Esileht Ajaviite- ja muud jutud elementaarsed viisakusreeglid

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 167 )

Teema: elementaarsed viisakusreeglid

Postitas:
Kägu

Mis mõttes laps ei tohi täiskasvanute omavahelise jutu ajal tulla midagi küsima või arvaldada oma arvamust?

Keegi pole väitnud, et ei tohi! Väideti, et vahele segada ei tohi.
Laps õpetetakse oma kõnejärjekorda ootama (ei räägi kellegagi korraga) ja oma kõnelemissoovist märku andma (nt puudutab seda, kellelt soovib midagi kõrvalist küsida).

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, see on täiesti normaalne, sest normaalsed inimesed on emotsionaalsed ja spontaansed, mitte programmeeritud robotid. Ma ei pane kunagi kellelegi pahaks, kui inimene mind oma ühel hetkel pähe tulnud mõttega katkestab, kas peaks – minu närvid on täiesti korras. Vahel lausa tuleb kohe arvamus välja öelda, sest hetke pärast võib see juba meelest läinud olla. Sa pole kunagi siis olnud olukorras, kus sa jääd mõtlema, et mida sa öelda tahtsidki ehk kus mõttelõng on katkenud?
Ma ei näe mitte ühtki tõsiselt võetavat põhjust, miks ma peaksin oma mõttega pikemalt ootama, selle asemel et see kohe välja öelda. Praegu töötan ma tihedalt koos ühe loomingulise eriala inimestega – see on täiesti tavapärane, et oma head mõtted vahel kiiresti välja öeldakse teise juttu lõpuni kuulamata.

Kummaline. Sa annad mõista, nagu sinu suhtlusringkonnas käib pidev jutuvada (nimetad seda normiks) ja kommeenteerida ilma vahele segatama oleks lausa võimatu?
Kui sinu jutt on nagu see postitus näiteks ja esitatakse lausete vahel vahet pidamata, siis võib tõesti ette kujutada, et keegi võib soovida vahele segada, et midagi kommenteerida.
Mina siiski olen kohanud (hea küll, see on minu kogemus vaid) tavapäraselt seda, et lausete vahel on hetkeline paus, kus vestluspartner/koosolekul osalejad vm saavad oma mõtteid lisada ilma, et see kvalifitseeruks vahele segamiseks. Midagi eelnevast ei oskaks ma “programmeeritud roboti” käitumiseks nimetada.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis mõttes laps ei tohi täiskasvanute omavahelise jutu ajal tulla midagi küsima või arvaldada oma arvamust?

Keegi pole väitnud, et ei tohi! Väideti, et vahele segada ei tohi.

Laps õpetetakse oma kõnejärjekorda ootama (ei räägi kellegagi korraga) ja oma kõnelemissoovist märku andma (nt puudutab seda, kellelt soovib midagi kõrvalist küsida).

Ütle üks tõsiselt võetav põhjus, milleks see hea on, et laps peab teinekord minuteid oma kõnejärjekorda ootama? Sorry, aga see on rumalate inimeste käitumismall lapsele oma ülemvõimu näitamise eesmärgil. Seega oled sa minu silmis tõupuhas teine eesti.

+2
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, see on täiesti normaalne, sest normaalsed inimesed on emotsionaalsed ja spontaansed, mitte programmeeritud robotid. Ma ei pane kunagi kellelegi pahaks, kui inimene mind oma ühel hetkel pähe tulnud mõttega katkestab, kas peaks – minu närvid on täiesti korras. Vahel lausa tuleb kohe arvamus välja öelda, sest hetke pärast võib see juba meelest läinud olla. Sa pole kunagi siis olnud olukorras, kus sa jääd mõtlema, et mida sa öelda tahtsidki ehk kus mõttelõng on katkenud?

Ma ei näe mitte ühtki tõsiselt võetavat põhjust, miks ma peaksin oma mõttega pikemalt ootama, selle asemel et see kohe välja öelda. Praegu töötan ma tihedalt koos ühe loomingulise eriala inimestega – see on täiesti tavapärane, et oma head mõtted vahel kiiresti välja öeldakse teise juttu lõpuni kuulamata.

