Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Elektriarvetest teise nurga alt
Meie ühiskonnas on viimastel aastatel suureks fookuseks vastandumine. Kõigepealt poliitiliselt – liberaalid ja konservatiivid, siis tervishoius – vaktsiini pooldajad ja vastased, nüüd energeetikas – börsibskett ja fikseeritud.
Hingake korraks sisse ja välja, elu ei ole must ja valge, siin on palju värve ka.
Kas sa arvad, et energiakriisi poleks olemas, kui KÕIK oleksid valinud fikseeritud hinnaga paketid? Saksamaal ja Skandinaavias, kus tavatarbijale on hinnad fikseeritud, on kümned elektrimüüjad lihtsalt pankrotti läinud. Siis teed uue lepingu ikka uue hinnaga.
Küll õiendatakse selle kallal kes millisel pinnal elab, et peaks mingi m2 ülempiiri määrama, siis kes raiskab liiga palju/on liiga mugav, kasutab vale küttelahendust, liiga rikas et toetust saada, valinud vale paketi (et fix paketi omanikud kõikse õigemad) jne jne
Kas suuremat pilti üldse ei aduta?? üksteise kõri kallal olemine aitab kindlasti edasi ja kriisi lahendada??
On olemas ja ka tehtud hulgi ettepanekuid kriisi leevendamiseks, kuid rahvas on ametis naabrimehe sääre järamisega (äkki jumal küll saab tema rohkem kui mina!) ja lepitakse kõigega mis härrad valitsises ütlevad – sest see on paratamatus ja seadusi, reegelid ja otsuseid tuleb ju täita 🙁
oot aga kuskil riigis makstakse kõigil 80% el arvest kinni!? oot misasja saab nii tädi Maali kui töösturist naabrimees Juhan, nii ebaõiglane ju…
HALLOOO! See kriis puudutab meid KÕIKI – rikkaid ja vaeseid, vanu ja noori, ettevõtjaid ja pensionäre. Enerigakriisil on palju suurem mõju kui ühe kuu elektriarve (mida kõik kohusetundlikud väiksel pinnal elavad fix paketiga inimesed ehk ei märganud) meil kõigil tõusevad kulud, kallinevad tooted ja teenused!
Jätkme mõnuga teineteise kõride kallal ja kraabime pärast omale veel mulla ka peale… mõtlesin ikka ennem et mis inimesed need olid kes koputasid naabrite peale ja saatsid Siberisse surema… enam ei imesta 🙁 🙁
Mina renoveerisin u 3 a tagasi kahetoalist korterit ja kaalusin gaasiküttele üleminekut. Tegin arvutused ja selgus, et see tasuks ära täpselt selleks hetkeks, kui gaasikatel on amortiseerunud ja tuleks hakata uut ostma. Gaasipaigaldised ei ole ka selline töö, mida saaks oskaja inimene ise teha või kelleltki odavalt tellida.
Gaasiküttele üleminek võtab tõesti palju raha, aga suurem osa sellest summas maksab liitumine (ca pool summast), trasside rajamine, projekt. Katla enda hind on kogusummast vaid ca 1/5 või isegi alla selle. Vähemalt meil oli küll niimoodi.
Minul ei olnud trassi ehitust ega liitumist vaja, korteris oli/on gaas olemas ja arvutused said tehtud ainult katla ja radikate kulu pealt. Juba sellest piisas, et asi ei oleks majanduslikult tasuv. Eramus olen selle liitumise ja trassiehitušega seonduva juba varem läbi teinud, nii et kursis.
a lisaks võiksid soovitada kuidas maakohas kortermajas puukütet sisse seada. Kui kaugküte on kaotatud aastaid tagasi.
Väga paljudes sellistes maamajades on paigaldatud moodulkorstnad ja ahi sisse ehitatud.
[/quote]
Ja igasse majja ei ole võimalik ahju ehitada, vahelaed lihtsalt ei kannata sellist raskust. Samuti, oled sa moodulkorstna hindadega kursis?
Olen täheldanud, et peamised kisajad on hoopis vale kütteliigi valijad ehk siis need, kes on teadlikult valinud elektrikütte. Elekter pole olnud kunagi piisavalt odav ega majanduslikult mõistlik kütteliik olnud. See, kas tegemist on börsipaketi või fikseeritud paketi omanikega – see niivõrd ei heidutagi. Mõistliku tarbijana erines mu tarbimine võrreldes novembriga nt. 80 euro ja 30kv võrra – suure tõusu valguses tegelikult vähe.
