2021. aasta lõpuni polnud vaja midagi jälgida, elekter oli börsiga väga odav. Ka viimased poolteist kuud on olnud odavam kui fixpaketid või universaalteenus.
Enne 2021 keegi lihtsalt ei tulnud selle peale. Need viimased poolteist kuud jah, aga kes garanteerib, et ka aasta pärast?
Enne 2021 keegi lihtsalt ei tulnud selle peale. Need viimased poolteist kuud jah, aga kes garanteerib, et ka aasta pärast?
Ehh, siis lähed lihtsalt UT-le tagasi.
Näiteks Wcs-vannitoas, kui sinna traavib 4 pereliiget tunni jooksul ja mõni mitu korda, on kokkuhoidlikum tuled põlema jätta ja nendega mitte kõpsida. Köögis ja esikus võib sageli olla sama lugu.
Mis asja on teha köögis iga tunni järel?
Mis asja on teha köögis iga tunni järel?
Jood või sööd. Mul on näiteks läpakas köögi laual.
Ma olen ekstra jälginud tulemusi, kui küpsetan, praen, jätan lambid igas toas põlema kauaks jne, ja samas püüan säästlikkust toota-mingit vahet polnud, teinekord oli isegi rohkem raiskamist odavam-seega teen nagu tahan, kõik on nagunii kellegi teise kontrolli all
Lampidega ongi nii, et nad võtavad enim voolu sisse ja välja lülitamise ajal. Seega on raha mõttes kasulik näiteks suure pere puhul hoida tuled põlemas ruumis sel ajal, mil seda kasutavad paljud. Näiteks Wcs-vannitoas, kui sinna traavib 4 pereliiget tunni jooksul ja mõni mitu korda, on kokkuhoidlikum tuled põlema jätta ja nendega mitte kõpsida. Köögis ja esikus võib sageli olla sama lugu.
Kust võtad seda, näita viiteid vastavatele uuringutele. Või on see su enda mingi lambikas veendumus?
Mis asja on teha köögis iga tunni järel?
Jood või sööd. Mul on näiteks läpakas köögi laual.
Iga tunni aja tagant sööd?
Läpakas köögilaua küljest lahti ei käi?
Lampidega ongi nii, et nad võtavad enim voolu sisse ja välja lülitamise ajal. Seega on raha mõttes kasulik näiteks suure pere puhul hoida tuled põlemas ruumis sel ajal, mil seda kasutavad paljud.
Väidetavalt oli see nii hõõglampide puhul, aga led-lampidega enam mitte. Need võtavad üldse väga vähe voolu.
Mis asja on teha köögis iga tunni järel?
Mõtlen sama asja. Köögis teeme süüa, sööme ja joome kohvi. Muul ajal ei käi seal keegi. Kui on toidukord (nt lõuna- või õhtusöök), siis sööme kõhud täis, korustame laua, nõud masinasse ja kõik. Mida sinna veel peaks tegema minema? Vahel võtab mees nõud masinast välja, mina võtan tavaliselt enne järgmist söögikorda.
Mis asja on teha köögis iga tunni järel?
Mõtlen sama asja. Köögis teeme süüa, sööme ja joome kohvi. Muul ajal ei käi seal keegi.
Kõigil pole ühetaolised elamised, kus köök on üks eraldatud ruum ainult söögiteoks. Kui maja ehitasime, siis tahtsime, et oleks nagu vanasti – köök on kodu süda. Suur ruum pika lauaga keset maja. Seal tehakse kõike.
Iga tunni aja tagant sööd? Läpakas köögilaua küljest lahti ei käi?
Korra tunnis kindlasti joon tõesti. Miks see lahti peaks käima, kui mul on mugav köögilaua taga sellega toimetada? Toas on mul suurel laual raske Shishi helmestest kallis lina, mille peal ma läppariga ei aeruta.
Mõtlen sama asja. Köögis teeme süüa, sööme ja joome kohvi. Muul ajal ei käi seal keegi. Kui on toidukord (nt lõuna- või õhtusöök), siis sööme kõhud täis, korustame laua, nõud masinasse ja kõik. Mida sinna veel peaks tegema minema? Vahel võtab mees nõud masinast välja, mina võtan tavaliselt enne järgmist söögikorda.