Kummaline. Sa annad mõista, nagu sinu suhtlusringkonnas käib pidev jutuvada ja kommeenteerida ilma vahele segatama oleks lausa võimatu?

Kui sinu jutt on nagu see postitus näiteks ja esitatakse lausete vahel vahet pidamata, siis ongi arusaavad, et keegi võib soovida vahele segada, et midagi kommenteerida.

Mina siiski olen kohanud (hea küll, see on minu kogemus vaid) tavapäraselt seda, et lausete vahel on hetkeline paus, kus vestluspartner/koosolek osalejad vm saavad oma mõtteid lisada ilma, et see kvalifitseeruks vahele segamiseks. Midagi eelnevast ei oskaks ma “programmeeritud roboti” käitumiseks nimetada.

Üsna tihti see nt koosolekutel nii ongi, et käib pidev jutuvada. Asja on oluliselt kergem ohjes hoida, kui kõigil lõpmatult kõneleda ei lasta. Üsna tihti tuleb katkestada poolelt sõnalt, muidu läheb teema lappama. Loominguliste inimeste seas on väga palju neid eneseimetlejaid, kes naudivad esinemist.
Mis sa arvad, milleks koosolekutel tavaliselt koosoleku juhatajad määratakse? Suure tõenäosusega pole sa sellise asjaga elus kokku puutunud, muidu see sulle üllatusena ei tuleks.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üsna tihti see nt koosolekutel nii ongi, et käib pidev jutuvada. Asja on oluliselt kergem ohjes hoida, kui kõigil lõpmatult kõneleda ei lasta. Üsna tihti tuleb katkestada poolelt sõnalt, muidu läheb teema lappama.

Astume siis mõni postitus tagasi ja kordan – mis sellel viisakusega pistmist on? Siin teemas arutati viisakusreegleid. Viisakas pole kumbki – katkematu jutuvada ega vahelesegamine.
Sinu põhjendus, miks vahel pead olema ebaviisakas on arusaadav, kuigi.. natuke uskumatu, et see päris *nii tihti* põhjendatud on nagu su jutu järgi seda esineb.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ütle üks tõsiselt võetav põhjus, milleks see hea on, et laps peab teinekord minuteid oma kõnejärjekorda ootama? Sorry, aga see on rumalate inimeste käitumismall lapsele oma ülemvõimu näitamise eesmärgil. Seega oled sa minu silmis tõupuhas teine eesti.

Laps õpib viisakust ja teistega arvestamist. Ta ei pea pikalt ootama. Ülemvõimu näitamine on sinu/Teie ettekujutus. Mina reageerin märguandele kohe.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu jaoks on üks siin mainimata elementaarne viisakusreegel, et
– kellegagi rääkides vaadatakse talle otsa.

Mis puutub teietamist/sinatamist siis ma eelistan alati sinatada, sest mulle ei meeldi ametlikud vestlused/olukorrad. Minu jaoks on ka kummaline, et minust vanem ja targem inimene mind teietaks ja kuigi ise pole ka väga noor enam ning haridustki omajagu, siis on tegelikutl ka väga imelik, kui vabas õhkkonnas keegi noorem inimene mind teietama tuleks. Kohe tekib selline vastik tunne, et pean nüüd mingit tarka ja arukat kõnet pidama hakkama, kuigi tegelt tahaks ainult õlleklaase kokku lüüa ja eile õhtul loetud raamatust mõnda lahedat tsitaati arutada vms.
Samas, oli olukord kunagi, kus Mare Taagepera mulle ütles, et ära teieta mind, sinatame. Ja see oli tõeliselt raske, koguaeg läks meelest ära, sest sellisele tõelisele daamile on ikka väga raske “sina” öelda. Kuigi ta selgelt tundis enda sinatamise teemal täpselt samamoodi nagu minagi tunnen – tahaks mõnusat sõbralikku ja võrdväärset vestlust, sest kõikidel inimestel (ka noortel, eriti noortel) on tegelikult väga palju tarkust ja ägedust, mida ka meile vanematele jagada ja me ju tegelikult oleme võrdsed.

