Teema: Elektriarvetest teise nurga alt

Aga enamik asju on elus ebaõiglased. Ja eksid, et kõik kellel börsipakett saavad toetust- ei saa!!! Samuti ei jää toetusest ilma kõik kellel fikseeritud pakett.

Nt ebaõiglane on ka summa 1126+50% teise liikme kohta. Kui 2 täiskasvanut tuleb piirmääraks 1689 eurot ehk 844,5 eurot inimese kohta. Kui 2 koos elavat inimets teenivad nt kumbki 900 eurot, siis jäävad toetusest ilma. Samas üksi elav kees teenib 1100 eurot saab toetust jne.

Eile lugesin, et Tallinnas oli ühe leibkonna sissetulek 1 euro suurem kui toetuse määr ja jääb jällegi toetusest ilma. Kas see on õiglane? Ei ole, kuid paraku see nii lihtsalt on. Ja ei ole vahet mis summa me toetuse saamiseks paneme 1126 või 1200 või 2000. Alati leidub keegi, kelle sissetulek on ühe euro võrra suurem, kui toetuse piirmäär.

#3934689:

Olen täheldanud, et peamised kisajad on hoopis vale kütteliigi valijad ehk siis need, kes on teadlikult valinud elektrikütte. Elekter pole olnud kunagi piisavalt odav ega majanduslikult mõistlik kütteliik olnud. See, kas tegemist on börsipaketi või fikseeritud paketi omanikega – see niivõrd ei heidutagi. Mõistliku tarbijana erines mu tarbimine võrreldes novembriga nt. 80 euro ja 30kv võrra – suure tõusu valguses tegelikult vähe.

Elekter on ebamõistlik siis, kui sa kütad puhtalt elektriradiaatoriga. Suur osa uusarendusi on kas moodsal õhk-vesi või maaküttel, mis liigituvad mõlemad elektrikütte alla, aga mida on siiani ökonoomseks ja mõistlikuks lahenduseks peetud. Kuna enamik inimesi ei vaheta kuigi sageli elukohta, vaid ehk mõned korrad elu jooksul, siis ei ole täna kuidagi abiks oma kodu hülgamine ja näiteks gaasi- või ahjuküttega korterisse kolimine. Ka teised kütteliigid on tänavu kordades kallinenud.

Kisavadki need, kes elektriga kütavad, kõik maasoojuspumbad, õhk-vesi süsteemid, õhkpumbad, soojustagastusega ventilatsioonid tarbivad elektrit ja mitte sugugi vähe. Alles oli kusagil artikkel, et paljulapselisel perel on oi kui suured arved – lugedes selgus, et tahkekütusel katel vajas kütmist, mis oli raske ja nii nad vahetasid selle õhk-vesi soojuspumba vastu.  Mugavus maksabki – ei taha tegeleda kütmisega aga tahad, et tuba oleks soe, siis see ongi kallim.

Ise elame majas, meil on kolm last. Meil on puuküttega ahjud, hea klassikaline lahendus. Maja on soojustatud, puud osatame, aastas kulub küttele ca 400 eur. Õhksoojuspumbad on meil ka, aga need on selleks puhuks, kui peaksime pikemalt kodust ära olema ja keegi ei saa kütta, ise kodus olles ei kasuta neid kunagi. Lisaks puuküttega saun, kus soe vesi tuleb ka puudega kütmisest – kui elekter kallis, saab rohkem seal kütta ja pesta ja ei pea  elektriboilerivett kasutama.  Tuleb luua endale võimalusel erinevaid viise kütmiseks ja siis saab kombineerida.

#3934703:

Ise elame majas, meil on kolm last. Meil on puuküttega ahjud, hea klassikaline lahendus. Maja on soojustatud, puud osatame, aastas kulub küttele ca 400 eur.

Kes teil päevad läbi kütab, kui te tööl olete?

#3934706:

Mis kütteliiki siis pakud, mis mõistlikum oleks? Valitsus on aastaid teinud tööd, et “parim” küttesüsteem oleks maaküte, õhk-vesi või ka soojuspump. Ahiküte on ju plaanis keelustada…

Mis valeinfo levitamine see igal pool käib. Seda on selgelt öeldud, et mitte keegi ei keelusta ahjukütet. Küll aga kes soovib ahjukütet kas uuendada või mingi muu süsteemi vastu vahetada, neid hakatakse selles toetama.

#3934689:

Olen täheldanud, et peamised kisajad on hoopis vale kütteliigi valijad ehk siis need, kes on teadlikult valinud elektrikütte. Elekter pole olnud kunagi piisavalt odav ega majanduslikult mõistlik kütteliik olnud.

Pole tõsi. Mina renoveerisin u 3 a tagasi kahetoalist korterit ja kaalusin gaasiküttele üleminekut. Tegin arvutused ja selgus, et see tasuks ära täpselt selleks hetkeks, kui gaasikatel on amortiseerunud ja tuleks hakata uut ostma. Gaasipaigaldised ei ole ka selline töö, mida saaks oskaja inimene ise teha või kelleltki odavalt tellida.