Mina käin küll kogu aeg köögi vahet, pesen seal käsi näiteks, korduvalt ja suht sagedasti, kui olen tegemas midagi, mis käsi määrib, näiteks koristan, teen ahju alla tuld, käin keldris, koristan kassi tualetti, panen seemneid mulda jne.
Ühtlasi ma käin seal ikka palju ka juua võtmas, näiteks kraanivett. Ja kuna ma teen ise süüa, siis tihtipeale söögitegemine võtab 2-3 tundi, mille käigus on vaja vahepeal köögis vaatamas käia, mida patta juurde panna või kas praadi on vaja kasta, kas puljongil on vaja vahtu võtta jne. Kui teed näiteks ühepajatoitu, siis see keeb kaua ja kõiki juurikaid ei panda korraga sinna sisse. Ma ei ole nonstop pliidi kõrval kõik need kolm tundi.
Ma ei kujuta ette seda, et kööki astun sisse vaid korra hommikul, et kohvi võtta ja siis veel paar korda päevas “kui on söögiaeg”. Mul ei teki see söök sinna kööki kuidagi imeväel. Kohvi joon ma ka rohkem päeva jooksul kui vaid ühe taasi hommikul.
Kõigil pole ühetaolised elamised, kus köök on üks eraldatud ruum ainult söögiteoks. Kui maja ehitasime, siis tahtsime, et oleks nagu vanasti – köök on kodu süda. Suur ruum pika lauaga keset maja. Seal tehakse kõike.
Hahaa!! Tahtsid väga ära panna?
Ei, mul ei ole ühetoaline korter. On suur eestiaegne renoveeritud talumaja.
Sellegipoolest ei veeda me vaba aega köögis. Külalised ei käi ka köögis. Selleks on elutuba või raamatukogutuba või kabinet või talveaed. Vastavalt olukorrale ja külalistele. Laste külalised on üldse nende toas. Kööki kasutame sihtotstarbeliselt. See on küll suur ja mugav, vajaliku varustuse ja tehnikaga, aga mingit südamejuttu ei aja. Ju me siis pole nii köögi ja söögi sõltlased.
Väidetavalt oli see nii hõõglampide puhul, aga led-lampidega enam mitte. Need võtavad üldse väga vähe voolu.
Väidetavalt? Sa ei oska ise seda energiahulka välja arvutada?
Mõtlen sama asja. Köögis teeme süüa, sööme ja joome kohvi. Muul ajal ei käi seal keegi. Kui on toidukord (nt lõuna- või õhtusöök), siis sööme kõhud täis, korustame laua, nõud masinasse ja kõik. Mida sinna veel peaks tegema minema? Vahel võtab mees nõud masinast välja, mina võtan tavaliselt enne järgmist söögikorda.
Mina käin küll kogu aeg köögi vahet, pesen seal käsi näiteks, korduvalt ja suht sagedasti, kui olen tegemas midagi, mis käsi määrib, näiteks koristan, teen ahju alla tuld, käin keldris, koristan kassi tualetti, panen seemneid mulda jne.
Ühtlasi ma käin seal ikka palju ka juua võtmas, näiteks kraanivett. Ja kuna ma teen ise süüa, siis tihtipeale söögitegemine võtab 2-3 tundi, mille käigus on vaja vahepeal köögis vaatamas käia, mida patta juurde panna või kas praadi on vaja kasta, kas puljongil on vaja vahtu võtta jne. Kui teed näiteks ühepajatoitu, siis see keeb kaua ja kõiki juurikaid ei panda korraga sinna sisse. Ma ei ole nonstop pliidi kõrval kõik need kolm tundi.
Ma ei kujuta ette seda, et kööki astun sisse vaid korra hommikul, et kohvi võtta ja siis veel paar korda päevas “kui on söögiaeg”. Mul ei teki see söök sinna kööki kuidagi imeväel. Kohvi joon ma ka rohkem päeva jooksul kui vaid ühe taasi hommikul.
No arvasin, et ei pea kœike üksipulgi lahti seletama, aga ju siis peab.
