Teema: elementaarsed viisakusreeglid

Avalikus kohas ei ole viisakas tegeleda eneserahuldamisega.

#3195300:

Viimasel ajal on perekoolis olnud mitmeid teemasid üldise viisakuse kohta (vette pissimisest telefoniga rääkimiseni).

Siia teemasse võiksime koguda kokku, mis kägude arvates üldised viisakusreeglid on.

Minu jaoks:

– võõraid inimesi alati teietatakse (või küsitakse, kas sinatamine on ok)

– bussis/rongis ei räägita kõva häälega telefoniga

– ühistranspordis ei kuulata muusikat/vaadata videosid ilma kõrvaklappideta

– ei räägita kinos/teatris/kontserdil

– ei võeta telefoni välja pimendatud ühiskogemustel (teater, kino jne), ei, ka mitte “ainult kellaaja vaatamiseks”

– ei võeta telefoni välja olulistel kohtumistel, õhtusöökidel jne

– “nägemist” ja “aitäh” peaks olema laias kasutuses

Ma sinatasin ükskord üht väikest last, kes oli kaubanduskeskuses eksinud. Õnneks leidsime koos ta ema üles. Vabandust, et elementaarset viisakusreeglit rikkusin.

Ma rääkisin kinos sõbraga. Küll mitte filmi ajal, vaid enne filmi ja pärast filmi. Teenindajaga rääkisin ka, kui piletit ostsin. Vabandust, et elementaarset viisakusreeglit rikkusin.

Ma rääkisin ka teatris ja kontserdil sõbraga. Küll mitte etenduse ega esinemise ajal, aga vaheajal. Vabandust, et elementaarset viisakusreeglit rikkusin.

Ma võtsin ühel õhtusöögil telefoni välja ja helistasin kiirabisse, kui õhtusöögikaaslane terviserikke sai. Vabandust, et elementaarset viisakusreeglit rikkusin.

#3195313:

#3195311:

#3195300:

Viimasel ajal on perekoolis olnud mitmeid teemasid üldise viisakuse kohta (vette pissimisest telefoniga rääkimiseni).

Siia teemasse võiksime koguda kokku, mis kägude arvates üldised viisakusreeglid on.

Minu jaoks:

– võõraid inimesi alati teietatakse (või küsitakse, kas sinatamine on ok)

– bussis/rongis ei räägita kõva häälega telefoniga

– ühistranspordis ei kuulata muusikat/vaadata videosid ilma kõrvaklappideta

– ei räägita kinos/teatris/kontserdil

– ei võeta telefoni välja pimendatud ühiskogemustel (teater, kino jne), ei, ka mitte “ainult kellaaja vaatamiseks”

– ei võeta telefoni välja olulistel kohtumistel, õhtusöökidel jne

– “nägemist” ja “aitäh” peaks olema laias kasutuses

Ma sinatasin ükskord üht väikest last, kes oli kaubanduskeskuses eksinud. Õnneks leidsime koos ta ema üles. Vabandust, et elementaarset viisakusreeglit rikkusin.

Ma rääkisin kinos sõbraga. Küll mitte filmi ajal, vaid enne filmi ja pärast filmi. Teenindajaga rääkisin ka, kui piletit ostsin. Vabandust, et elementaarset viisakusreeglit rikkusin.

Ma rääkisin ka teatris ja kontserdil sõbraga. Küll mitte etenduse ega esinemise ajal, aga vaheajal. Vabandust, et elementaarset viisakusreeglit rikkusin.

Ma võtsin ühel õhtusöögil telefoni välja ja helistasin kiirabisse, kui õhtusöögikaaslane terviserikke sai. Vabandust, et elementaarset viisakusreeglit rikkusin.

Sinuga on vist pidudel jube lõbus.

Lõbusam kui sinuga. Sa ei julge kinos suudki avada, et küsida, mis kohad meil on.

