Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: elatisrahast

Postitas:
Kägu

Teadupärast peaks sellel aastal muutuma elatisraha arvutamise süsteem. Olen uurinud seda teemat, kuid ei leidnud ühtegi märget selle kohta, kui lapse isa ei ole osalenud lapse elus üle 10 aasta( ei sünnipäevi, lasteaia lõpupidu, kooli minemist ja põhikooli lõpetamist, ei jõule , ei mitte ühtegi tundi koosveedetud aega jne) , ta tasub küll igakuiselt oma algatuslikult elatisraha, mis on väiksem kui ka hetkel seaduses ette nähtud, siis kuidas rakenduks talle see uus süsteem? Ehk on siin teadjamaid ja oskate kommenteerida.

Tänud ette!

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Omaalgatuslikult st ilma kohtuotsuseta või notariaalse kokkuleppeta makstavat elatist ei mõjuta ükski seadus ega seaduse muudatus. Tahab maksab, tahab ei maksa. Tahab rohkem või vähem maksta, tema otsus.

Ja kahjuks pole see, kas suhtleb lapsega või ei, see pole olnud ega ole elatisse puutuv fakt.

 

Seadus reguleerib olukorda siis, kui pöördud kohtusse elatist nõudes. Siis teeb kohus otsuse, milline täpselt peab seaduse kohaselt olema selle isa panus selle lapse elatisena. Sõltuvalt konkreetse lapse vajadustest ja konkreetsete ema ja isa elatustasemetest…ja aluseks võttes kõigepealt kui palju ema nõuab (ei määrata kunagi rohkem kui küsitakse). Kohtus saab küsida tõendeid, argumenteerida, isa saab esitada vastuväiteid ja tõendeid ja paluda määrata väiksem summa jne.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ta tasub küll igakuiselt oma algatuslikult elatisraha, mis on väiksem kui ka hetkel seaduses ette nähtud, siis kuidas rakenduks talle see uus süsteem?

eks ta siis vaatab, kui palju uue süsteemiga tema oma palka vaadates maksma peaks hakkama. kui sulle see summa ei sobi, siis pöördud kohtusse ja vaidlete seal.

lapsega mittesuhtlemine mõjutab edaspidi niimoodi, et ta ei saa sellele viidates nõuda miinimumelatise vähendamist. isa, kes lastega suhtleb ja kelle juures lapsed osa aega veedavad, saab nõuda ka miinimumist väiksema summa määramist

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See ei lähe nüüd küll teemasse, aga- on sul uus mees, kes last reaalselt kasvatab? Kui on, ta võiks su lapse ju lapsendada. Mõttetu see niinimetatud pärisisa, kes raha maksab, aga keda laps sisuliselt ei tunnegi. Maksab elatist, seega peab su laps kunagi võõra inimese hooldekodu kinni hakkama maksma, jabur ju.

Võta talt vähemalt hooldusõigus ära, juhul kui sa seda veel teinud pole.

0
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See ei lähe nüüd küll teemasse, aga- on sul uus mees, kes last reaalselt kasvatab? Kui on, ta võiks su lapse ju lapsendada. Mõttetu see niinimetatud pärisisa, kes raha maksab, aga keda laps sisuliselt ei tunnegi. Maksab elatist, seega peab su laps kunagi võõra inimese hooldekodu kinni hakkama maksma, jabur ju.

Võta talt vähemalt hooldusõigus ära, juhul kui sa seda veel teinud pole.

hooldusõiguse äravõtmiseks peab isa olema lapsele tõsiselt ohtlik, teemaalgataja oma on vaid hoolimatu. mis see hooldusõiguse äravõtmine talle annaks, kui isa niikuinii lapse vastu huvi ei tunne?

suur osa mehi ei soovi võõraid lapsi lapsendada, sest siis tekivad neil endil selle võõra lapse vastu kohustused. lisaks kaotab teemaalgataja selle elatisraha

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See ei lähe nüüd küll teemasse, aga- on sul uus mees, kes last reaalselt kasvatab? Kui on, ta võiks su lapse ju lapsendada. Mõttetu see niinimetatud pärisisa, kes raha maksab, aga keda laps sisuliselt ei tunnegi. Maksab elatist, seega peab su laps kunagi võõra inimese hooldekodu kinni hakkama maksma, jabur ju.