Loomulikult toiduvalmistamisega seotud edadu-tagasi käimised on iseasi. Aga kui see protsess on möödas, siis pole tõesti enam kööki asja. Meil vähemalt. Kann klaaside ja veega on toas laual, peale söömist nikse-näkse ei vaja. Käed pesen peale teatud töö tegemist ja rohkem pole vaja. Jutt oli ju iga tunni tagant köögis käimisest ja sain aru, et muul ajal kui toiduvalmistamise pärast.
Aga eks igaüks teeb nagu meeldib.
Kõigil pole ühetaolised elamised, kus köök on üks eraldatud ruum ainult söögiteoks. Kui maja ehitasime, siis tahtsime, et oleks nagu vanasti – köök on kodu süda. Suur ruum pika lauaga keset maja. Seal tehakse kõike.
Hahaa!! Tahtsid väga ära panna?
Ei, mul ei ole ühetoaline korter. On suur eestiaegne renoveeritud talumaja.
Sellegipoolest ei veeda me vaba aega köögis. Külalised ei käi ka köögis. Selleks on elutuba või raamatukogutuba või kabinet või talveaed. Vastavalt olukorrale ja külalistele. Laste külalised on üldse nende toas. Kööki kasutame sihtotstarbeliselt. See on küll suur ja mugav, vajaliku varustuse ja tehnikaga, aga mingit südamejuttu ei aja. Ju me siis pole nii köögi ja söögi sõltlased.
Loe paremini ja mõista vahet.
Kann klaaside ja veega on toas laual, peale söömist nikse-näkse ei vaja.
Mina ei soovi toasooja seisnud vett juua. Mingid klaasid toas ei vedele.Kui on janu, teen uue maitsevee.
Ma olen ekstra jälginud tulemusi, kui küpsetan, praen, jätan lambid igas toas põlema kauaks jne, ja samas püüan säästlikkust toota-mingit vahet polnud, teinekord oli isegi rohkem raiskamist odavam-seega teen nagu tahan, kõik on nagunii kellegi teise kontrolli all
Lampidega ongi nii, et nad võtavad enim voolu sisse ja välja lülitamise ajal. Seega on raha mõttes kasulik näiteks suure pere puhul hoida tuled põlemas ruumis sel ajal, mil seda kasutavad paljud. Näiteks Wcs-vannitoas, kui sinna traavib 4 pereliiget tunni jooksul ja mõni mitu korda, on kokkuhoidlikum tuled põlema jätta ja nendega mitte kõpsida. Köögis ja esikus võib sageli olla sama lugu.
Kust võtad seda, näita viiteid vastavatele uuringutele. Või on see su enda mingi lambikas veendumus?
Mu õemees on elektriala mees. Lausa õppejõud.
Mis asja on teha köögis iga tunni järel?
Mõtlen sama asja. Köögis teeme süüa, sööme ja joome kohvi. Muul ajal ei käi seal keegi. Kui on toidukord (nt lõuna- või õhtusöök), siis sööme kõhud täis, korustame laua, nõud masinasse ja kõik. Mida sinna veel peaks tegema minema? Vahel võtab mees nõud masinast välja, mina võtan tavaliselt enne järgmist söögikorda.
Meie näiteks lisaks söögiaegadele toome külmikust kasemahla, teeme ka päeva jooksul mõned teed või kohvid. Seal on ka väga kaunis vaade, nt näeb sealt aknast, kas vaarikad juba punased või kas suitsuahi ikka põleb. Ka käime vaatamas, kas kass valetab, et tal sööginõu tühi (ta kipub seda tegema). Köök-söögituba on lükanduksega eraldatud elutoast ja teisest seinast tavauksega majandusruumist ja nn teisest esikust (uks ka seal, et poekotte, seenekorve, kalapüügi saaki, korjatud marju ei peaks ümber maja tassima ja samas, et köök poleks kohe peauksest sisenedes esimene asi). Seega on köögis piisavalt sebimist. Kui on lumi, siis väga lumised jalatsid lähevad majapidamisruumi kuivatuskappi, seega sisenen läbi köögi. Ärkame erinevatel aegadel, hommikust sööme eraldi. Köök-söögitoas on raadio, seal hea Müstilist Venemaad vms kuulata, kui teised elutoas telekat vaatavad nt.