Ustest lastakse enne väljuda, siis sisenetakse.
Vanemale inimesele, rasedale, väikelapsega emale pakutakse istet.

viisakas on peale suuseksi saamist samaga vastata

#3195384:

Pean ennast viisakaks inimeseks, aga seda päriselt ei mõista, kui trennis riietusruumi tuleb inimene ja ütleb meile kõigile tere. Kas siis peaks kõik 15 inimest kooris vastu ütlema? Või kuidas sel puhul käib? Ainult üks ütleb vastu? Hüvasti jätmisega samamoodi. Ma ei saa hästi aru. Kohmitseme 5 minutit kõrvuti, sõnagi ei vaheta, aga siis järsku on vajadus minuga hüvasti jätta. Miks? Mu jaoks imelik.

Elementaarne viisakus on, et siseneja tervitab ja lahkuja ütleb nägemist või head aega. Pole oluline, kas vastab keegi üksi, vastatakse kooris või üldse mitte (no spordiklubi pesuruumis duši all ei vasta ma küll).Ehk siis vastab kes saab. Ja kui ka ei vastata siis mina olen ikka viisakas.

Minu jaoks on viisakus see, et inimene ei tohi oma käitumisega füüsiliselt teda ümbritsevaid inimesi häirida. Kõik ülejäänu on inimese vaba valik, mille peale silmi pööritada või solvuda on lihtsalt lapsik. Seega teretamata jätmine pole minu jaoks ühestki otsast ebaviisakas, inimese vaba valik, keda ta teretab ja keda mitte – kõigile ei pea meeldima. Kui tegemist on kliendisuhtega, siis on puhtalt teenusepakkuja valik, kas talle on iga klient oluline või mitte.

#3195413:

Ruumidesse sisenemisest. Kui astun ärihoonesse, kus on all administraator, siis muidugi teretan. Kui astun Rimisse, siis näiteks ei hüüa üle saali, et tere. Sisenedes spordiklubi riietusruumi, kus ma ei tunne ühtegi inimest, ma samuti kedagi ei tereta.

ma ei tunne seda ärihoone adminni, aga teretan (nagu sinagi). mis vahet on, kas spordiklubis tunned kedagi või mitte? lähed esimest päeva kuskile tööle, uues kohas kedagi veel ei tunne ja siis ei tereta ka? Rimis, jah, ei tereta uksest sisse astudes, aga kui lähen midagi infost küsima, siis ikka teretan ja kassapidajat teretan ja lihaleti müüjale ütlen ka tere enne tellimuse esitamist. luxexpressi juhile ütlen tere, elroni piletimüüjale ütlen ka tere.

#3195437:

#3195422:

#3195413:

Ruumidesse sisenemisest. Kui astun ärihoonesse, kus on all administraator, siis muidugi teretan. Kui astun Rimisse, siis näiteks ei hüüa üle saali, et tere. Sisenedes spordiklubi riietusruumi, kus ma ei tunne ühtegi inimest, ma samuti kedagi ei tereta.

ma ei tunne seda ärihoone adminni, aga teretan (nagu sinagi). mis vahet on, kas spordiklubis tunned kedagi või mitte? lähed esimest päeva kuskile tööle, uues kohas kedagi veel ei tunne ja siis ei tereta ka? Rimis, jah, ei tereta uksest sisse astudes, aga kui lähen midagi infost küsima, siis ikka teretan ja kassapidajat teretan ja lihaleti müüjale ütlen ka tere enne tellimuse esitamist. luxexpressi juhile ütlen tere, elroni piletimüüjale ütlen ka tere.

Jah, mina ütlen ka tere, kui mul on see tere kellelegi konkreetsele adresseerida. Vahet pole, kas ma teda tunnen või ei.

Mina küsingi nende suvaliselt ruumi lahti lastud terede kohta. Kellele need mõeldud on ja mis on sellistele teredele vastamise protokoll?

