsti jõuab ka seadus sellele järele ja min elatis muutub tõesti keskmisest minimaalseks.

oletame, et mees elabki kusagil maakolkas ja töökohad ongi enamasti min või natuke üle selle palgaga. sellest poole peab ta maksma elatiseks ja endale jääb järele 300 eurot – kuidas peaks sellest ära elama? laps seevastu elab isaga võrreldes luksuses – 292 isalt, 292 emalt ja 60 eurot veel riigilt ka. millisest miinimumelatisest me sel juhul räägime? tallinna inimestel on ehk tõesti raske uskuda, aga ääremaadel ongi palgad sageli miinimumid ja neidki raske kätte saada.

naine peaks ka lapsi saades mõtlema, et kui mehega peaks midagi juhtuma, nt avariis hukkuma, millest ta siis lapse üles kasvatab? toitjakaotuspension on enamasti 100 euro ringis ja rohkemat pole kusagilt nõuda või saada, peab hakkama saama.

#3704183:

#3704011:

#3703007: Kui mehel on varasemast laps(ed), peabki vara olema uue elukaaslase (abikaasa) nimel. Meie peres sama. Ei ole mul vaja, et teeme tööd ja näeme vaeva ja siis ekselukaaslane või laps tulevad kätt välja sirutama (ehk siis loe: see laps saab oma testamendi kätte igakuiste väljamaksetena). Minu mees, tõsi, maksab elatist. See jutt on ikka täielik jama. Imelik põhimõte, mis on kindlasti demagoogia. KUi sa just ise ka oma sõnade järgi ei käitu, milles ma kahtlen. Kui elatis on võrdne testamendiga, siis järelikult kui teil on mehega ka ühiseid lapsi, siis nemad saavad teiega koos elades toidetud ja kasvatatud, ehk saavad ka oma elatise jooksvalt kätte – seega ka nemad ei ole testamendis sees, kuna nad said ka juba kätte ju? Või millest nemad siis elavad üles kasvades? Kui sa ise oma sõnade järgi ei toimeta ega tee, siis on ju jutt nulliväärne. Kindlasti ebaõiglane.

kui esimene on saanud 18 (või 21) aastat pea poole rohkem isa palgast kui järgnev(ad), siis ongi ta saanud suurema summa kui teised, kes saavad oma osa kätte pärast vanema surma.

uuringu järgi on lapse miinimumelatise määr 70 protsendi võrra kõrgem kui keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis. korruta see 18 aastaga ja näed, kui suure summa see laps on juba ette kätte saanud

https://www.err.ee/1061680/uuring-laste-miinimumelatise-maar-on-liiga-korge

Ei nõustu sellega ja seaduses seda pole. See on su oma soov. Ja kas sa rakendad seda ise ka siis. Et sinu vanem laps jääb sellel põhjysel pärijana välja ja noorem saab pärijaks? See on teie endi loodud imelik vahettegemine. Kui üldse mingit taolist ebaõiglast jagamist jutuks tuua, siis see endisaegne. Mida vanemal eesti ajal kasutati – kõige vanem poeg oli pärija. Tütred said vallasvara vaid kaasavaraks, veimevakk pidi ikka oma tehtud olevat.

Kui peres on näiteks kaks last, siis vanemad alati tahavad jagada ikka mõlema vahel. Pole kuulnud, et levinud oleks see. See pn päris absurd, kuna siis see vanem ise, kui ta pole peres kõige noorem, ei saa ka pärida oma vanematelt. Pealegi, kui noorem saab 18, on ka tema saanud selle summa ulatuses raha.

Kas elatis on liiga suur maksjale, see oleneb ju maksja sissetulekust ja elatustasemest. Ma ei kujuta ette, et ma oma vanemale lapsele vähem jätaks võimalikku pärandust meie varast, kui nooremale.

Tere!

Kas siis sellest aastast muutub midagi või jääb kõik endiseks elatise suhtes.Ehk siis 292 eurot.

#3705269:

#3705253:

Kas elatis on liiga suur maksjale, see oleneb ju maksja sissetulekust ja elatustasemest. Ma ei kujuta ette, et ma oma vanemale lapsele vähem jätaks võimalikku pärandust meie varast, kui nooremale.

Aga siin on ju küsimus selles, et see pole naise laps ja mees on suss, kes ei seisa oma kõigi laste eest. Pole seegi haruldane, kui uue naise eelmisest suhtest lapsele laienevad kõik selle pere õigused, teda võetakse kui pere liiget, aga mehe endisest suhtest lapsed puksitakse täiega välja. Ja mehed on piisavalt jobud, et lasevad sellel juhtuda.