Kust võtad seda, näita viiteid vastavatele uuringutele. Või on see su enda mingi lambikas veendumus?
No seda võiks normaalne täiskasvanu ikka teada, et LED pirni ei kuluta sisse-väljalülitamine, halogeenpirni küll ja mida rohkem klõpsutada, seda rohkem väheneb tema eluiga. Nt dimmitavad ledis lülitavadki ennast pidevalt sisse välja nii kiiresti, et silm ei erista seda. Säästu/halogeenpirn kulutab ca 4x vähem ja LED u 7x vähem energiat kui hõõgniidipirn, samas on LEDid soetuselt palju kallimad.
Kann klaaside ja veega on toas laual, peale söömist nikse-näkse ei vaja.
Mina ei soovi toasooja seisnud vett juua. Mingid klaasid toas ei vedele.Kui on janu, teen uue maitsevee.
Mina ja mina. Aga mina ei joo jälle maitsevett. Parim vesi on aluseline toatemperatuuril vesi.
Kann klaaside ja veega on toas laual, peale söömist nikse-näkse ei vaja.
Mina ei soovi toasooja seisnud vett juua. Mingid klaasid toas ei vedele.Kui on janu, teen uue maitsevee.
Mina ja mina. Aga mina ei joo jälle maitsevett. Parim vesi on aluseline toatemperatuuril vesi.
Aa, lisan: klaasid ei vedele. Kann klaasidega ongi permanentselt serveerimislaual. Õhtu lõppedes viin need nõudepesumasnasse, järgmine päev toon uue vee.
Ära aja enda sassis kodu teiste omadega segi.
Ja läks jälle vastastikuseks tõmblemiseks. Kelle asi on, kes mida joob või kus ta seda teeb. No ei ole huvitav lugeda, eriti elektrit ja söögitegu puudutavas teemas.
Mina ja mina. Aga mina ei joo jälle maitsevett. Parim vesi on aluseline toatemperatuuril vesi.
Jälle mingi korallihull.
Aa, lisan: klaasid ei vedele. Kann klaasidega ongi permanentselt serveerimislaual. Õhtu lõppedes viin need nõudepesumasnasse, järgmine päev toon uue vee. Ära aja enda sassis kodu teiste omadega segi.
Noup, ei aja. Mul on ilus ja korras kodu, ilmselt ka ruumikam, kui sinu oma.
Mis asja on teha köögis iga tunni järel?
Mõtlen sama asja. Köögis teeme süüa, sööme ja joome kohvi. Muul ajal ei käi seal keegi. Kui on toidukord (nt lõuna- või õhtusöök), siis sööme kõhud täis, korustame laua, nõud masinasse ja kõik. Mida sinna veel peaks tegema minema? Vahel võtab mees nõud masinast välja, mina võtan tavaliselt enne järgmist söögikorda.
Järelikult pole teil hubane köök. Meil just armastatakse köögis koguneda, vestelda, muljetada.
Kui teed näiteks ühepajatoitu, siis see keeb kaua ja kõiki juurikaid ei panda korraga sinna sisse.
OT, aga see on minul isiklikult esimene kuulmine, et keegi paneb ühepajatoidu koostisosad sisse erineval ajal. Loomulikult ma tean, et liha, kaalikas ja porgand hauduvad aeglasemalt pehmeks kui näiteks kartul ja kapsas, kuid ühepajatoidu tegemisel on just vajalik kõik korraga sisse panna ja siis enam mitte kordagi segada. Minul on niimoodi ahjus 2 tundi ja kõik on pehme, maitsed omavahel kokku sulanud (mida eraldi sissepanemine ei lase saavutada) ja mitte ükski asi ei ole plögaks muutunud (ka mitte kartul). Edu võti on kohe õigesti ära maitsestada ja mitte kordagi segada.
Kui teed näiteks ühepajatoitu, siis see keeb kaua ja kõiki juurikaid ei panda korraga sinna sisse.
