Palju teil kuus elektriarve on?
Kinnisvara kuulutustest jäi silma 2toaline korter, mis on 70m2 ja elektriküttel. Lisaks on ühes äärmises toas malmkamin.
Tegemist vanema puitmajaga, seega ei usu eriti, et kuigi soojapidav on.
Kes viimasel ajal vahetanud kütteliiki korteris, palju vahetus see maksma läks? Ja mis summas küttekulude langus on? Näiteks õhksoojuspump või siis pelletkamin/ahi?
Kortermajas sa ei saa niisama õhksoojuspumpa panna, naabrid peavad sellega nõus olema.
malmkamina asemel soovitaksin ma küll pigem ahju lasta ehitada, selle hind on erinev, saad valida valmis ahju nn kataloogiahju või siis lasta pottsepal tellistest laduda.
No näiteks on olemas selline veetsirkulatsiooniga ahi: https://www.tulikivi.com/ee/Tooted/Veesargiga_kaminahjud
Või siis sellised moodulahjud: https://www.moodulahi.ee/moodulahjud
Hind sõltub puhtalt sinu valikutest ja maksma võib see minna vahemikus 1500 -10 000 eurot. Kui naabrid on õhksoojuspumbaga nõus, siis selle paigaldamine on muidugi kõige kiirem ja valutum.
See, et tegemist on vana puitmajaga, ei pruugi olla kuidagi määrav. Ma elan ise samuti vanas puitmajas ja see maja on palju soojem kui eelmine korter, kus ma enne ostmist aasta aega elasin ja mis asus paksude seintega kivimajas.
Korteri küttekulu ja ka elektriarve summa sõltub samuti sinu eelistustest. Mina kütan kööki elektriradiaatoriga, sellele kulub umbes 10 eurot kuus. Samas hoian ma kööki madalamal temperatuuril kui ülejäänud elamist, mida kütan ahjuga. Mulle meeldib, kui toad on soojad, +25 on mõnus, +20 on jahedavõitu. Kui sina eelistad, et toas oleks +18 kuni +20 siis sinu elektriarve oleks juba palju väiksem kui minul, isegi kui elaksime täpselt samasugustes korterites. Nii et siin teiste käest nõu küsimine on üsna mõttetu.
Sa peaksid välja uurima selle, kas korter ise on soojustatud, kas maja on soojustatud. Kui maja ei ole, siis paljud on oma korteri seestpoolt ise ära soojustanud. Veel võiks sind huvitada see, kas aknad on korralikud ja kas ventilatsioonisüsteem toimib, mitte ei ole kinni topitud. Kui kõrged on laed, vanemat tüüpi majades on tihti kõrgemad laed, kui ntx paneelikatel. Mõnele see meeldib, teisele mitte, aga lagede kõrgus mõjutab samuti seda, kui palju kütte peale kulub.
Väga palju asju on, mis korteri soojapidavust mõjutab, puitmajal võib olla nii miinuseid kui plusse, aga seda peab vaatama konkreetsest majast lähtuvalt, ei saa kõigile samamoodi üldistada.
Ahju puhul võib takistuseks saada selle kaal – kas põranda/lae konstruktsioon (lae, kui ei ole 1. korrusega tegu) sellele raskusele vastu peavad?
Kunagi otsisime korterit ja käisime vaatama iseenesest heas asukohas ja kena korterit puumajas. Suurus võis olla kuskil 50-60 m2. Korter elektriküttel. Küsisin küttearveid näha ja peale nägemist kandsime korteri ostunimekirjast kohe maha. Talvel oli ühe kuu küttearve 250 eurot.
meie üürime välja 20m2 korterit puumajas (maja väljast korda tehtud, korteri soojustasime ise remondi käigus korralikult) . Eelmise, külma talve kõige külmema kuu elektrikulu oli 60 eurot (sh veeboiler ja ahi-pliit). Kui väljas selline ilm nagu sel aastal, siis elektrit ca 30 eurot kuus.