Noh, ma olen käinud esinemas korduvalt. Mitte laulmas ega tantsimas, vaid kõnelemas/kõnet pidamas. Astun ruumi, kus on 100 inimest või rohkem ja ma mitte kedagi ei tunne ja ütlen “tere”. Või astun lavale kõnepulti ning ütlen “tere”. Terve saal ei vasta koori “tere” vastu. See on sisseastuja “tere”. Samamoodi spordiklubis – astud ruumi ja ütled “tere”. Sina teretad juba kohalolijaid.

#3195460:

Aga seleta siis meile, millisel loogilisel põhusel sa karjale võõrastele inimestele tere ütled. Keegi kunagi ütles sulle, et seda peab tegema ja sina teedki või mida?

Ära trolli. Nõme on.

Minu arust on üks viisakusreegel see, et ei tormata õnnitledes või head uut aastat soovides kallistama inimest, kelle puhul ei ole päris kindel, et see talle meeldib. Õnnitleja võiks hetke oodata ja vaadata õnnitletava kehakeele järgi, kas too tahab kallistada või mitte. Või otsustada seda eelnevate õnnitlejate järgi, kui neid on. On ka variant küsida ‘kallistame?’, igal juhul parem kui küsimata söösta teise inimese biovälja ja teda rinnale suruda.

#3195460:

#3195453:

#3195437:

#3195422:

#3195413:

Ruumidesse sisenemisest. Kui astun ärihoonesse, kus on all administraator, siis muidugi teretan. Kui astun Rimisse, siis näiteks ei hüüa üle saali, et tere. Sisenedes spordiklubi riietusruumi, kus ma ei tunne ühtegi inimest, ma samuti kedagi ei tereta.

ma ei tunne seda ärihoone adminni, aga teretan (nagu sinagi). mis vahet on, kas spordiklubis tunned kedagi või mitte? lähed esimest päeva kuskile tööle, uues kohas kedagi veel ei tunne ja siis ei tereta ka? Rimis, jah, ei tereta uksest sisse astudes, aga kui lähen midagi infost küsima, siis ikka teretan ja kassapidajat teretan ja lihaleti müüjale ütlen ka tere enne tellimuse esitamist. luxexpressi juhile ütlen tere, elroni piletimüüjale ütlen ka tere.

Jah, mina ütlen ka tere, kui mul on see tere kellelegi konkreetsele adresseerida. Vahet pole, kas ma teda tunnen või ei.

Mina küsingi nende suvaliselt ruumi lahti lastud terede kohta. Kellele need mõeldud on ja mis on sellistele teredele vastamise protokoll?

Noh, ma olen käinud esinemas korduvalt. Mitte laulmas ega tantsimas, vaid kõnelemas/kõnet pidamas. Astun ruumi, kus on 100 inimest või rohkem ja ma mitte kedagi ei tunne ja ütlen “tere”. Või astun lavale kõnepulti ning ütlen “tere”. Terve saal ei vasta koori “tere” vastu. See on sisseastuja “tere”. Samamoodi spordiklubis – astud ruumi ja ütled “tere”. Sina teretad juba kohalolijaid.

Aga seleta siis meile, millisel loogilisel põhjusel sa karjale võõrastele inimestele tere ütled. Keegi kunagi ütles sulle, et seda peab tegema ja sina teedki või mida? Kui sisened teatri- või kinosaali ja leiad lõpuks ühes pingireas oma koha, ütled tervele pingireale tere?

Absurde küsimus. Loomulikult võib teretada spordiklubis, kui käid seal tihti ja inimeste näod juba tuttavad. Samas seda ei pea tegema. Sattuda nüüd segadusse, et kas peab v ei pea, on nüüd küll pseudoprobleem. Samuti rääkida, et et kõik saavad vastata, et kellegi ei ole “trussikud hammaste vahel” on ka küüniline, saad ju isegi aru. Võrrelda saalitäit kinokülastajaid ja spordiklubi riietusruumi, ei ole kohane, sest spordiklubis oled ju regulaarne klient ja näiteks kohas, kus mina käin, ongi enamasti samal ajal samad inimesed.