Võta talt vähemalt hooldusõigus ära, juhul kui sa seda veel teinud pole.

hooldusõiguse äravõtmiseks peab isa olema lapsele tõsiselt ohtlik, teemaalgataja oma on vaid hoolimatu. mis see hooldusõiguse äravõtmine talle annaks, kui isa niikuinii lapse vastu huvi ei tunne?

suur osa mehi ei soovi võõraid lapsi lapsendada, sest siis tekivad neil endil selle võõra lapse vastu kohustused. lisaks kaotab teemaalgataja selle elatisraha

Hooldusõigus annab talle võimaluse kaasa rääkida, kus koolis või trennis laps käib. Milleks talle hooldusõigus, kui ta lapse kasvatamises ei osale?

Kas teemaalgatajal on lapsele isa vaja raha pärast? Sel juhul on lapsel kunagi võõra inimese ees kohustused. Milleks seda vaja on?

0
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Elatis väheneb umbes kolmandiku võrra. Mida rohkem lapsi seda väiksem summa.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See ei lähe nüüd küll teemasse, aga- on sul uus mees, kes last reaalselt kasvatab? Kui on, ta võiks su lapse ju lapsendada. Mõttetu see niinimetatud pärisisa, kes raha maksab, aga keda laps sisuliselt ei tunnegi. Maksab elatist, seega peab su laps kunagi võõra inimese hooldekodu kinni hakkama maksma, jabur ju.

Võta talt vähemalt hooldusõigus ära, juhul kui sa seda veel teinud pole.

Vanasti lastekaitseametnikud ise soovitasid exvanemal mitte oma lastega suhelda, sest siis saab uus issi õige issi olla. Kellele ikka meeldiks kui exelukaaslane koguaeg pere ellu sisse sõidab ja ka exmehel võib juba olla uus naine, oma lapsed ja ka tema naisele ei meeldiks kui mees suhtelb ikkagi exiga. Nii see elu ju tegelikult on. Pole mõtet süüdistada mehi, eriti kahepalgeliselt. Kui mees ei suhtle lastega siis pole teda vajagi, aga kui suhtleb, siis teeb kõike valesti ja jätab ema halba varju.

 

Ega need emme uued mehed ju ka tulevad ja lähevad, lapse enda isa on ikkagi päris isa, ükskõik kas ta suhtleb oma lapsega või mitte. Aga muidugi kõigil perekooli naistel on laste isaks joodik kes kõiki peksab.

Suur roll on ka naistel endal kui lapsed oma pärisisaga ei suhtle, ju siis on nii maha tehtud ja halvustatud.

 

Selle lapsendamisega on ka sedasi, et lapsendav mees ei pruugi naisega lõpuni kokku jääda, lähevad lahku ja siis võõras mees on võõra lapse seaduslik isa? Väga absurdne. Kui bioloogiline isa oleks surnud, siis oleks lapsendamine veel mõeldav. Aga sinu kommentaarist loeb ikka seda vana tõde – laps on naisele kättemaksu vahendiks mehele.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas teemaalgatajal on lapsele isa vaja raha pärast? Sel juhul on lapsel kunagi võõra inimese ees kohustused. Milleks seda vaja on?

Kui uus mees lapsendaks, siis oleks selle mehe ees kohustused.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas teemaalgatajal on lapsele isa vaja raha pärast? Sel juhul on lapsel kunagi võõra inimese ees kohustused. Milleks seda vaja on?

Kui uus mees lapsendaks, siis oleks selle mehe ees kohustused.

