Oleme teatud põhjustel kevadeni kolinud suvilasse. Meil läks siin just natuke odavamaks – võrgutasu just ju alandati. Meil on suvilas fikspakett, mis muidu oli kallim kui börsipakett. Kaks aastat veel on sama pakett. Jätkame samamoodi. Kodu kohta pole veel otsustanud.
Kuna siin on öine ja päevane hind, siis niikuinii oleme ju aega arvestanud. Kallil ajal ei pese pesu, pesu kuivatame restil või suvel õues. Suurt lambapraadi vms teeme nädalavahetustel, mil ta saab rahus 4-5 h kuumust. Igasugused pikalt hautatavad-keedetavad asjad valmistame odavamal ajal. Ehk siin suvilas nädalavahetuseti, kodus siis kui odavam on. Kallima hinna aegadel sööme seda, mida odavama hinna aegadel valmistasime. Muidugi munapraadimist, kalafileed, kotletipraadimist või lihtsat pudrukeetmist odavamale ajale ei lükka. See on ju sups ja valmis.
Nüüd samamoodi. Miski ei erine. Odavamal ajal teeme olulisi suuri asju. Põrandakütet duširuumis muidugi välja ei võta, sest ravimid on kallimad kui tervis ja mugavus. Ainsad elektriseadmed, mida kodust lahkudes jne välja kisume, on arvutilaadijad nii seinast kui ka arvutist. Põhjus – kuna töötame tahvlite ja läpakatega, siis need on sageli kuskil diivanil vms ja teinekord poolenisti padja all, teinekordki oleme leidnud hästi kuumana – välja kisume neid tulehirmu tõttu.
Laetuled põlevad meil tubades vaid koristamise ajal niikuinii. Me jälestame seda planki kirgast või mis iganes valgust ülevalt. On punktvalgustid ja muudetava heledusega sina- ja laualambid, mis on suunatud nii, et need inimese silma ei paista. Seega seda muret pole, et tuled huugaksid. Lihtsalt…milleks. Praegu istume neljakesi ühes toas ja kõigil on õla tagant punktvalgus oma raamatule või läpakale. Muu terve maja on pime. Esikulamp käib puldiga, viimane magama mineja paneb 30 sec ooteaega ja pole muret, et jääb põlema.