OT, aga see on minul isiklikult esimene kuulmine, et keegi paneb ühepajatoidu koostisosad sisse erineval ajal. Loomulikult ma tean, et liha, kaalikas ja porgand hauduvad aeglasemalt pehmeks kui näiteks kartul ja kapsas, kuid ühepajatoidu tegemisel on just vajalik kõik korraga sisse panna ja siis enam mitte kordagi segada. Minul on niimoodi ahjus 2 tundi ja kõik on pehme, maitsed omavahel kokku sulanud (mida eraldi sissepanemine ei lase saavutada) ja mitte ükski asi ei ole plögaks muutunud (ka mitte kartul). Edu võti on kohe õigesti ära maitsestada ja mitte kordagi segada.
Ka ühepajatoite valmistatakse erinevalt. Kui teed seda ahjupotis (eriti hea tuleb puuküttega ahjus) siis tõesti liha ja juurikad koos maitseainetega potti ning jäävad küpsema. Kui keeta ühepajatoitu pliidil siis tavaliselt tükeldatakse juurikad kuubikuteks ning lisatakse potti vastavalt keemisajale. Ei pane kartulit ja kaalikat korraga kuna kaalika valmimisel oleks sel juhul kartul ammu olematuks keenud.
Ei ole paraku üht “õiget” ühepajatoitu.
OT, aga see on minul isiklikult esimene kuulmine, et keegi paneb ühepajatoidu koostisosad sisse erineval ajal. Loomulikult ma tean, et liha, kaalikas ja porgand hauduvad aeglasemalt pehmeks kui näiteks kartul ja kapsas, kuid ühepajatoidu tegemisel on just vajalik kõik korraga sisse panna ja siis enam mitte kordagi segada. Minul on niimoodi ahjus 2 tundi ja kõik on pehme, maitsed omavahel kokku sulanud (mida eraldi sissepanemine ei lase saavutada) ja mitte ükski asi ei ole plögaks muutunud (ka mitte kartul). Edu võti on kohe õigesti ära maitsestada ja mitte kordagi segada.
Mina kuulen jälle esimest korda, et keegi paneb kartuli kaalikaga samal ajal…ja ma olen üle kuue aasta restoranis köögipoolel töötanud ja muidugi on mul ka vastav haridus.
Ahjupotti jah, pannakse kõik asjad kohe alguses. Pliidi peal ei keedagi keegi nii ühepajatoitu, et paneks porgandid, kapsa ja kartulid ühel ajal keema. Loomulikult lisatakse vastavalt keemisajale.
Aga praeahju on puupliidiga kehv kasutada, kuna sel juhul tuleb siibritega suunata soojus soemüürist eemale, praeahju poole – ehk siis külmal ajal kui tahad kooki, pead kannatama selle eest külma tuba. Kaminahjuga sellist muret pole.
Meie oleme küpsetanud kõigis pliidiga kodudes eluaeg pliidiahjus nii liha kui ka kooke, ei pea kuumust soemüürist eraldi suunama. Just sama kuumus kütab nii soemüüri kui ka ahjusid. Suvesiiber on meil selleks, et suunab soojuse otse korstnasse ja kuumaks lähevad vaid pliidiplaadid, mitte ahi ega soemüür. Isegi, kui sinu pliidi ahi töötas nii imelikult, et soemüür samal ajal ei soojenenud, siis pliidiplaat ikka ju küttis köögi kuumaks?
Olen see, kellele vastad. On jah meie maakodu pliidil selline “kiiks”, et juhul kui tahad soojuse suunata läbi soemüüri, siis praeahjus temperatuur üle 45 kraadi ei tõuse. Ostsime selle maakodu juba koos pliidiga (oli veel tollal uus pliit) ja sestap ei tea, kas tehti ehitusel miskit valesti või oligi nii planeeritud. Aga seda, et pliidiplaat kütaks köögi kuumaks – maakodu ruumid on päris avarad ja köök on maja kõige suurem ruum meil. Seega ei suuda paljas pliidiplaat kütta kööki kuumaks kohe kindlasti mitte, hea kui null kraadist umbes kümne kraadinigi suudab soojendada. Normaalse temperatuuri annab sisse ikkagi üksnes soemüür.