mul on ka üürikorter (2-toaline) elektriküttega. varem, kui aknad olid renoveerimata, puhus kõvasti läbi ja elektriarved (sh soe vesi ja tavaline tarbimine) oli külmemal ajal natuke üle 100€. nüüd on aknad renoveeritud, aga külma pole veel olnud. tarbijaid ka sees ei ole, seega on raske öelda.
vaadates mõne paneelmaja sarnase korteri arveid, on minu oma kohati isegi odavam. meil mingeid ühistu arveid praktiliselt pole, maja on renoveeritud ja laen makstud, kogume minimaalselt. seega kui liita võrdluseks keskmise paneelika küttekulud, vee soojendamine ja elekter, ei tule kallim, kui arvestada ka suure maja muid halduskusid, tuleb mul väikses majas odavam.
Elektriküttel korterit ei ostaks küll kunagi, olgu muidu nii ideaalne kui tahes. Ka ei tea sa kommunaalarveid vaadates, kas ta on kütte neil kuudel täiesti maha keeranud ja küttis toa üles selleks hetkeks, kui sina vaatama tuled..
Sellist korterit ei ostaks. Seda enam, et vanas puumajas, seinad soojustamata. Küta palju tahad, aga tuba soe ei ole.
Sõbrannal oli elektriküttega korter. Arve oli 250 ja 300 euro vahel. Samas toad olid külmad ja kõhedad. Külas kaua ei kannatanud olla:)
Mul on elektriküttega kahetoaline korter, suurus 52 ruutu. Viimase kolme aasta jooksul on olnud kõige suurem arve 170 eurot. Toas on koguaeg nii soe, et ollakse lühikeste riietega.
Tegu 78 aasta paneelikaga, otsakorter. Välisseinad soojustatud.
Mul on elektriküttega kahetoaline korter, suurus 52 ruutu. Viimase kolme aasta jooksul on olnud kõige suurem arve 170 eurot. Toas on koguaeg nii soe, et ollakse lühikeste riietega.
Sa ikka tead, et tavaliselt makstakse sellise korteri eest ca 60 eurot talvekuudel? Ja et elekter pidevalt kallineb?
Mul on elektriküttega kahetoaline korter, suurus 52 ruutu. Viimase kolme aasta jooksul on olnud kõige suurem arve 170 eurot. Toas on koguaeg nii soe, et ollakse lühikeste riietega.
Sa ikka tead, et tavaliselt makstakse sellise korteri eest ca 60 eurot talvekuudel? Ja et elekter pidevalt kallineb?
ma küll ei tea, kuskohas on 50-ruudused korterid, mille talvekuude arve on 60€. isegi kui sa pead ainult küttearvet silmas, on see 60€ ebatavaliselt vähe. ma müüsin just kaheksakümnendatel ehitatud majas asunud samasuure korteri, mille küttearved olid talvel reeglina 100€ ringis. elektriküttega korteri puhul pead arvestama, et elektriarve sees on ka kõik muud elektrikulud – vee soojendamine, kõik igapäevased tarbijad. olenevalt inimeste arvust võib see kokku anda mitukümmend eurot, mis keskküttega korteri puhul on lihtsalt teisel real.
Mul on elektriküttega kahetoaline korter, suurus 52 ruutu. Viimase kolme aasta jooksul on olnud kõige suurem arve 170 eurot. Toas on koguaeg nii soe, et ollakse lühikeste riietega.
Sa ikka tead, et tavaliselt makstakse sellise korteri eest ca 60 eurot talvekuudel? Ja et elekter pidevalt kallineb?
ma küll ei tea, kuskohas on 50-ruudused korterid, mille talvekuude arve on 60€. isegi kui sa pead ainult küttearvet silmas, on see 60€ ebatavaliselt vähe. ma müüsin just kaheksakümnendatel ehitatud majas asunud samasuure korteri, mille küttearved olid talvel reeglina 100€ ringis. elektriküttega korteri puhul pead arvestama, et elektriarve sees on ka kõik muud elektrikulud – vee soojendamine, kõik igapäevased tarbijad. olenevalt inimeste arvust võib see kokku anda mitukümmend eurot, mis keskküttega korteri puhul on lihtsalt teisel real.