Elektriküte, just puhtalt radikatega elektriküte on kõige väiksema investeeringuga ja kõige madalamate hoolduskuludega kütteviis. Igakuiselt maksad tõesti rohkem, aga see vahe tasandub, kui arvestada nt gaasikatla soetamismaksumust, süsteemi paigaldust ja hilisemaid iga-aastasi hoolduskulusid. Sama kõikvõimalike pumpadega. Odavamad on need muud kütteliigid ainult siis, kui ei ole vaja algset investeeringut teha. Õhksoojuspumba paigaldamine ei tulnud mul üldse kõne alla, sest tegemist on muinsuskaitsealuse majaga, mille fassaadile ei tohi ühtegi võõrkeha paigaldada. Isegi gaasikatla korsten on näpuga järge ajades keelatud – see peab ulatuma seinast kaugemale (ei mäleta, vist 20 cm), kuid muinsuskaitse lubab ainult seinaga tasa olevat vent-resti, mitte midagi enamat. Nii et oma valikutega ei ole siin alati midagi tegemist.

#3934759:

Ja lisaks võiksid soovitada kuidas maakohas kortermajas puukütet sisse seada. Kui kaugküte on kaotatud aastaid tagasi.

Muuda ruumiprogrammi, nii et saad rajada keskmise wc suuruse katlaruumi, millesse paigaldatud puidu/pelleti kombikatla korstna ühendad olemasolevasse ventilatsioonilõõri paigaldatud korstnavoodrisse nagu näiteks see: https://www.ehitus.ee/et/article/654/. Katla taha ühendad segusõlme, paisupaagi, akumulatsioonipaagi ja korteri radikad. Kulu kokku umbes sama nagu paari ilusama ahju ehitada laskmisel. Projekt tuleb omavalitsuses ja päästeametis kooskõlastada, aga tegemist ei ole millegi ennenägematu või teostamatuga.

#3934707:

#3934703:

Ise elame majas, meil on kolm last. Meil on puuküttega ahjud, hea klassikaline lahendus. Maja on soojustatud, puud osatame, aastas kulub küttele ca 400 eur.

Kes teil päevad läbi kütab, kui te tööl olete?

Meil on maja korralikult soojustatud (200 villa + tuuletõke), ahjud on korralikud suured  uued pottahjud. Nullilähedaste kraadidega õues kütame ahjusid üle päeva, rohkem pole mingit vajadust. Kui alles kolisime siia majja ja maja oli soojustamata, aknad vahetamata, siis võis küll kaks korda päevas kütta neid vanasid ahjusid ja külm oli ikka.

Küttepuud muidugi ka kallinevad, ka praegu on hinnad neil ikka igal aastal kallimaks läinud. Sellegipoolest on ise halgudega kütmine kõige odavam viis kuidas toad soojaks saada.

Maapiirkondade kortermajad olid kas keskküttesüsteemil või oli ka neid maju, kus igas korteris olid ahjud ja pliidid.  Suure hurraaga on need muidugi kõik maha lõhutud ja pandud mugavad elektriradiaatorid ja õhkpumbad asemele. Nüüd muidugi hilja (aga parem hilja kui üldse mitte) keskkütte taastamisvõimalustele mõtlema hakata – tavaliselt maal mitu kortermaja kõrvuti, äkki kannatab kõikidele majadele ühine uus küttesüsteem rajada?

#3934702:

#3934681:

Nt ebaõiglane on ka summa 1126+50% teise liikme kohta. Kui 2 täiskasvanut tuleb piirmääraks 1689 eurot ehk 844,5 eurot inimese kohta. Kui 2 koos elavat inimets teenivad nt kumbki 900 eurot, siis jäävad toetusest ilma. Samas üksi elav kees teenib 1100 eurot saab toetust jne.

Mis moodi see ebaõiglane on? 1689 kahepeale saavatel on kahepeale samad kommunaalkulud, kui üksielaval inimesel, kes 1100 teenib.

Kas ikka on? Kui elad üksi siis sul mõistliku pinda ikka vähem, lastega perel pinda hoopis rohkem.

Praegu saavad toetust ikka ainult väga väikest palka saavad inimesed. Aluseks võiks olla 1100 eurot kõigile leibkonna liikmetele arvestatud. Ühe lapsega perekond 3×1100 eurot kage lapsega 4×1100.= 4400 normaalne ju. Või arvad et 2000 palgaga inimene on rikkur. Ei ole tavaline keskklass.