Jah. Teietamine tekitab distantsi. Kui järgi mõelda, siis teietangi pigem neid inimesi, keda oma lähedale lasta ei taha. Seega on teietamine minu puhul pigem isegi “ebaviisakuse” märk, sest teietan ka neid, kellest hästi ei arva…

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üsna tihti see nt koosolekutel nii ongi, et käib pidev jutuvada. Asja on oluliselt kergem ohjes hoida, kui kõigil lõpmatult kõneleda ei lasta. Üsna tihti tuleb katkestada poolelt sõnalt, muidu läheb teema lappama.

Astume siis mõni postitus tagasi ja kordan – mis sellel viisakusega pistmist on? Siin teemas arutati viisakusreegleid. Viisakas pole kumbki – katkematu jutuvada ega vahelesegamine.

Sinu põhjendus, miks vahel pead olema ebaviisakas on arusaadav, kuigi.. natuke uskumatu, et see päris *nii tihti* põhjendatud on nagu su jutu järgi seda esineb.

Vaata, see vahelesegamine või mölapidamatus on ainult sinu peas ebaviisakas, arenenud inimesed saavad aru, et see on tavaline inimlik käitumine tulenevalt inimese natuurist ja iseloomuomadustest. Minu jaoks need nähtused ebaviisakad ei ole, seega ma ei saa ka millegagi ebaviisakust põhjendada. Ja see juhtub tõesti tihti, mina ei tea koosolekut, kus kedagi ei oleks tulnud katkestada.

0
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ütle üks tõsiselt võetav põhjus, milleks see hea on, et laps peab teinekord minuteid oma kõnejärjekorda ootama? Sorry, aga see on rumalate inimeste käitumismall lapsele oma ülemvõimu näitamise eesmärgil. Seega oled sa minu silmis tõupuhas teine eesti.

Laps õpib viisakust ja teistega arvestamist. Ta ei pea pikalt ootama. Ülemvõimu näitamine on sinu/Teie ettekujutus. Mina reageerin märguandele kohe.

See ei ole ettekujutus, ma olen piisavalt elus näinud, kuidas laspevanemad järsult lapsele kõrgendatud häälel ütlevad, et sina räägd siis, kui kana pissib. See on kõige ehtsam lapse alandamine ja oma ülemvõimu näitamine. Sinu silmaring on piiratud, kui sa sellisest nähtusest midagi ei tea.

+1
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vaata, see vahelesegamine või mölapidamatus on ainult sinu peas ebaviisakas

Hmmm… Ma arvasin, et olen seda käitumisraamatutest ka märganud ja elu jooksul ikka siit-sealt piisavalt tähele ja kõrva taha pannud, et teatud normiks pidada, aga ehk olid tõesti vaid hääled mu peas 🙂
Head lärmamist!

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ütle üks tõsiselt võetav põhjus, milleks see hea on, et laps peab teinekord minuteid oma kõnejärjekorda ootama? Sorry, aga see on rumalate inimeste käitumismall lapsele oma ülemvõimu näitamise eesmärgil. Seega oled sa minu silmis tõupuhas teine eesti.

Laps õpib viisakust ja teistega arvestamist. Ta ei pea pikalt ootama. Ülemvõimu näitamine on sinu/Teie ettekujutus. Mina reageerin märguandele kohe.

See ei ole ettekujutus, ma olen piisavalt elus näinud, kuidas laspevanemad järsult lapsele kõrgendatud häälel ütlevad, et sina räägd siis, kui kana pissib. See on kõige ehtsam lapse alandamine ja oma ülemvõimu näitamine. Sinu silmaring on piiratud, kui sa sellisest nähtusest midagi ei tea.