Mis ongi normaalne. Kui uuel mehel tekivad lapsega isalikud suhted ja ta suudab last võtta kui oma last, temaga tegeledes ja temasse panustades, olleski lapsele isa (eest) ja laps võtab teda kui isa, siis milles on probleem? Isa ei ole ju see, kes valmis teeb, vaid see, kes on olemas ja kasvatab.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis ongi normaalne. Kui uuel mehel tekivad lapsega isalikud suhted ja ta suudab last võtta kui oma last, temaga tegeledes ja temasse panustades, olleski lapsele isa (eest) ja laps võtab teda kui isa, siis milles on probleem? Isa ei ole ju see, kes valmis teeb, vaid see, kes on olemas ja kasvatab.

Ja kuidas pärast lahkuminekut? Laps hakkab kolmandat isa endale otsima? Ilmselgelt see mees täidab nn. isakohuseid ainult konkreetse naisega ühiselu tõttu.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hooldusõiguse võtmiseks ei pea olema vanem ohtlik. See peab olema põhjendatud. Kui on kohtuotsusega elatis määratud, ri muutu midagi. Kui ei ole, siis reaalsuses maksab mees nagu soovib aga kui kohtusse annad nõutakse aasta tagantjärgi, sest miinimumi peab ta siiski maksma. Sinu valik.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis ongi normaalne. Kui uuel mehel tekivad lapsega isalikud suhted ja ta suudab last võtta kui oma last, temaga tegeledes ja temasse panustades, olleski lapsele isa (eest) ja laps võtab teda kui isa, siis milles on probleem? Isa ei ole ju see, kes valmis teeb, vaid see, kes on olemas ja kasvatab.

Ja kuidas pärast lahkuminekut? Laps hakkab kolmandat isa endale otsima? Ilmselgelt see mees täidab nn. isakohuseid ainult konkreetse naisega ühiselu tõttu.

Kui mees soovib lapsendada, järelikult soovib ta olla lapsele igas mõttes isa ja ka lahkuminekut ei plaani.

Väga huvitav ja samas süüdimatu aeg see praegune, kergelt kokku ja kergelt lahku, lapsed ühe, teise ja kolmanda mehega. Ja siis need lapsed seljakotiränduritena rändamas vanemate vahet. Ise tahaksite sellist elu?

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hooldusõiguse võtmiseks ei pea olema vanem ohtlik. See peab olema põhjendatud. Kui on kohtuotsusega elatis määratud, ri muutu midagi. Kui ei ole, siis reaalsuses maksab mees nagu soovib aga kui kohtusse annad nõutakse aasta tagantjärgi, sest miinimumi peab ta siiski maksma. Sinu valik.

sa ajad segi hooldusõiguse ja otsustusõiguse – ainuotsustusõiguse saab kergelt, kui isa lapsega ei suhtle, hooldusõigust mehelt naljalt ära ei võeta.

tagantjärgi saab nõuda ainult siis, kui mees üldse maksnud ei ole. kui on maksnud väiksemat summat, siis ei saa tagantjärgi midagi nõuda. miinimum kukub kohe-kohe märkimisväärselt, seega ei tasu hakata torkima, ehk mees jätkab siis ka senise summa maksmist, mis võib olla kõrgemgi kui uus miinimum

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hooldusõiguse võtmiseks ei pea olema vanem ohtlik. See peab olema põhjendatud. Kui on kohtuotsusega elatis määratud, ri muutu midagi. Kui ei ole, siis reaalsuses maksab mees nagu soovib aga kui kohtusse annad nõutakse aasta tagantjärgi, sest miinimumi peab ta siiski maksma. Sinu valik.

sa ajad segi hooldusõiguse ja otsustusõiguse – ainuotsustusõiguse saab kergelt, kui isa lapsega ei suhtle, hooldusõigust mehelt naljalt ära ei võeta.