Sellegipoolest otsustan ma vastavalt olukorrale, kas teretan. Kui on keegi, kes minu sisenedes minu poole vaatab ja naeratab äratundmist üles näidates, siis loomulikult tervitan. Kui ei, nt keegi parasjagu upitabki endale paljalt trussikuid jalga, selg minu poole, siis ei tervita ja liigun vaikselt riideid vahetama – milles küsimus?

#3195465:

#3195460:

Aga seleta siis meile, millisel loogilisel põhusel sa karjale võõrastele inimestele tere ütled. Keegi kunagi ütles sulle, et seda peab tegema ja sina teedki või mida?

Ära trolli. Nõme on.

Minu arust on üks viisakusreegel see, et ei tormata õnnitledes või head uut aastat soovides kallistama inimest, kelle puhul ei ole päris kindel, et see talle meeldib. Õnnitleja võiks hetke oodata ja vaadata õnnitletava kehakeele järgi, kas too tahab kallistada või mitte. Või otsustada seda eelnevate õnnitlejate järgi, kui neid on. On ka variant küsida ‘kallistame?’, igal juhul parem kui küsimata söösta teise inimese biovälja ja teda rinnale suruda.

See kommentaar just tõestabki, et sa ise ka täpselt ei tea, miks sa karjale võõrastele inimestele tere ütled. Minu jaoks näitab see mõtlemisvõime puudumist.

#3195482:

#3195479:

#3195460:

#3195453:

#3195437:

#3195422:

#3195413:

Ruumidesse sisenemisest. Kui astun ärihoonesse, kus on all administraator, siis muidugi teretan. Kui astun Rimisse, siis näiteks ei hüüa üle saali, et tere. Sisenedes spordiklubi riietusruumi, kus ma ei tunne ühtegi inimest, ma samuti kedagi ei tereta.

ma ei tunne seda ärihoone adminni, aga teretan (nagu sinagi). mis vahet on, kas spordiklubis tunned kedagi või mitte? lähed esimest päeva kuskile tööle, uues kohas kedagi veel ei tunne ja siis ei tereta ka? Rimis, jah, ei tereta uksest sisse astudes, aga kui lähen midagi infost küsima, siis ikka teretan ja kassapidajat teretan ja lihaleti müüjale ütlen ka tere enne tellimuse esitamist. luxexpressi juhile ütlen tere, elroni piletimüüjale ütlen ka tere.

Jah, mina ütlen ka tere, kui mul on see tere kellelegi konkreetsele adresseerida. Vahet pole, kas ma teda tunnen või ei.

Mina küsingi nende suvaliselt ruumi lahti lastud terede kohta. Kellele need mõeldud on ja mis on sellistele teredele vastamise protokoll?

Noh, ma olen käinud esinemas korduvalt. Mitte laulmas ega tantsimas, vaid kõnelemas/kõnet pidamas. Astun ruumi, kus on 100 inimest või rohkem ja ma mitte kedagi ei tunne ja ütlen “tere”. Või astun lavale kõnepulti ning ütlen “tere”. Terve saal ei vasta koori “tere” vastu. See on sisseastuja “tere”. Samamoodi spordiklubis – astud ruumi ja ütled “tere”. Sina teretad juba kohalolijaid.

Aga seleta siis meile, millisel loogilisel põhjusel sa karjale võõrastele inimestele tere ütled. Keegi kunagi ütles sulle, et seda peab tegema ja sina teedki või mida? Kui sisened teatri- või kinosaali ja leiad lõpuks ühes pingireas oma koha, ütled tervele pingireale tere?