Ei saa päris nõus olla.
Näiteks meie ridakas. Naaber kütab pelletiga, meie kahe õhk-õhk soojuspumbaga (praeguste 0-lähedaste ilmadega on sees neist vaid üks). Naabril kulub pelletit 3,5 tonni kütteperioodil, kokku siis ütleme 3,5×200=700€. Meil võttis üks õhksoojuspump eelmisel aastal 2700 kWh, teist, mida ainult osa ajast sisse lülitame, täpselt ei tea, võib-olla poole esimese tarbest e 1350 kWh, ütleme kokku jämedalt 4000 kWh aastas kütmisele kokku. Kui elektri kWh maksaks 20 senti, siis aastas kokku 800€. Seega naabriga täiesti sarnased summad. Kuid eelmise aasta detsembrini on elekter olnud odavam kui see 20 senti.
2 õhksoojuspumba paigaldusega ligikaudu 4000€, pelletkatel + keskküttesüsteem suurusjärgus 10 000.
Naabril see mugavus, et toad on ühtlaselt soojad, meil see, et ei pea pelletiga jändama.
Asja kolmanda nurga alt vaadates küsiks aga, et miks on kasulik börsihinna regulatsioon, mis võimaldab selle kohati enam kui kahekümnekordset kasvu, kui põhiosa selle hinnaga müüdavast elektrist toodetakse ikkagi 30-40 euroga megavatttund? Lihtne on ässitada tarbijaid omavahel üksteist lolluses süüdistama, kui tegelikult tuleks vaadelda, kas tegemist pole mitte kellegi kasuahne lollide regulatsioonide ärakasutamisega. Selliste spekulatsioonide eest hoiatati juba siis, kui me sellele n.ö. vabaturule läksime. Kes selle raha tasku pistab?
Tootjatele ongi kasulik kui turul on defitsiit – pääsevad turule ka kallima hinnaga pakkujad (näit mingid Leedu gaasijaamad) ja kõik tootjad saavad selle kalleima pakkuja hinna. Äkki ongi siin see konks miks kõik katsed tuuleparke arendada müstiliselt juba pea 10 a ühel või teisel põhjusel läbi kukuvad?
Ja peale defitsiidi on selle talve kriisi põhjuseks kõrgustesse tõusnud CO2 hind, mis on juba 80% Narva jaamade hinnast. Ilma selleta ostaksime rahulikult mingi 3 senti kWh + tasud ja maksud – kui just mingid kallimad tootjad turu hinda ei määra. Kui aasta pärast ennustatakse CO2 hinnaks 250€ tonn – siis tüüpiline hind saabki olema mingi 30 senti kWh + tasud ja maksud?
Mida palju korrutatakse, on see, et on vaja täiendavaid võimsusi, tuuleparke jne (näit eilne “Esimene stuudio”) – kuid see töötab ju ainult juhul, kui meie turupiirkonnas (st Baltikumis) ei ole defitsiiti, st löögile ei pääse mingi kallis gaasijaam. On defitsiit siis see ei ju ei määra ju praeguse börsisüsteemi juures kui palju kellegil eraldi, näit Eestil võimsusi on (pool ajast on neid praegugi piisavalt).
Ise elame majas, meil on kolm last. Meil on puuküttega ahjud, hea klassikaline lahendus. Maja on soojustatud, puud osatame, aastas kulub küttele ca 400 eur.
Kes teil päevad läbi kütab, kui te tööl olete?
Miks peab päevad läbi kütma? Ahju kütad korra ööpäevas kas hommikul või õhtul tunnikese muude tegemiste kõrval. Ei ole eriti suur vaev. Meil ka kaks ahju ja ei ole veel täheldanud mingit suurt ja keerulist mässamist.
Meie ühiskonnas on viimastel aastatel suureks fookuseks vastandumine. Kõigepealt poliitiliselt – liberaalid ja konservatiivid, siis tervishoius – vaktsiini pooldajad ja vastased, nüüd energeetikas – börsibskett ja fikseeritud.
Hingake korraks sisse ja välja, elu ei ole must ja valge, siin on palju värve ka.
Tartu Ülikoolis on selline tore õppekava nagu “Muutuste juhtimine ühiskonnas”. Tahes tahtmata jääb mulje nagu meil püütaks järjekindlalt rakendada seal õpetatavast vaid ühte ühiskonna juhtimise põhimõtet- vastandumine. Tõttöelda niivõrd polariseerunud väikeriiki kui meil, annab otsida.