Saan aru, lihtsalt selline suhtumine pole normaalne, sp võtan sõna. Ega isa uue naiste vara polegi mehe esimestele lastele vaja, Ikka isa vara ja osa sellest pean silmas, aga ei arvanud, et selle peab nii lahti seletama siin. Ja kui niipidi juuksekarva poolitadsa, siis võiks öelda, te need üks vahe on veel sees, isaga koos ja eraldi kasvavatel lastel. Ja see on suur vahe, mida ei annagi rahaga kinni maksta, ka pärandiga mitte. See on see, et need lapsed, kes isaga koos ei kasva, saavad ka muud vähem, igapäevast suhtlust ja kokkukuuluvust, hoolivust ja isa tähelepanu, kohalolu ja koos kasvamist ja elamist ja kõike, mis sellega kaasneb.

#3704174:

naine peaks ka lapsi saades mõtlema, et kui mehega peaks midagi juhtuma, nt avariis hukkuma, millest ta siis lapse üles kasvatab?

Seni kui ta ikkagi pole kuskil avariis hukkunud, seni võiks siiski ka oma osa lapse kasvatamisse anda. Naised ei saa lapsi üksi ja ei pea vaid üksi pingutama, seni kuni härra ringi lullitab ja uusi lapsi treib.

#3703786:

#3703734:

#3703710:

#3703007:

Ei ole mul vaja, et teeme tööd ja näeme vaeva ja siis ekselukaaslane või laps tulevad kätt välja sirutama (ehk siis loe: see laps saab oma testamendi kätte igakuiste väljamaksetena).

Küll need uued mutid on ikka õelad. Mis mõttes see testament on, see on isa panus lapse kuludesse. Sinul pole küll mingit õigust lapselt isa ära võtta.

praeguse “miinimum”elatisega saavad eraldielavad lapsed paraku isa palgast tavaliselt suurema osa kui isaga koos elavad lapsed.

kui mehel on varasemalt 1 laps ja saab uues suhtes 2 last juurde, siis 1. laps saab oma 292 eurot igal juhul kätte, aga kui 2. ja 3. laps sama saaks, siis läheks isa palgast juba 876 eurot puhtalt lastele – enamuse inimeste palgast selleks ei jagu. keskmine brutopalk on 1500 eurot ehk 1200 kätte, sellest peaks mees 876 lastele kulutama ja ise 324 euroga ära elama? lastele siis 584 eurot kuus, sest teise poole lisab ju ema. reaalsus on siiski, et esimesele lapsele maksab mees nõutud elatise ära ja teised lapsed ajavad märksa vähemaga läbi, sest pere rahaline olukord enamat ei võimalda

Nõus, et selline olukord ebaõiglane. AGA mees peaks saama siiski nii palju lapsi kui ta suudab üles kasvatada (sama ka naiste kohta). Ja kui naine saabkilapse teise ringi mehega, PEAB ta sellega arvestama et mees peab lapsele maksma.

Jah, mees peab oma esimese ringi lapsele maksma, aga teise ringi lapsel on sama suured rahalised õigused. Ehk siis teise lapse ema peaks mehe vastu esitama elatisnõude (muuseas, seda saab teha ka siis kui ollakse abielus) ja nii saab käima jada kõikide laste elatise vähendamiseks. Selged on ju kaks asja- esiteks ei kulu lapse alla igakuiselt 2*292 eurot (isalt ja emalt võrdselt) + 60 eurot lastetoetust ja teiseks, kui eraldielav laps saab sellise summa, siis peres elavale sama summat isa poolse panusena enam ei jätku. Miks peaks lapsed olema ebavõrdselt kindlustatud?

Elatise teemades on üks huvitav seaduspära – alati hakatakse rõhuma selle, et kuidas ühele või kahele lapsele elatise maksmine viib automaatselt vaesusesse.  Aga samas teistes teemades räägitakse aina, kui üüratult suured on pere sissetulekud. Tehke nüüd ikka selgeks, milline see pere majanduslik olukord on!  Õigluse huvides mainin, et ei saa lastele elatist,  kuna seda kohtulahingut ma ette võtta ei jaksa.  Saan oma lastega rahuldavalt hakkama, laristada ei saa, aga igapäevaste kuludega probleeme ei ole.  Minul kulub endale vast poole vähem kui lastele, ei ole mul selliseid kooli- ega riidekulutusi nagu lastele neid vaja teha on.  Kui ma peaks omad lapsed ära andma ja maksma neile elatist, siis allesjääva 400 euroga kuus saaksin ma hakkama küll (mul on oma kodu, mille kulud suht väikesed).

#3707301:

Vaikselt ja tasa tasa lisati nupuke oma kodulehele. Muudatus lükatakse septembrisse.

Kui ennist lubati, et muudatus jõustub mais, siis nüüd lubatakse, et jõuab alles valitsusse septembris. Vaid Humal pudelis üksi teab, millal see sealt Riigikogusse jõuab, kaua Riigikogu seda veel menetleda võtab, või kas president selle siis ka kinnitab. Naised valitsevad – mehed maksavad. Kiiret ei ole.