Absurde küsimus. Loomulikult võib teretada spordiklubis, kui käid seal tihti ja inimeste näod juba tuttavad. Samas seda ei pea tegema. Sattuda nüüd segadusse, et kas peab v ei pea, on nüüd küll pseudoprobleem. Samuti rääkida, et et kõik saavad vastata, et kellegi ei ole “trussikud hammaste vahel” on ka küüniline, saad ju isegi aru. Võrrelda saalitäit kinokülastajaid ja spordiklubi riietusruumi, ei ole kohane, sest spordiklubis oled ju regulaarne klient ja näiteks kohas, kus mina käin, ongi enamasti samal ajal samad inimesed.

Sellegipoolest otsustan ma vastavalt olukorrale, kas teretan. Kui on keegi, kes minu sisenedes minu poole vaatab ja naeratab äratundmist üles näidates, siis loomulikult tervitan. Kui ei, nt keegi parasjagu upitabki endale paljalt trussikuid jalga, selg minu poole, siis ei tervita ja liigun vaikselt riideid vahetama – milles küsimus?

Kes see siin segadusse sattus? Minu kindel arvamus on et mitte kuskil ei pea mitte kedagi teretama. Teretavad need, kellel mingil põhjusel on teiste inimeste heakskiit oluline. Suvaliste võõraste heakskiidu põhjus jääb lihtsalt antud juhul segaseks. Spordiklubis on väga harva sel ajal, kui mul sobib seal käia (tegemist pole kunagi kindla kellaaja ja nädalapäevaga) väga harva samad inimesed.

See küsimus polnudki sulle mõeldud, vaid sellele, kes arvas, et sisse astuja peab sees olevaid alati teretama.

Arvamustega pole midagi peale hakata. Kui on tegemist teadmisega, siis on teine asi. Üldine viisakusreegel on tõesti see, et sisse-astuja tervitab esimesena (eeldusel, et tegu on tuttavate nägudega v hakatakse inimestele loengut v koolitust pidama). See ei ole minu ARVAMUS, vaid kokku-leppeline viisakusreegel, õpetatud juba maast-madalast. Kui sa ei ole sellega kursis, siis tasub nüüd teadmiseks võtta.

#3195496:

Minule pole spordiklubis olevad näod tuttavad näiteks. Kunagi aastaid tagasi sain ühe naisega küll tuttavaks, kuna sattusime aeg-ajalt samma trenni, kus olime kas ainsad või siis ühed vähesed osalejad. Loomulikult pärast tutvumist edaspidi teretasime.

Kui keegi ütleb, et sisenejat teretavad vastu need, kes SAAVAD, siis tekib ju küsimus, millised on need inimesed, kes EI SAA. Ainult tumm ei saa teretada. Või see, kellel midagi suus on.

“Ainult tumm ei saa teretada. Või see, kellel midagi suus on.” See on rumalus, mida räägid. Näiteks, kui keegi parasjagu föönitab enda juukseid pea-alaspidi, nt kui keegi on parasjagu seljaga jne, nt kui keegi parasjagu upitab sukapükse jalga, ei pea end nahast välja pugema, et tere vastu saaks öelda – imelik, et nii elementaarset asja peab selgitama.

#3195495:

#3195482:

#3195479:

#3195460:

#3195453:

#3195437:

#3195422:

#3195413:

Ruumidesse sisenemisest. Kui astun ärihoonesse, kus on all administraator, siis muidugi teretan. Kui astun Rimisse, siis näiteks ei hüüa üle saali, et tere. Sisenedes spordiklubi riietusruumi, kus ma ei tunne ühtegi inimest, ma samuti kedagi ei tereta.

ma ei tunne seda ärihoone adminni, aga teretan (nagu sinagi). mis vahet on, kas spordiklubis tunned kedagi või mitte? lähed esimest päeva kuskile tööle, uues kohas kedagi veel ei tunne ja siis ei tereta ka? Rimis, jah, ei tereta uksest sisse astudes, aga kui lähen midagi infost küsima, siis ikka teretan ja kassapidajat teretan ja lihaleti müüjale ütlen ka tere enne tellimuse esitamist. luxexpressi juhile ütlen tere, elroni piletimüüjale ütlen ka tere.

