Teema: elatisrahast

#3643202:

ta tasub küll igakuiselt oma algatuslikult elatisraha, mis on väiksem kui ka hetkel seaduses ette nähtud, siis kuidas rakenduks talle see uus süsteem?

eks ta siis vaatab, kui palju uue süsteemiga tema oma palka vaadates maksma peaks hakkama. kui sulle see summa ei sobi, siis pöördud kohtusse ja vaidlete seal.

lapsega mittesuhtlemine mõjutab edaspidi niimoodi, et ta ei saa sellele viidates nõuda miinimumelatise vähendamist. isa, kes lastega suhtleb ja kelle juures lapsed osa aega veedavad, saab nõuda ka miinimumist väiksema summa määramist

#3643558:

See ei lähe nüüd küll teemasse, aga- on sul uus mees, kes last reaalselt kasvatab? Kui on, ta võiks su lapse ju lapsendada. Mõttetu see niinimetatud pärisisa, kes raha maksab, aga keda laps sisuliselt ei tunnegi. Maksab elatist, seega peab su laps kunagi võõra inimese hooldekodu kinni hakkama maksma, jabur ju.

Võta talt vähemalt hooldusõigus ära, juhul kui sa seda veel teinud pole.

hooldusõiguse äravõtmiseks peab isa olema lapsele tõsiselt ohtlik, teemaalgataja oma on vaid hoolimatu. mis see hooldusõiguse äravõtmine talle annaks, kui isa niikuinii lapse vastu huvi ei tunne?

suur osa mehi ei soovi võõraid lapsi lapsendada, sest siis tekivad neil endil selle võõra lapse vastu kohustused. lisaks kaotab teemaalgataja selle elatisraha

Elatis väheneb umbes kolmandiku võrra. Mida rohkem lapsi seda väiksem summa.

#3644637:

Kas teemaalgatajal on lapsele isa vaja raha pärast? Sel juhul on lapsel kunagi võõra inimese ees kohustused. Milleks seda vaja on?

Kui uus mees lapsendaks, siis oleks selle mehe ees kohustused.

#3644809:

Mis ongi normaalne. Kui uuel mehel tekivad lapsega isalikud suhted ja ta suudab last võtta kui oma last, temaga tegeledes ja temasse panustades, olleski lapsele isa (eest) ja laps võtab teda kui isa, siis milles on probleem? Isa ei ole ju see, kes valmis teeb, vaid see, kes on olemas ja kasvatab.

Ja kuidas pärast lahkuminekut? Laps hakkab kolmandat isa endale otsima? Ilmselgelt see mees täidab nn. isakohuseid ainult konkreetse naisega ühiselu tõttu.

#3644891:

#3644809:

Mis ongi normaalne. Kui uuel mehel tekivad lapsega isalikud suhted ja ta suudab last võtta kui oma last, temaga tegeledes ja temasse panustades, olleski lapsele isa (eest) ja laps võtab teda kui isa, siis milles on probleem? Isa ei ole ju see, kes valmis teeb, vaid see, kes on olemas ja kasvatab.

Ja kuidas pärast lahkuminekut? Laps hakkab kolmandat isa endale otsima? Ilmselgelt see mees täidab nn. isakohuseid ainult konkreetse naisega ühiselu tõttu.

Kui mees soovib lapsendada, järelikult soovib ta olla lapsele igas mõttes isa ja ka lahkuminekut ei plaani.

Väga huvitav ja samas süüdimatu aeg see praegune, kergelt kokku ja kergelt lahku, lapsed ühe, teise ja kolmanda mehega. Ja siis need lapsed seljakotiränduritena rändamas vanemate vahet. Ise tahaksite sellist elu?

#3645867:

#3645206:

Hooldusõiguse võtmiseks ei pea olema vanem ohtlik. See peab olema põhjendatud. Kui on kohtuotsusega elatis määratud, ri muutu midagi. Kui ei ole, siis reaalsuses maksab mees nagu soovib aga kui kohtusse annad nõutakse aasta tagantjärgi, sest miinimumi peab ta siiski maksma. Sinu valik.

sa ajad segi hooldusõiguse ja otsustusõiguse – ainuotsustusõiguse saab kergelt, kui isa lapsega ei suhtle, hooldusõigust mehelt naljalt ära ei võeta.

tagantjärgi saab nõuda ainult siis, kui mees üldse maksnud ei ole. kui on maksnud väiksemat summat, siis ei saa tagantjärgi midagi nõuda. miinimum kukub kohe-kohe märkimisväärselt, seega ei tasu hakata torkima, ehk mees jätkab siis ka senise summa maksmist, mis võib olla kõrgemgi kui uus miinimum

Ss ajad ikka täis segast…

#3645882:

#3645867:

#3645206:

Hooldusõiguse võtmiseks ei pea olema vanem ohtlik. See peab olema põhjendatud. Kui on kohtuotsusega elatis määratud, ri muutu midagi. Kui ei ole, siis reaalsuses maksab mees nagu soovib aga kui kohtusse annad nõutakse aasta tagantjärgi, sest miinimumi peab ta siiski maksma. Sinu valik.