Kas mina kirjeldasin sellist käitumist? Ma pole ka väitnud, et sellist käratamist ei esine. Pean sellist nähvamist samuti ebaviisakaks ja sellisesse olukorda sattudes hakkaksin ise lapsega rääkima.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin teemas arutati viisakusreegleid. Viisakas pole kumbki – katkematu jutuvada ega vahelesegamine.

no just – viisakas inimene tunnetab ja näeb ära millal on aeg jutujärg teistele anda.

spordiklubi teemasse ka – see on piltlikult nagu samasse liivakasti mängima minemine. teretan jah, sest mõne minuti pärast higistame kõrvuti ja jagame ühte ruumi üsna pikka aega. no minu spordiklubis käivadki 80% samad näod. me ei sõbrutse ega räägi omavahel, aga teretame viisakalt küll.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna üks vanahärra jõllitas mind tükk aega bussipeatuses, vaatas mööda kui ma kulmu kortsutasin või vastu jõllitasin ja siis kukkus jälle vahtima. Bussis ka istus minust ettepoole ja kõõritas veel mitu korda üle õla. Ma pole ka mingi ebamaine kaunitar ega ei kasva mul kaks pead kaelast välja, niiet misasja sa ometi vaatad?

Ilmselt tundusid talle tuttav ja prooviski aru saada, kas oled see, kelleks ta sind pidas või lihtsalt sarnane. Tean seda tunnet, kui keegi tundub väga tuttava näoga aga ei meenu, kas ikka on, kes on ja kust ma teda tunnen…

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ütle üks tõsiselt võetav põhjus, milleks see hea on, et laps peab teinekord minuteid oma kõnejärjekorda ootama? Sorry, aga see on rumalate inimeste käitumismall lapsele oma ülemvõimu näitamise eesmärgil. Seega oled sa minu silmis tõupuhas teine eesti.

Laps õpib viisakust ja teistega arvestamist. Ta ei pea pikalt ootama. Ülemvõimu näitamine on sinu/Teie ettekujutus. Mina reageerin märguandele kohe.

See ei ole ettekujutus, ma olen piisavalt elus näinud, kuidas laspevanemad järsult lapsele kõrgendatud häälel ütlevad, et sina räägd siis, kui kana pissib. See on kõige ehtsam lapse alandamine ja oma ülemvõimu näitamine. Sinu silmaring on piiratud, kui sa sellisest nähtusest midagi ei tea.

.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vaata, see vahelesegamine või mölapidamatus on ainult sinu peas ebaviisakas

Hmmm… Ma arvasin, et olen seda käitumisraamatutest ka märganud ja elu jooksul ikka siit-sealt piisavalt tähele ja kõrva taha pannud, et teatud normiks pidada, aga ehk olid tõesti vaid hääled mu peas 🙂

Head lärmamist!

.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vaata, see vahelesegamine või mölapidamatus on ainult sinu peas ebaviisakas

Hmmm… Ma arvasin, et olen seda käitumisraamatutest ka märganud ja elu jooksul ikka siit-sealt piisavalt tähele ja kõrva taha pannud, et teatud normiks pidada, aga ehk olid tõesti vaid hääled mu peas 🙂

Head lärmamist!

See, et inimene loeb raamatust, kuidas ta elama peab, on viimase aja üks jaburamaid asju, mida ma kuulnud olen. See ju tõestabki, et inimesel endal puudub igasugune mõttetegevus. Võimalik, et need ongi hääled, mis sul ei lase omi mõtteid mõelda.

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei pane kunagi kellelegi pahaks, kui inimene mind oma ühel hetkel pähe tulnud mõttega katkestab, kas peaks – minu närvid on täiesti korras. Vahel lausa tuleb kohe arvamus välja öelda, sest hetke pärast võib see juba meelest läinud olla

Vaevalt küll sellise inimese, kes teisel tema jutulõnga lõpetada ei lase, närvid korras on. Ja kui sulle vahele segatakse – kas sul seesama parajasti pooleli olev mõte ei lähe samuti meelest ära?

Sa pole kunagi siis olnud olukorras, kus sa jääd mõtlema, et mida sa öelda tahtsidki ehk kus mõttelõng on katkenud?

Kas sa ei arva, et sinu vahelesegamine katkestab samamoodi teise inimese mõttelõnga?

