Teema: Elekter- börs või fix?

Ei, aga mind ikka huvitab, miks te võõral kontol hoidmise asemel enda kontol seda ei taha hoida?

#4009082:

Oksesõbrale – mina maksan enamasti asju ette. Näiteks oma linna üürikontori renti püüan hoida alati 2-3 kuud ettemakstuna. Elektrit maksan nii kodus kui rendikontoris alati rohkem, kui arve oleks. Juunis maksin mai eest, nüüd peaks teoorias tulemajärgmine kord vajadus maksta septembri eest oktoobris. Maamaksugi maksan mitu aastat ette. Prügivedu on hetkel novembrisni makstud. Ka ostan ma mõistlikus koguses mulle maitsevaid ja kauasäilivaid sööke ette, kui on soodushinnaga. Näiteks kastmeid. Isegi juuksuri ja hambaarsti juures on mul ettemaks. Miks? Sest kuigi ma kannan väikese summa iga kuu ka säästuarvele, siis mulle meeldib, kui kord-paaar aastas on mul selline kuu, et arveid polegi vaja maksta, kõik on ette makstud ja jääb veel ettemaksu ka järgmisse kuusse. Nendel kuudel ma prassin! Maksan ainult säästuarvele tavalise summa ja ülejäänud palga reisin, šoppan, söön, joon ja lõbutsen maha, kutsun rohkem ja kostitan külalisi. Viimse sendini 🙂 Või noh viimse mõnikümne euroni.

Armastan neid nö koormusvabasid kuid. Augustis on järgmine, veebruaris oli viimane, rohkem see aasta ei tule, hakkan jälle ette maksma.

Distsiplineerimatu hull, mis muud. Mina ei krediteeri kedagi ilma intressi saamata, raha on ja maksan, mis vaja, siis kui vaja.

#4009304:

Ei, aga mind ikka huvitab, miks te võõral kontol hoidmise asemel enda kontol seda ei taha hoida?

Pk-d peidavad iseenda eestki raha avades pangas endale kaks kontot. Selline arvutamisoskuseta ja iseloomuta veider seltskond.

#4009303:

#4009301:

Mis sellega on? Kasutab programmi, mis ei suuda ühe klikiga arvet ettemaksuga siduda?

Pole mingeid programme.

Appi, võtta kasvõi excel. Vihikusse märgid?

Korter 1

Jaanuar arve – Jaanuar laekunud – Veebruar arve – veebruar laekunud jne; paned plussid, miinused ja summa ning kuvab täpselt palju ettemaksu või miinust on. See kõlab nagu käid kontol eraldi vaatamas, et kas iga korter on ikka arve maksnud ja kontrollid sendi pealt, kas klapib?

Aga see on tore jah kui raamatupidaja kurdab, et peab tööd tegema.

Või siis ollaksegi oma paarkümmend aastat vanuse vihiku kogemusega ja nüüd on keeruline.

#4009696:

#4009668:

See kõlab nagu käid kontol eraldi vaatamas, et kas iga korter on ikka arve maksnud ja kontrollid sendi pealt, kas klapib?

usu või ära usu, aga mina tõepoolest kontrollin järjepidevalt, kas eraklient/asutus on tähtajaks arve ära maksnud ja kui pole või kui ei klapi summa, siis võtan kliendiga ühendust. mai eraklientidega sain ühele poole, jäänud veel 2 asutust, (summad 400+ ja 800+), millele pinda käia tuleb.

Põhjuseks paari konkurendi kurtmised, et kliendid ei maksa. nt üks tuttav ütles kord, et esimesel tegevusaastal ta ei kontrollinud pidevalt ja aasta lõpul selgus, et laekumata arveid ca 10 tuhande eest (väikesele alustavale firmale tohutu summa)

Selle jaoks on ometi programmid, mis laekumisi arvete juurde seovad, seda jälgivad ja ühe nupule vajutusega teada annavad, kes kui palju võlgu on. Neid saab ka kuupõhiselt võtta – see ajakulu juba tasub kuutasus ära. Muid aruandeid on ju ka ometi vaja teha või teete arveid ka wordis?

10 000 eest laekumata arveid (mida kontrollimata ei märka) tundub ebareaalne, et keegi sellist asja vihikus teeb ilma programmita, et seda ei märka.

#4009698:

Ma mõtlesin seda, et ta võtab, et on korterile 1 väljastanud arve summas 156.44€, nüüd vaatab 10ndal ei ole laekunud ,11ndal ei ole laekunud, 12 ei ole laekunud, 13 ei ole laekunud, 14 laekus – okei, mis summa on – 156.43  – krt sendi kandis vähem. Ja siis hakkab otsima kuskilt vihiku lehelt, et palju eelmised arved olid ja palju ettemaks-miinus on? Ja siis võtab korter nr 2 ette jne. Vaevalt ta nii teeb või kui teeb siis miks inimene end piisavalt ei arenda ja ei õpi programme kasutama või ta oma aega niivõrd palju vihkab, et kilplast teha.

No just. Kui keegi teeb ettemaksu 500 eurot, on see ju lihtne. Aga selle jälgimine pole karvavõrdki keerulisem sellest, kui keegi lihtsalt kogemata eksib maksmisel. Nt 135.66 asemel kannab üle 135.60 või 153.66. Samamoodi pead ju arvestust ja seod järgmise arve kas võlaga või ettemaksuga kohe õiges summas ja ühe klikiga. Isegi viiviseid saab arvestada ühe klikiga.