sa ajad segi hooldusõiguse ja otsustusõiguse – ainuotsustusõiguse saab kergelt, kui isa lapsega ei suhtle, hooldusõigust mehelt naljalt ära ei võeta.

tagantjärgi saab nõuda ainult siis, kui mees üldse maksnud ei ole. kui on maksnud väiksemat summat, siis ei saa tagantjärgi midagi nõuda. miinimum kukub kohe-kohe märkimisväärselt, seega ei tasu hakata torkima, ehk mees jätkab siis ka senise summa maksmist, mis võib olla kõrgemgi kui uus miinimum

Ss ajad ikka täis segast…

milline osa sellest segane on?

#3645931:

Hooldusõigust on võimalik ära võtta, kasvõi nt see näide- http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/491/isalt-hooldusoiguse-aravotmine.html

vaata selle vastuse aastaarvu , sellest möödunud 10 aasta jooksul on kohtud avastanud, et ka isa on lapsevanem ja naljalt hooldusõigust kelleltki ära ei võeta. ainuotsustusõiguse võib küll saada, st ei pea nt kolimiseks isa nõusolekut küsima vms

#3643223:

Omaalgatuslikult st ilma kohtuotsuseta või notariaalse kokkuleppeta makstavat elatist ei mõjuta ükski seadus ega seaduse muudatus. Tahab maksab, tahab ei maksa. Tahab rohkem või vähem maksta, tema otsus.

…

Seadus reguleerib olukorda siis, kui pöördud kohtusse elatist nõudes. Siis teeb kohus otsuse, milline täpselt peab seaduse kohaselt olema selle isa panus selle lapse elatisena…

See on läbinisti ekslik arusaam. Inimest ei tohi tappa ka siis kui kohus pole keelanud, purjuspäi ei tohi autoga sõita ka siis kui kohus pole keelanud, makse tuleb maksta ka siis kui kohus pole käskinud. Seadusega kehtestatud nõuded kehtivad kõigile ka ilma kohtuotsuseta. Mitte et seadus võetakse juhiseks siis, kui kohtusse minnakse, vaid kohtusse minnakse siis, kui ei ole seadusest juhindutud (või kui on selle järgimine liiga raske ja on vaja taodelda erandi kehtestamist). Lapsest lahus elav vanem, kellelt pole elatist välja nõutud, või kes ei ole sõlminud selle alast notariaalset lepingut, peab lähtuma Perekonnaseadusest, makstes elatist igakuiselt, järgnevaks kuuks ette, vähemalt poole alampalga ulatuses. Kui ta seda ei tee on ta seadust rikkunud.

Kui mees on elatist maksnud ilma kohtuotsuseta või vastava lepinguta, siis on ta lihtsalt olnud korralik seadust täitev kodanik. Et ta on maksnud elatist seadusega määratust vähem võib tuleneda vähesest kohusetundest seaduse nõude täpsel järgimisel. Tõenäoliselt on tegemist mehega, kes ka vähesel määral kiirust ületab ja punase tulega üle tee läheb, kui autosid näha pole. Põhimõtteliselt seadust täidab aga ei järgi selle nõudeid täht-tähelt.

Lapse huvi on saada elatis eraldielavalt vanemalt täies ulatuses, mida seadus võimaldab. See võimaldaks talle külluslikumat elu. Lapsega elava vanema asi on lapse huvide eest seista ja lapsele seadusega lubatu välja nõuda. Kui lapsega elav vanem ei ole seda teinud, siis ei ole tema seisnud lapse huvide eest, on käitunud lapse õiguste suhtes hoolimatult. Rikkunud talle seadusega pandud kohustust.

Ainuke erand on tehtud §100 lõige (3), mis ütleb, et vanemad võivad omavahel ka seadusest erinevad maksetähtajad, sagedused ja summad kokku leppida. Aga see eeldab mingisugustki omavahelist kokkulepet, mitte et üks teeb, mida tahab ja teine lihtsalt ei reageeri.

Kui elatise suurust määrav seadus muutub ja väheneb summa, mida seadus kohustab eraldielavat vanemat lapsele maksma, siis võib eraldiselav vanem, kellelt ei ole kohtuga elatist välja nõutud, või kellega ei ole seda notariaalse lepinguga kokku lepitud, makstavat summat omaalgatuslikult vähendada. Võib vähendada seadusega määratud piirini. Kui ta vähendab rohkem, ehk hakkab maksma veel vähem või jätab üldse maksmata, on lapsega elava vanema kohustus sellele adekvaatselt reageerida.

Kui lapsega elavale vanemale vähendatud summast lapse vajaduste katmiseks enam ei piisa on tal õigus pöörduda kohtusse seadusega määratud summast rohkema nõudmiseks. Kas ta sealt ka rohkem saab või soovitatakse tal lapse tegelikud vajadused üle vaadata, eks seda näita tulevik.