Olen täheldanud, et peamised kisajad on hoopis vale kütteliigi valijad ehk siis need, kes on teadlikult valinud elektrikütte. Elekter pole olnud kunagi piisavalt odav ega majanduslikult mõistlik kütteliik olnud. See, kas tegemist on börsipaketi või fikseeritud paketi omanikega – see niivõrd ei heidutagi. Mõistliku tarbijana erines mu tarbimine võrreldes novembriga nt. 80 euro ja 30kv võrra – suure tõusu valguses tegelikult vähe.
Ei saa päris nõus olla.
Näiteks meie ridakas. Naaber kütab pelletiga, meie kahe õhk-õhk soojuspumbaga (praeguste 0-lähedaste ilmadega on sees neist vaid üks). Naabril kulub pelletit 3,5 tonni kütteperioodil, kokku siis ütleme 3,5×200=700€. Meil võttis üks õhksoojuspump eelmisel aastal 2700 kWh, teist, mida ainult osa ajast sisse lülitame, täpselt ei tea, võib-olla poole esimese tarbest e 1350 kWh, ütleme kokku jämedalt 4000 kWh aastas kütmisele kokku. Kui elektri kWh maksaks 20 senti, siis aastas kokku 800€. Seega naabriga täiesti sarnased summad. Kuid eelmise aasta detsembrini on elekter olnud odavam kui see 20 senti.
2 õhksoojuspumba paigaldusega ligikaudu 4000€, pelletkatel + keskküttesüsteem suurusjärgus 10 000.
Naabril see mugavus, et toad on ühtlaselt soojad, meil see, et ei pea pelletiga jändama.
Mismoodi ei ole õhksoojuspumpadega toad yhtlaselt soojad?
Meil on.
Mismoodi ei ole õhksoojuspumpadega toad yhtlaselt soojad?
Meil on.
See, et teil on, ei tähenda ju, et kõigil ja alati oleks. Kui palju sul on tube ja kui palju pumpasid? Meil on ühes majapooles kuus tuba, ühe pumbaga saaks heal juhul neist ainult kaks ühtlaselt soojaks.
Ise elame majas, meil on kolm last. Meil on puuküttega ahjud, hea klassikaline lahendus. Maja on soojustatud, puud osatame, aastas kulub küttele ca 400 eur.
Kes teil päevad läbi kütab, kui te tööl olete?
Miks peab päevad läbi kütma? Ahju kütad korra ööpäevas kas hommikul või õhtul tunnikese muude tegemiste kõrval. Ei ole eriti suur vaev. Meil ka kaks ahju ja ei ole veel täheldanud mingit suurt ja keerulist mässamist.
See on levinud müüt, et ahiküte tähendab pidevat kütmist. Tegelikult ei tähenda. Võtame meie ahju: paberite järgi on see ette nähtud 40-60 m2 kütmiseks, meie kütame umbes 50 m2 jagu ruume sellega. Paberite järgi on ette nähtud kütta ahju 1x päevas (24 h möödudes on salvestatud soojusest alles 25%) ja selleks peaks kuluma 9 kg kuivi puid, kusjuures korraga peaks ahju panema 3 kg puid. Kogu kütmise peale kokku läheb umbes 1,5 tundi ja siibri saab täielikult sulgeda natuke peale seda aega. Loomulikult ei pea 1,5 tundi ahju juures passima, vaid see on aeg, mille jooksul see 9 kg puid ära põleb. Kui hommikul pole aega sellega tegeleda, siis võib kütmise ette võtta pärast töölt saabumist. Tule süütamine ja puude ahju asetamine võtab ehk 5 min? Ja kena on elavat tuld läbi klaasukse vaadata, teeb kodu väga hubaseks. Sooja annab ahi täpselt nagu paberites kirjas, 24 tundi peale kütmist on ahi veel kergelt soe ja 50 m2 keskmiselt soojustatud elamispinna kütab hästi ära. Kui ilm on soe, võib loomulikult harvem või väiksema koguse puudega kütta.
Nii et mingisugust päevad läbi kütmist küll ahju puhul pole, ega ahi pole kamin, et tuli peaks pidevalt all olema. Tegelikult ei tohigi ahju päev otsa kütta, nii köetakse ahi katki. Suure külma korral on lubatud meie kütta ahju 2 korda päevas, aga siis võiks puude kogus ühel korral olla väiksem kui 9 kg.
Selliseid ahjusid pole keegi ähvardanud ära keelata ka. Igati keskkonnasäästlik lahendus.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Elektriarvetest teise nurga alt