Selle kohta kehtib ka ütlemine, et kui sul su oma mõte meelest läheb, siis järelikult polnud see meelespidamist väärt. Korras närvide ja mäluga viisakas inimene ei sega teiste jutule vahele ja ei unusta omaenda mõtteid. Ainult ennasttäis ja oma mõtteid teiste omadest tähtsamaks pidav empaatiavõimetu labiilik teeb seda.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See, et inimene loeb raamatust, kuidas ta elama peab, on viimase aja üks jaburamaid asju, mida ma kuulnud olen. See ju tõestabki, et inimesel endal puudub igasugune mõttetegevus. Võimalik, et need ongi hääled, mis sul ei lase omi mõtteid mõelda.

Sinu rõõmuks kirjutasin veel raamatud mitmuses, hea kägu 🙂

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei pane kunagi kellelegi pahaks, kui inimene mind oma ühel hetkel pähe tulnud mõttega katkestab, kas peaks – minu närvid on täiesti korras. Vahel lausa tuleb kohe arvamus välja öelda, sest hetke pärast võib see juba meelest läinud olla

Vaevalt küll sellise inimese, kes teisel tema jutulõnga lõpetada ei lase, närvid korras on. Ja kui sulle vahele segatakse – kas sul seesama parajasti pooleli olev mõte ei lähe samuti meelest ära?

Sa pole kunagi siis olnud olukorras, kus sa jääd mõtlema, et mida sa öelda tahtsidki ehk kus mõttelõng on katkenud?

Kas sa ei arva, et sinu vahelesegamine katkestab samamoodi teise inimese mõttelõnga?

Selle kohta kehtib ka ütlemine, et kui sul su oma mõte meelest läheb, siis järel polnud see meelespidamist väärt. Korras närvide ja mäluga inimene ei sega teiste jutule vahele ja ei unusta omaenda mõtteid. Ainult ennasttä ja oma mõtteid teiste omadest tähtsamaks pidav empaatiavõimetu labiilik teeb seda.

Normaalne inimene suudab asjalikul mõttel ja suvalisel ibal siiski vahet teha ja loomulikult kuulatakse asjalik mõte lõpuni. Sa ei suuda seda vahet teha?
Sa võid mind empaatiavõimetuks labiilikuks pidada, paraku just sellised ongi elus kõige edukamad ja need viisakad üsna tihti kaotajad. Põhikoooli bioloogiatundides õpitud olelusvõitlus pole kuhugi kadunud.

0
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Normaalne inimene suudab asjalikul mõttel ja suvalisel ibal siiski vahet teha ja loomulikult kuulatakse asjalik mõte lõpuni. Sa ei suuda?

Arvestades su seniseid sõnavõtte siin teemas, on sul pigem endal asjaliku mõtte äratundmisega raskusi.

Teemaalgatus, muide, oli viisakusreeglite, mitte olelusvõitluse kohta. Vulgaardarvinism kipub tõesti sageli kõrvale jätma ilmselget tõsiasja, et sotsiaalsed loomad – ja inimene on VÄGA sotsiaalne loom – teevad tihti valikuid mitte vaid kohese isikliku kasu vaid tihti just oma grupi, hõimu, liigikaaslaste kasu ka arvestades. Inimesed on selle käitumismustri nimetanud viisakuseks. Ilma selleta ei jääks me liigina püsima. Vähesed rapsijad on pigem parasiidid oma viisakate liigikaaslaste turjal.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Normaalne inimene suudab asjalikul mõttel ja suvalisel ibal siiski vahet teha ja loomulikult kuulatakse asjalik mõte lõpuni. Sa ei suuda?

Arvestades su seniseid sõnavõtte siin teemas, on sul pigem endal asjaliku mõtte äratundmisega raskusi.

Kas argumendid said otsa?

0
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Normaalne inimene suudab asjalikul mõttel ja suvalisel ibal siiski vahet teha ja loomulikult kuulatakse asjalik mõte lõpuni. Sa ei suuda?

Arvestades su seniseid sõnavõtte siin teemas, on sul pigem endal asjaliku mõtte äratundmisega raskusi.

Kas argumendid said otsa?