tagantjärgi saab nõuda ainult siis, kui mees üldse maksnud ei ole. kui on maksnud väiksemat summat, siis ei saa tagantjärgi midagi nõuda. miinimum kukub kohe-kohe märkimisväärselt, seega ei tasu hakata torkima, ehk mees jätkab siis ka senise summa maksmist, mis võib olla kõrgemgi kui uus miinimum

Ss ajad ikka täis segast…

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hooldusõiguse võtmiseks ei pea olema vanem ohtlik. See peab olema põhjendatud. Kui on kohtuotsusega elatis määratud, ri muutu midagi. Kui ei ole, siis reaalsuses maksab mees nagu soovib aga kui kohtusse annad nõutakse aasta tagantjärgi, sest miinimumi peab ta siiski maksma. Sinu valik.

sa ajad segi hooldusõiguse ja otsustusõiguse – ainuotsustusõiguse saab kergelt, kui isa lapsega ei suhtle, hooldusõigust mehelt naljalt ära ei võeta.

tagantjärgi saab nõuda ainult siis, kui mees üldse maksnud ei ole. kui on maksnud väiksemat summat, siis ei saa tagantjärgi midagi nõuda. miinimum kukub kohe-kohe märkimisväärselt, seega ei tasu hakata torkima, ehk mees jätkab siis ka senise summa maksmist, mis võib olla kõrgemgi kui uus miinimum

Ss ajad ikka täis segast…

Hooldusõigust on võimalik ära võtta, kasvõi nt see näide-

http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/491/isalt-hooldusoiguse-aravotmine.html

Elatisse mis puutub, siis kui makstud ei ole, jah, viimase aasta eest saab tagantjärgi nõuda. Kui on omavahel kokkulepe väiksema summa maksmises, siis saab nõuda vahe, mis jääb elatismiinimumi ja makstud summa vahele.

Tõsi ta on et lähema poole aasta jooksul elatisteemas muudatus tuleb.

https://www.err.ee/1157370/seadusemuudatus-karbiks-alimente-ligi-kolmandiku-vorra

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hooldusõiguse võtmiseks ei pea olema vanem ohtlik. See peab olema põhjendatud. Kui on kohtuotsusega elatis määratud, ri muutu midagi. Kui ei ole, siis reaalsuses maksab mees nagu soovib aga kui kohtusse annad nõutakse aasta tagantjärgi, sest miinimumi peab ta siiski maksma. Sinu valik.

sa ajad segi hooldusõiguse ja otsustusõiguse – ainuotsustusõiguse saab kergelt, kui isa lapsega ei suhtle, hooldusõigust mehelt naljalt ära ei võeta.

tagantjärgi saab nõuda ainult siis, kui mees üldse maksnud ei ole. kui on maksnud väiksemat summat, siis ei saa tagantjärgi midagi nõuda. miinimum kukub kohe-kohe märkimisväärselt, seega ei tasu hakata torkima, ehk mees jätkab siis ka senise summa maksmist, mis võib olla kõrgemgi kui uus miinimum

Ss ajad ikka täis segast…

milline osa sellest segane on?

 

Hooldusõigust on võimalik ära võtta, kasvõi nt see näide- http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/491/isalt-hooldusoiguse-aravotmine.html

vaata selle vastuse aastaarvu , sellest möödunud 10 aasta jooksul on kohtud avastanud, et ka isa on lapsevanem ja naljalt hooldusõigust kelleltki ära ei võeta. ainuotsustusõiguse võib küll saada, st ei pea nt kolimiseks isa nõusolekut küsima vms

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üksnes vanema poolt lapse ülalpidamiskohtuse rikkumine ei anna alust vanema õiguste äravõtmiseks. Vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel on PKS § 54 lg 1 p 1 mõttes eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine.

Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel võib kohus vanemalt vanema õigused ära võtta, kui vanem avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või ähvardavas käitumises lapse enda suhtes, vaid see võib seisneda ka lapsele tajutavas vägivaldses või ähvardavas käitumises lapsele lähedaste inimeste suhtes.

https://www.claudiuslaw.com/en/law-office-in-tallinn-news-and-posts-section/36-hooldusoigus-otsustusoigus-suhtlemiskord-olulisi-riigikohtu-seisukohti

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Omaalgatuslikult st ilma kohtuotsuseta või notariaalse kokkuleppeta makstavat elatist ei mõjuta ükski seadus ega seaduse muudatus. Tahab maksab, tahab ei maksa. Tahab rohkem või vähem maksta, tema otsus.

Seadus reguleerib olukorda siis, kui pöördud kohtusse elatist nõudes. Siis teeb kohus otsuse, milline täpselt peab seaduse kohaselt olema selle isa panus selle lapse elatisena…

See on läbinisti ekslik arusaam. Inimest ei tohi tappa ka siis kui kohus pole keelanud, purjuspäi ei tohi autoga sõita ka siis kui kohus pole keelanud, makse tuleb maksta ka siis kui kohus pole käskinud. Seadusega kehtestatud nõuded kehtivad kõigile ka ilma kohtuotsuseta. Mitte et seadus võetakse juhiseks siis, kui kohtusse minnakse, vaid kohtusse minnakse siis, kui ei ole seadusest juhindutud (või kui on selle järgimine liiga raske ja on vaja taodelda erandi kehtestamist). Lapsest lahus elav vanem, kellelt pole elatist välja nõutud, või kes ei ole sõlminud selle alast notariaalset lepingut, peab lähtuma Perekonnaseadusest, makstes elatist igakuiselt, järgnevaks kuuks ette, vähemalt poole alampalga ulatuses. Kui ta seda ei tee on ta seadust rikkunud.

Kui mees on elatist maksnud ilma kohtuotsuseta või vastava lepinguta, siis on ta lihtsalt olnud korralik seadust täitev kodanik. Et ta on maksnud elatist seadusega määratust vähem võib tuleneda vähesest kohusetundest seaduse nõude täpsel järgimisel. Tõenäoliselt on tegemist mehega, kes ka vähesel määral kiirust ületab ja punase tulega üle tee läheb, kui autosid näha pole. Põhimõtteliselt seadust täidab aga ei järgi selle nõudeid täht-tähelt.

Lapse huvi on saada elatis eraldielavalt vanemalt täies ulatuses, mida seadus võimaldab. See võimaldaks talle külluslikumat elu. Lapsega elava vanema asi on lapse huvide eest seista ja lapsele seadusega lubatu välja nõuda. Kui lapsega elav vanem ei ole seda teinud, siis ei ole tema seisnud lapse huvide eest, on käitunud lapse õiguste suhtes hoolimatult. Rikkunud talle seadusega pandud kohustust.

Ainuke erand on tehtud §100 lõige (3), mis ütleb, et vanemad võivad omavahel ka seadusest erinevad maksetähtajad, sagedused ja summad kokku leppida. Aga see eeldab mingisugustki omavahelist kokkulepet, mitte et üks teeb, mida tahab ja teine lihtsalt ei reageeri.

Kui elatise suurust määrav seadus muutub ja väheneb summa, mida seadus kohustab eraldielavat vanemat lapsele maksma, siis võib eraldiselav vanem, kellelt ei ole kohtuga elatist välja nõutud, või kellega ei ole seda notariaalse lepinguga kokku lepitud, makstavat summat omaalgatuslikult vähendada. Võib vähendada seadusega määratud piirini. Kui ta vähendab rohkem, ehk hakkab maksma veel vähem või jätab üldse maksmata, on lapsega elava vanema kohustus sellele adekvaatselt reageerida.

Kui lapsega elavale vanemale vähendatud summast lapse vajaduste katmiseks enam ei piisa on tal õigus pöörduda kohtusse seadusega määratud summast rohkema nõudmiseks. Kas ta sealt ka rohkem saab või soovitatakse tal lapse tegelikud vajadused üle vaadata, eks seda näita tulevik.

0
-2
Please wait...

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )