Teema: eliitkoolis õpetaja paugub ja kärgib

#2855029:

Kui muu vaht kõrvsle jätta, siis:

tundides ei käi

tundides üles ei kirjuta

saab miskipärast puudulikke hindeid

peab järelvastama

Ja eliitkooli õpetaja ei tohi sellele reageerida?

Ma tahaks ka niimoodi koolis käia.

Aga mis sellest reaktsioonist kasu on?

Ja samas lühivormis vastates:

e-kooli ei täida
edastab lapsele valeinformatsiooni
suhtleb lapsega mõnitades ja sõimeldes
kodused tööd jätab lastele klassireisi ajal tegemiseks
kontrolltöid tehakse viimasel koolipäeval

Ma tahaks ka sel kombel oma õpetajatööd teha, aga kuidagi ei lasta.

#2855068:

#2855051:

Aga miks seda peab sõimeldes tegema? Seda enam, et enne on temalt ja kooli juhtkonnalt 10x küsitud, et kas peab tegema ja vastuseks on olnud, et kui tahad, siis tee.

Esita see küsimus ometi kooli juhtkonnale siis. Mis siin jauramisest kasu on? Ja mõne koha pealt tundub, et võimendad üle. Nt kuidas su laps ise ei teadnud, et kohalkäimise eest saab valikkursuse hinde, kas ta siis ei käinud seal üldse kohal või? Ja kuidas klassijuhataja selles süüdi on, et su laps valikkursusel kohal ei käinud? See autismijutt oli muidugi ülinõme ja selle eest on sul õigus õpetajaga pahandada, samuti selle eest, et juhtkond ajab ühel päeval üht juttu ja teisel päeval teist. Aga selle kolmede jutu ja mõne muu su väljatoodud punkti kohta ütleksin; iga kriitiline märkus, eriti kui selle sisu veel tõele vastab, ei ole veel õel nähvamine ja sõimamine, kuigi kindlasti oleneb ka, kuidas seda infot edastati ja milliste kommentaaridega.

Ju ei pannud tähele seda osa, kus öeldi, et kohalkäimise eest hinne tuleb või ei olnud teda selles tunnis või kõige tõenäolisemalt õpetaja pidas seda iseenesestmõistetavaks ja ei maininudki seda. Seesama valikkursuse õpetaja on ka klassijuhataja ja puudumiste pärast sõimlemise asemel olekski võinud mainida, et kui kohal ei käi ja tunnitöid ei esitle, siis arvestatud ei saa. Seda see õpetaja ei suvatsenud öelda.
Mu laps ei lähe iga märkuse peale endast välja, sest koolis ju ainult märkusi tehaksegi – selles ju õppimine seisnebki. Sõimlemine ja kärkimine mõjub mu lapsele küll hävitavalt. Ja seda vahet ikka eliitkooli gümnaasiumis õppiv õpilane ikka oskab teha, et mis on märkus, mis on infoks öeldud ja mis on lihtsalt (ja eriti antud olukorras) mõttetu kärkimine ja sõim.

#2855089:

#2855051:

Mu laps ei sega tunde ja sellel pinnal konflikte ei tekigi. Kodutööd on tal alati esimeseks tähtajaks tehtud ja saadetud. Järeltöid puudumiste tõttu vahel teeb (kuigi harva), sest ajastab kooliskäimised just nii, et kontrolltööde ajal kohal olla. Tegelikult on ta oma klassis üks tagasihoidlikumaid järeltööde tegijaid.

Probleemid tekivad sellest, kui õpetajad ei märgi oma töid e-kooli üles (ütlevad vaid suuliselt) või seavad oma tööde tähtajaks klassireisil viibimise aja (seega eeldavad, et lapsed reisil ülesanded ära lahendaks??). E-kooli ülesannete märkimine on iga õpetaja kohustus, nii et mis 1. klassist me siin ikka räägime.

Probleemid tekivad infovahetusega, et kui on 10x enne küsitud, et kas see üks ja ainus kursusehinne tuleb kohe kindlasti parandada ja 10x on väidetud, et kui tahad, siis paranda, kohustust ei ole ja siis pannakse see kohustus ikkagi suveks lapsele peale. Aga millal see laps siis puhkab oma viletsaid närve sellest õpitambist? kas nii raske oli kohe öelda, et jah, pead ära parandama selle kursusehinde.

Probleemid tekivad sellest, et eelmisest koolist tehtud kursusehindeid ei kanta üle, aga eliitkooli jaoks spetsiifilisi eelmisest aastast tegemata kursusi sunnitakse ikkagi suvevaheajal järgi vastama. Jälle: millal see nõrkade närvidega laps siis puhkab?

Nii et lastelt nõutakse joonlaua järgi käimist, aga ise ei suudeta omalt poolt kuidagi joonlaua järgi käia.

Millest probleem selle õpetajaga tekib? Tekib sellest, et see õpetaja arvab tõsimeeli, et mu laps on laisk, kuigi talle on kõik selgitanud, et see pole nii ja et ta leiab, et parim rohi laiskuse väljaravimiseks on kähvatada lapsele enne referaadi tähtaega, et olgu olla ja kõik! Laps ju isegi võimleb samal ajal selle referaadi lõpetamisega ja esitabki need alati õigeks ajaks. Aga see kähvamine ei aita, vaid viib lapse just rööpast välja ja mul on temaga mitu päeva jälle tegemist, et tal kooliskäimise isu tagasi saada. Milleks see klassijuhataja niimoodi klähvib ja solvab? See ei aita last vähimalgi moel.

Ja täna, andes tunnistusi, mõnitas jälle mu last, et tal polegi kõik neljad-viied. Selle asemel, et tunnustada last, et on eliitkoolis hakkama saanud ja kõik asjad ära teinud oma diagnoosile vaatamata.

Oli kursus, kus ainult kohalkäimiste eest sai arvestuse. Õpetaja oleks ju puuduvale lapsele võinud seda korrakski mainida, mitte sõimata puudumiste hulga pärast.

Laps teeb oma energia kulutamise väljaarvestamisel lausa täppistööd. Aga see banaalne õpetaja lihtsalt paugub ja kärgib. Ei ole professionaalne käitumine õpetaja poolt. No ja see viimane pauk, kus ta teatas, et autismispektrihäirega inimesed surevad tulevikus niikuinii välja – öelda seda autismispektrihäirega lapsele?!! Selline võib olla hea õpetaja, kuid pedagoogi nime selline inimene küll ei vääri. Ja inimesena on ta lihtsalt alatu ja madal olevus.

RAM kool on Eesti tõusikute kool – see veel puudus.

Ma ei tea, mis saab. Ma ei esita ju sellele õpetajale mingeid erinõudmisi. Tean mina ja teab laps,et kooliasjad tuleb niikuinii kõik ära teha. Ja ei koorma mu laps seda klassijuhatajat millegi muuga, kui et ta teeb oma tavapärast teavitustööd, et sul on see asi veel vaja ära teha. Aga miks seda peab sõimeldes tegema? Seda enam, et enne on temalt ja kooli juhtkonnalt 10x küsitud, et kas peab tegema ja vastuseks on olnud, et kui tahad, siis tee.

Kõigepealt selle kohta, kas õpetaja täidab e-kooli või mitte. Üldiselt Sinu asi on ikkagi jälgida, kas Su laps täidab oma kohustusi või mitte. See, kas õpetaja oma kohustusi täidab ning kas ja kuidas teda neid täitma kohustada, on õpetaja ülemuste teema, mitte Sinu oma. Gümnaasiumiastmes hädaldada, et õpetaja ei täida e-kooli, ei ole minu meelest üldse mingi teema. Veel 15–20 aastat tagasi pidid KÕIK lapsed (nii terved kui ka haiged) ilma igasuguse e-koolita hakkama saama, ning kui Su laps tahab õppida tervete lastega võrdsetel alustel, siis tuleb õppida toime tulema. Sest tema klassikaaslased saavad ju hakkama ega protesti, nagu ma aru saan?

Samuti, kui õpetaja on mingi ülesande jätnud eksikombel klassireisi ajaks (ei ole ju mingi korduv tõsine probleem ometi?!), siis on teistel lastel täpselt sama olukord. Ja kui nemad nii või teisiti toime tulevad, peaks ilmselt sama lahendus töötama ka Sinu lapse puhul.

Edasi, nagu ma aru saan, on tegemist olukorraga, kus kooli vahetati gümnaasiumi jooksul ning sellest kursuste mitteülekandmise teema? Seda, et eliitkool vanas koolis saadud hindeid ei aktsepteeri (ning nende põhjal oma gümnaasiumi lõputunnistuse hindeid välja panema ei nõustu), oli teil vast ikkagi teada? Või ei olnud? Või te ei küsinudki? Kas talvel muu õppetöö kõrvalt neid kursusi õppida ja vastata oleks siis olnud lihtsam kui suvel? Sellised asjad käivad koolivahetusega kaasas ja koolivahetuse initsieerisite ju teie ise.