Jah, mina ütlen ka tere, kui mul on see tere kellelegi konkreetsele adresseerida. Vahet pole, kas ma teda tunnen või ei.

Mina küsingi nende suvaliselt ruumi lahti lastud terede kohta. Kellele need mõeldud on ja mis on sellistele teredele vastamise protokoll?

Noh, ma olen käinud esinemas korduvalt. Mitte laulmas ega tantsimas, vaid kõnelemas/kõnet pidamas. Astun ruumi, kus on 100 inimest või rohkem ja ma mitte kedagi ei tunne ja ütlen “tere”. Või astun lavale kõnepulti ning ütlen “tere”. Terve saal ei vasta koori “tere” vastu. See on sisseastuja “tere”. Samamoodi spordiklubis – astud ruumi ja ütled “tere”. Sina teretad juba kohalolijaid.

Aga seleta siis meile, millisel loogilisel põhjusel sa karjale võõrastele inimestele tere ütled. Keegi kunagi ütles sulle, et seda peab tegema ja sina teedki või mida? Kui sisened teatri- või kinosaali ja leiad lõpuks ühes pingireas oma koha, ütled tervele pingireale tere?

Absurde küsimus. Loomulikult võib teretada spordiklubis, kui käid seal tihti ja inimeste näod juba tuttavad. Samas seda ei pea tegema. Sattuda nüüd segadusse, et kas peab v ei pea, on nüüd küll pseudoprobleem. Samuti rääkida, et et kõik saavad vastata, et kellegi ei ole “trussikud hammaste vahel” on ka küüniline, saad ju isegi aru. Võrrelda saalitäit kinokülastajaid ja spordiklubi riietusruumi, ei ole kohane, sest spordiklubis oled ju regulaarne klient ja näiteks kohas, kus mina käin, ongi enamasti samal ajal samad inimesed.

Sellegipoolest otsustan ma vastavalt olukorrale, kas teretan. Kui on keegi, kes minu sisenedes minu poole vaatab ja naeratab äratundmist üles näidates, siis loomulikult tervitan. Kui ei, nt keegi parasjagu upitabki endale paljalt trussikuid jalga, selg minu poole, siis ei tervita ja liigun vaikselt riideid vahetama – milles küsimus?

Kes see siin segadusse sattus? Minu kindel arvamus on et mitte kuskil ei pea mitte kedagi teretama. Teretavad need, kellel mingil põhjusel on teiste inimeste heakskiit oluline. Suvaliste võõraste heakskiidu põhjus jääb lihtsalt antud juhul segaseks. Spordiklubis on väga harva sel ajal, kui mul sobib seal käia (tegemist pole kunagi kindla kellaaja ja nädalapäevaga) väga harva samad inimesed.

See küsimus polnudki sulle mõeldud, vaid sellele, kes arvas, et sisse astuja peab sees olevaid alati teretama.

Arvamustega pole midagi peale hakata. Kui on tegemist teadmisega, siis on teine asi. Üldine viisakusreegel on tõesti see, et sisse-astuja tervitab esimesena (eeldusel, et tegu on tuttavate nägudega v hakatakse inimestele loengut v koolitust pidama). See ei ole minu ARVAMUS, vaid kokku-leppeline viisakusreegel, õpetatud juba maast-madalast. Kui sa ei ole sellega kursis, siis tasub nüüd teadmiseks võtta.

Vastupidi, antud juhul mängib rolli just arvamus ehk inimese enda mõtlemisvõime, mitte teadmine sellest, mida keegi sulle kunagi on öelnud. Kes kellega ja millal neis sinu nimetatud viisakusreeglites kokku on leppinud? Sa ikka oled kursis, milline seltskond ja mis põhjusel hakkas nn viisakusreegleid juurutama? Tundub, et ei ole.