#3934837:

Kas ikka on? Kui elad üksi siis sul mõistliku pinda ikka vähem, lastega perel pinda hoopis rohkem. Praegu saavad toetust ikka ainult väga väikest palka saavad inimesed. Aluseks võiks olla 1100 eurot kõigile leibkonna liikmetele arvestatud. Ühe lapsega perekond 3×1100 eurot kage lapsega 4×1100.= 4400 normaalne ju. Või arvad et 2000 palgaga inimene on rikkur. Ei ole tavaline keskklass.

Minumeelest, vastupidi, antakse toetust hetkel liiga heldelt. Üksi netona 1100 teeniv on päris hästi teeniv inimene. Ja elavad üksikud samamoodi 2-toalistes, nagu siis, kui kahekesi elatakse. Ega sa üksi ju samas toas ei maga, kus elad.

#3934674:

lasid aastaid liugu odavatel elektrihindadel

#3934674:

Need kes aga on olnud vastustundlikud, riske maandanud ja aastaid kallimat fikseeritud hinda maksnud

Äkki süüdistad börsipaketi valinuid selles ka, et me üldse elektrit kokku ei hoia?

Minu jaoks on aastaid juba elekter kallis olnud, sest maal ei tule vesi ilma elektrita majja, sooja vett ei saa kuskilt kaugkütte vms teel. Tuleb ise vesi soojaks saada ja elektriga on see enamasti kõige otstarbekam. Pesumasin ja nõudepesumasin töötavad juba aastaid öösiti, ammuilma on valgustites ainult säästlikud LEDid, maja on soojustatud (elektriga tegelikult me ei kütagi) jne. Kuna tarbimine on vaatamata kokkuhoiule pidevalt üsna suur olnud, siis on mulle pidevalt soovitatud börsipaketti. Viimati soovitati seda eelmisel aastal (suvel või kevadel). Tea, kas ma olen nüüd siis vastutustundetu, et riigiettevõtte esindaja soovitust kuulasin ja börsipaketi valisin? Kasum+käibemaks+ülekoormustasu laekub ju ka minu arvelt riigieelarvesse ja kui ülekoormustasul on veel silt juures, milleks seda eelistatult peaks kasutama, siis muu on ju puhtalt riigikassasse. Seejuures elekter on meil valdavalt meie ühiste loodusvarade abil toodetud (põlevkivi, puidumass).

#3934830:

Ahjuküttega küttes on enamus ajast kas liiga palav või liiga jahe. Stabiilset 21-22 temperatuuri ju hoida ei saa. Mugavusest rääkimata.

On sul reaalselt kogemusi normaalselt soojustatud majas efektiivse salvestava ahjuga? Mul on stabiilselt temperatuur vahemikus 19-21. Võiks ka soojemana hoida, aga meile sobib nii ja see tähendab, et kahest ahjust mõlemat igapäevaselt ei kütagi.

#3934828:

#3934707:

#3934703:

Ise elame majas, meil on kolm last. Meil on puuküttega ahjud, hea klassikaline lahendus. Maja on soojustatud, puud osatame, aastas kulub küttele ca 400 eur.

Kes teil päevad läbi kütab, kui te tööl olete?

Meil on maja korralikult soojustatud (200 villa + tuuletõke), ahjud on korralikud suured uued pottahjud. Nullilähedaste kraadidega õues kütame ahjusid üle päeva, rohkem pole mingit vajadust. Kui alles kolisime siia majja ja maja oli soojustamata, aknad vahetamata, siis võis küll kaks korda päevas kütta neid vanasid ahjusid ja külm oli ikka.

Küttepuud muidugi ka kallinevad, ka praegu on hinnad neil ikka igal aastal kallimaks läinud. Sellegipoolest on ise halgudega kütmine kõige odavam viis kuidas toad soojaks saada.

Maapiirkondade kortermajad olid kas keskküttesüsteemil või oli ka neid maju, kus igas korteris olid ahjud ja pliidid. Suure hurraaga on need muidugi kõik maha lõhutud ja pandud mugavad elektriradiaatorid ja õhkpumbad asemele. Nüüd muidugi hilja (aga parem hilja kui üldse mitte) keskkütte taastamisvõimalustele mõtlema hakata – tavaliselt maal mitu kortermaja kõrvuti, äkki kannatab kõikidele majadele ühine uus küttesüsteem rajada?

Mida vähem tarbijaid taga seda kallim on keskküte. Kliendile on odavam ka selle kalli elektriga kütta kui saada toasooja väikesest katlamajast.

#3934932:

Viimati soovitati seda eelmisel aastal (suvel või kevadel). Tea, kas ma olen nüüd siis vastutustundetu, et riigiettevõtte esindaja soovitust kuulasin ja börsipaketi valisin?

Loodan, et selle aasta sügisel fikseeritud hinnale ikka tagasi läksid.

#3934706:

Ahiküte on ju plaanis keelustada

Mitte keegi ei kavatse keelustada hajaasustuses ahikütet. Soovitatakse loobuda ahiküttest nendes tiheasustuspiirkondades, kus ON OLEMAS kaugkütte võimalus.