Meil on 50-ruudune korter, gaasiküte, kõige külmemal kuul on küttearve olnud 55 eurot. Praegusel soojal talvel on umbes 40 eurot kuus.
Mul on elektriküttega kahetoaline korter, suurus 52 ruutu. Viimase kolme aasta jooksul on olnud kõige suurem arve 170 eurot. Toas on koguaeg nii soe, et ollakse lühikeste riietega.
Tegu 78 aasta paneelikaga, otsakorter. Välisseinad soojustatud.
Esimest korda kuulen, et paneelmajas on elektriküte.
Mul on elektriküttega kahetoaline korter, suurus 52 ruutu. Viimase kolme aasta jooksul on olnud kõige suurem arve 170 eurot. Toas on koguaeg nii soe, et ollakse lühikeste riietega.
Sa ikka tead, et tavaliselt makstakse sellise korteri eest ca 60 eurot talvekuudel? Ja et elekter pidevalt kallineb?
ma küll ei tea, kuskohas on 50-ruudused korterid, mille talvekuude arve on 60€. isegi kui sa pead ainult küttearvet silmas, on see 60€ ebatavaliselt vähe. ma müüsin just kaheksakümnendatel ehitatud majas asunud samasuure korteri, mille küttearved olid talvel reeglina 100€ ringis. elektriküttega korteri puhul pead arvestama, et elektriarve sees on ka kõik muud elektrikulud – vee soojendamine, kõik igapäevased tarbijad. olenevalt inimeste arvust võib see kokku anda mitukümmend eurot, mis keskküttega korteri puhul on lihtsalt teisel real.
Meil on 50-ruudune korter, gaasiküte, kõige külmemal kuul on küttearve olnud 55 eurot. Praegusel soojal talvel on umbes 40 eurot kuus.
gaasiküttega on natuke kehv võrrelda, neid kortereid on ikka väga vähe. gaasikütte puhul on oluline ka see, kas tegemist on keskkütte või autonoomse katlaga. mina tegin arvutused ja sain aru, et gaasikatla ja radikate panek tasuks ära, olenevalt ilmast, minimaalselt 10 aastaga – selleks ajaks tuleb aga juba hakata mõtlema katla vahetamisele. ehk siis jäin elektrikütte juurde. kusjuures arvestasin arvutustes ainult soetamismaksumust, katla hooldusi üldse arvesse ei võtnud, seega tasuvusaeg on tegelikult veel pikem.
võrrelda tasuks keskküttega, kuigi ka selle hind on piirkonniti väga erinev.
Mul on elektriküttega kahetoaline korter, suurus 52 ruutu. Viimase kolme aasta jooksul on olnud kõige suurem arve 170 eurot. Toas on koguaeg nii soe, et ollakse lühikeste riietega.
Sa ikka tead, et tavaliselt makstakse sellise korteri eest ca 60 eurot talvekuudel? Ja et elekter pidevalt kallineb?
Tean küll, et makstakse, aga vähestes kohtades, mitte tavaliselt. Meie kandis on sellise suurusega korteri küttekulud ikka 100+ eurot.
Odavamaks ei lähe niikuinii midagi, kõik kallineb.
Vana renoveerimata puumaja. Korter 54 rm. Kütame ainult elektriga. Kogu elekter külmal talvekuul 200-220€, sh vee soojendamine. Muid kulusid palju polegi. Vee eest u 15-20€ kuus, prügi 10€. Aga no varsti peab naabritega koos maja renoveerima hakkama. Siis saab ilmselt elektriarve väiksemaks, aga peab remondilaenu maksma.
Vana renoveerimata puumaja. Korter 54 rm. Kütame ainult elektriga. Kogu elekter külmal talvekuul 200-220€, sh vee soojendamine. Muid kulusid palju polegi. Vee eest u 15-20€ kuus, prügi 10€. Aga no varsti peab naabritega koos maja renoveerima hakkama. Siis saab ilmselt elektriarve väiksemaks, aga peab remondilaenu maksma.
Mis viimase detsembri elektriarve oli?