Sina täiendasid tagantjärele oma kommentaari, mina täiendasid oma. Loe.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Normaalne inimene suudab asjalikul mõttel ja suvalisel ibal siiski vahet teha ja loomulikult kuulatakse asjalik mõte lõpuni. Sa ei suuda?

Arvestades su seniseid sõnavõtte siin teemas, on sul pigem endal asjaliku mõtte äratundmisega raskusi.

Kas argumendid said otsa?

Sina täiendasid tagantjärele oma kommentaari, mina täiendasid oma. Loe.

Mõtlev inimene suudab ometi nende kahe nähtuse vahel seoseid näha ehk teeme siis puust ja punaseks: viisakusreeglid teenivadki ainult üht eesmärki, nimelt isiklikku kasu ehk on olulised ainult siis, kui nende kasutamine aitab inimesel elus paremale järjele saada, igal muul juhul puudub viisakusreeglite järgimisel suurem mõte. Ka liigikaaslastele mõtlemine, kui seda tehakse, teenib enamasti üksikindiviidi isikliku kasu eesmärki.

0
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Isegi loomad, kui alustavad sotsiaalset suhtlust, annavad vastasele kokkulepitud märkide kaudu teada, et me oleme ühises ruumis. Näiteks koerad kummardavad enne vastastikku, kui mängule kutsuvad.

Inimestele on tervitamine selline sotsiaalne signaal. Ei pea tervitama, aga sellega näitad, et eraldad end sotsiaalsest tervikust, oled erak. Ja ei maksa siis imestada, kui ühel hetkel jääd sotsiaalsest suhtluskeemist ja staatusest kõrvale. Tänapäeval saab indiviid seda luksust isegi lubada.

Ehk siis, sisened spordisaali, peoruumi, tervitad, andes märku, et liituda seltskonnaga. Hea tava korral tervitab grupi eestkõneleja, näiteks treener või võõrustaja, aga võib ka olla tuttav nägu, kes vastu tervitades märgib ära, et oled grupiga liidetud.

Igasugused viisakusteeglid on grupis, sotsiaalses skeemis osalemiseks väga oluline närvisüsteem, mis loomulikult grupiti ja ajas muutub. Kes tahab, võib neid ignoreerida ja rinnale taguda, et mis so sita tere koa massab, aga suure tõenäosusega on tulemuseks ühiskonnast tõrjutus. Inimene samas on sotsiaalne olend ja üksi jäämine sobib ikka väga vähestele.

+8
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Isegi loomad, kui alustavad sotsiaalset suhtlust, annavad vastasele kokkulepitud märkide kaudu teada, et me oleme ühises ruumis. Näiteks koerad kummardavad enne vastastikku, kui mängule kutsuvad.

Inimestele on tervitamine selline sotsiaalne signaal. Ei pea tervitama, aga sellega näitad, et eraldad end sotsiaalsest tervikust, oled erak. Ja ei maksa siis imestada, kui ühel hetkel jääd sotsiaalsest suhtluskeemist ja staatusest kõrvale. Tänapäeval saab indiviid seda luksust isegi lubada.

Ehk siis, sisened spordisaali, peoruumi, tervitad, andes märku, et liituda seltskonnaga. Hea tava korral tervitab grupi eestkõneleja, näiteks treener või võõrustaja, aga võib ka olla tuttav nägu, kes vastu tervitades märgib ära, et oled grupiga liidetud.

Igasugused viisakusteeglid on grupis, sotsiaalses skeemis osalemiseks väga oluline närvisüsteem, mis loomulikult grupiti ja ajas muutub. Kes tahab, võib neid ignoreerida ja rinnale taguda, et mis so sita tere koa massab, aga suure tõenäosusega on tulemuseks ühiskonnast tõrjutus. Inimene samas on sotsiaalne olend ja üksi jäämine sobib ikka väga vähestele.

Ei saa nii loll olla, et arvata, et koerad teevad seda viisakusest üksteise vastu. Või milleks see näide? Loomade puhul on asi ainult ja ainult ellujäämisinstinktis ja olelusvõitluses, millest ma siin ennist rääkisin.
Kellelgi on bioloogiatunnid tõesti vahele jäänud. Järjekordne näide sellest, et perekoolis lokkab lauslollus.

0
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu jaoks on üks siin mainimata elementaarne viisakusreegel, et
– kellegagi rääkides vaadatakse talle otsa.

Ei.

Rääkija ei jõllita seda, kellega ta räägib. Üldiselt rääkija pilk eksleb, kui ta sõnu otsib ja mõtet koondab, peatudes aegajalt kuulaja silmades.
Kuulaja jälgib rääkijat praktiliselt üksisilmi.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

teevad seda viisakusest üksteise vastu. Või milleks see näide?

Sotsiaalne viisakus jah. Kõik koerlased, kutsudes mängule teevad kerge kummarduse ehk pepu püsti ja pea allapoole, vaadates teist koera. Kui teine koer ka sama vastu teeb, läheb mänguks. Ei lennata ilma märke andmata teisele peale suhtlema. Sama ka hoiatustega. Kõik loomad suhtlevad. Igaüks, kes vähegi loodusdokke vaadanud, teab seda.

Samamoodi on inimestel tervitamiskomme. Sina võid ju seda mingiks iganenud sotsiaalseks normiks pidada, aga see toimib jätkuvalt.

Võid ju öelda, et sind ei huvita, aga vean kihla, et hästi sa sellisest ei arva, kes nohisedes grupiga liitub, näiteks trenni, ei naerata, krabistab omaette, väldib silmsidet, lahkub vaikides. Automaatselt arvad, et ta on ebameeldiv inimene.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma tõesti ei tea, mis sotsiaalsed kogukonnad teil seal riietusruumides on, aga meil siin Tallinna kesklinnas tõesti ei ole selliseid eestseisjatega riietusruume. Mina ei lähegi sageli rühmatrenni, lähengi jumala ihuüksi jõusaali lindile jooksma ja muid harjutusi tegema. Puudub igasugune vajadus loomariigi kombel “pepu uppi ajada ja kedagi mängule kutsuda”.

+3
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

teevad seda viisakusest üksteise vastu. Või milleks see näide?

Sotsiaalne viisakus jah. Kõik koerlased, kutsudes mängule teevad kerge kummarduse ehk pepu püsti ja pea allapoole, vaadates teist koera. Kui teine koer ka sama vastu teeb, läheb mänguks. Ei lennata ilma märke andmata teisele peale suhtlema. Sama ka hoiatustega. Kõik loomad suhtlevad. Igaüks, kes vähegi loodusdokke vaadanud, teab seda.

Samamoodi on inimestel tervitamiskomme. Sina võid ju seda mingiks iganenud sotsiaalseks normiks pidada, aga see toimib jätkuvalt.

Võid ju öelda, et sind ei huvita, aga vean kihla, et hästi sa sellisest ei arva, kes nohisedes grupiga liitub, näiteks trenni, ei naerata, krabistab omaette, väldib silmsidet, lahkub vaikides. Automaatselt arvad, et ta on ebameeldiv inimene.

Tule taevas appi! Koerad sotsiaalselt viisakad??? Rumalusel pole tõesti piire.
Ma võin sulle kinnitada, et ma ei arva võõrastest inimestest, kellega mul pole vaja suhelda, absoluutselt mitte midagi, ei sellest, kes tere ei ütle ega sellest, kes sisenedes tervitab. Kas peaks? Mulle ei lähe võõrad korda.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 44 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ei lähegi sageli rühmatrenni, lähengi jumala ihuüksi jõusaali lindile jooksma ja muid harjutusi tegema.

Käid üksi ja siis räägid sotsiaalsusest? Tihti kipud aiaaugust vatrama? Ma ka üksi kuhugi minnes ei areta vestlusi ega tervitustseremooniaid. Ja muide, MEIL siin Tallinnas rühmatrenni minnes tõesti tervitatakse, kasvõi kerge peanoogutusega, kuidas TEIL Tallinnas on, ei tea.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 167 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud elementaarsed viisakusreeglid