#4009715:

mitte ma ei pea hakkama liitma ja lahutama.

Miks sa peaksid? Mulle maksavad inimesed pidevalt erinevaid summasid – nt sinu mainitud 793,07-eurost summat nt kahes osas. Või kolmes. Mis siis sellest? Programm paneb õige summa   ju automaatselt laekunuks ja jätab ülejäänu võlaks. Või kui makstakse nt 1000.-, siis seob programm ettemaksu automaatselt järgmise arvega. Mida sa seal liidad ja lahutad kogu aeg?

#4009829:

Kanad toetavad energiagigante intressivabade laenudega 🙂

See peab ikka korralik parakas olema, et kui on suur vahe, kas see 150€ laekub kellegi kontole eile, täna või nädala pärast (kui näiteks maksetähtaeg). Minu jaoks on naljakam kuidas mõni siin räägib, et jumala eest firmale intressivaba laenu ei anna ja maksab alles viimase tähtaja kukkudes.

Oskad seletada kuidas keegi kaotab kui maksab selle summa rahakotist nädal või isegi kuu varem?

#4009839:

Mine võta rohud ära. Kellegi mingi maksekäitumise arutelu(!) pärast lihtsalt lähed nii leili?

Minul pole rohtusid vaja, sest raha piisavalt ning erinevalt mõnest, oskan sellega hästi ümber käia. Rohtusid vajavad ikka need, kes igaks juhuks oma raha võõrastel arvetel hoidma peavad, sest muidu ei suuda majandada.

Kõik ca 150 laekumist senthaaval konrollid lihtsalt pangaväljavõttele peale vaadates?

#4010004:

#4009923:

Kõik ca 150 laekumist senthaaval konrollid lihtsalt pangaväljavõttele peale vaadates?

30

Ja siis vaatad vihikust iga kliendi kohta erdali, kas oli enne ettemaks või võlg, liidad-lahutad ning paned uue seisu käsitis vihikusse kirja? Sel juhul on tõesti keeruline, mõistan. Soovitan soojalt, võta vhemalt excel kasutusele, saab lihtsam.

#4010140:

#4010130:

Ja siis vaatad vihikust iga kliendi kohta erdali, kas oli enne ettemaks või võlg, liidad-lahutad ning paned uue seisu käsitis vihikusse kirja? Sel juhul on tõesti keeruline, mõistan. Soovitan soojalt, võta vhemalt excel kasutusele, saab lihtsam.

Mh? Mis vihikust? Teen ju igakuiselt arve, kus üür, vesi, elekter ja küte. Arve viimane rida on etttemaks või võlg. No võlga ei ole, ütlen muidu lepingu üles. Ettemaks vahest küll.

Aa, järgmine kuu siis lähed vaatad käsitsi eelmise kuu arvet.  Siis vaatad pangakontot. Kirjutad paberinurgale need summad, mis sel kliendilt sel kuul laekunud on, võtad maha selle eelmise ettemaksu, kui see oli, liidad ja lahutad ja siis joonitad wordis uue arve valmis. Ma tõsiselt soovitan sul mõnda raamtupidamistarkvara kasutada või vähemalt excelit. Saab lihtsam ja ettemaks ei aja sind enam närvi.

PS. Ma tahaks näha teenusepakkujat, kes ühekordse juhusliku võla pärast kohe lepingu üles ütleb. See ühekordne juhuslik võlg võib tõepoolest olla ju lihtsalt kogemata summa lahtrisse kirjutatud vale summa, nt 153 asemel kirjutas 135. Peaks ikka puhta segane olema, et selle peale kohe klioendist loobuda.

#4010142:

Aa, järgmine kuu siis lähed vaatad käsitsi eelmise kuu arvet.  Siis vaatad pangakontot. Kirjutad paberinurgale need summad, mis sel kliendilt sel kuul laekunud on, võtad maha selle eelmise ettemaksu, kui see oli, liidad ja lahutad ja siis joonitad wordis uue arve valmis. Ma tõsiselt soovitan sul mõnda raamtupidamistarkvara kasutada või vähemalt excelit. Saab lihtsam ja ettemaks ei aja sind enam närvi.

Ma võtan eelmise arve aluseks uue tegemisel, sealt ju näen, kas summa klapib väljavõttega.

#4010153:

Ma võtan eelmise arve aluseks uue tegemisel, sealt ju näen, kas summa klapib väljavõttega.

Siis on sul keeruline tõesti, kui ainult väljavõtte järgi arvestama pead. Kui keegi kannab nt pool aastat üle suvalisi summasid, kord vähem, kord rohkem, kuidas sa siis arvestad? Ikka pead ju kuhugi üles kirjutama. Ka sendid, kui keegi kogemata eksis nt üle-eelmisel kuul ja edasi maksab täpselt.

#4010162:

Ei pea ma midagi üles kirjutama-nagu ütlesin on see arvel viimase reana/ettemaks/võlgnevus. Iga üürniku arve loon tema eelmisest arvest-seal viimane nät ju ka kenasti olemas, mis saab algnäiduks. Jah, pangaväljavõte on kõrval, millelt summat kontrollin ja vahe lõpureale taas kirjutan.

Tubli. Kui sa nüüd mõnda programmi ka kasutma õpiksid, mis arvutused automaatselt ära teeksid, siis ei ajaks sind enam närvi, kui keegi meelega või kogemata ettemaksu teeb.