Sellest ühe negatiivse tulemusega kursuse asjast ei saa ma ka päriselt aru, ehkki see üks kord ühe, teine kord teise jutu rääkimine on ehk kõige küsitavam koht kogu olukorras. Kuidas see 10 korda küsimine käis? Et laps küsis õpetajale järelevastamise vajaduse kohta, õpetaja ütles, et järelevastamine on vabatahtlik, ning õpilane läks järgmisel päeval jälle sama asja küsima. Õpetaja kordas oma vastust ning kolmandal päeval tuli õpilane jälle sellesama küsimusega. Ja neljandal uuesti? Ja nii kohe kümme korda, ehkki üheksa korda oli juba ühtmoodi vastatud? Ning siis äkki ilmus mingi teistsugune teave? No heakene küll, eks tegelikult peaks ka üksainus kord edastatud info vett pidama. Aga teisest küljest, kui kogu see infovahetus toimub õpilasega, kes ei suuda isegi tunnis kodutöid tähele panna ja üles kirjutada või meelde jätta, kas ja miks on siis põhjust nii kindel olla, et seekord õpetaja ja õpilase infovahetuse sisu ilma kadude ja arusaamatusteta koduni jõudis? Kas Sa käisid ise üle küsimas ja õpetaja kordas Sulle, et pole vaja teha, ning nüüd räägib risti vastupidist?

Aga see jutt, et õpetaja peaks Sinu lapsele mingeid eraldi meeldetuletusi ja teavitusi kogu aeg tegema, ei ole küll asjakohane. Gümnaasiumis?! Kui õpetaja on esimesel tunnil valikkursuse läbimise tingimusi tutvustanud, siis ta EI PEA seda juttu igale õpilasele ükshaaval meelde tuletamas ja üle rääkimas käima.

Kui Su laps on juba gümnaasiumis ja pealegi eliitgümnaasiumis, siis ilmselt on tal siht ülikooli? Ülikoolis ei tule eluilmaski ükski õppejõud talle kõiki asju ette nämmutama ja teda taga ajama, kui tal midagi tegemata on või millestki aru pole saanud. Kui on tegemata, siis on läbikukkumine ja kogu lugu. Pigem tuleks teil ikkagi leida mingeid lahendusi, kuidas laps saaks niisuguste sotsiaalsete oskustega paremini toime. Õpetaja süüdistamine ei vii kuhugi, see ei aita edasises elus toime tulla.

Õpetaja kasutatud solvavate väljendite kohta kirjutaksin mina isiklikult direktorile kirja. Lihtsalt teavitava, mitte nõudva ega ülearu süüdistava. Kui ta on mõistlik inimene, räägib ta õpetajaga sellise info valguses igal juhul. Ja kui mitte, siis pole ka ründamisest kasu.

RAM kool on siin küll täiesti kõrvaline teema, aga kas Sul on sellega olnud ka mingit isiklikku kokkupuudet? Minu hea sõbranna töötab seal ja tema lapsed õpivad RAM koolis. Tõusikute kasvulava? Ja eliitkoolid selles võrdluses ei ole?! (Rõhutan veel kord, et tegelikult suhtun ma eliitkoolide gümnaasiumiosasse hästi ja olen ka ise ühe seesuguse lõpetanud.) Lubage muiata. Mina mõtlesin sellest koolist juttu tehes täiesti siiralt, et kus võiks olla niisugune keskkond, mis arvestab laste individuaalsust, kus lastevahelised suhted on head ja soojad ning ühtlasi suudetaks pakkuda ka seesugust gümnaasiumiharidust, mille baasil kannataks ülikoolidesse kandideerida.

Probleem pole selles, et kes keda kontrollib. Probleem on selles, et õpetaja tegemata töö tingis lapse tegemata töö. Kusjuures nii see õpetaja kui ka minu laps on mõlemad ühesuguse autismispektrihäirega ja sel põhjusel jättis üks e-kooli märkimata ja teine oma märkmikusse märkimata. Aga mitterahuldavaid hindeid hakkas kohe loopima õpetaja.

Jah, kõik tegidki selle ülesande klassireisi ajal ära, minu laps sealjuures, aga on see siis normaalne olukord? Eriti veel õpetaja poolt, kes lastelt eeldab ülimat korrektsust?

Gümnaasiumi vahetades lubati kõik eelnevas koolis tehtud kursused üle kanda. Paraku seda ei tehtud. Vähe sellest, nõutakse lisakursuste tegemist suvel!, kui on õpilase aeg puhata. Eelnevalt sellest juttu ei tehtud ja ega selle pöörase tempo juures poleks aasta jooksul niikuinii jõudnud seda mahukat kursust läbida.
10x (ok, liialdus, ehk siis 5x) küsimine nägi välja nii, et küsisin mina ja küsis laps õpetajalt ja juhtkonnalt mitu korda kursusehinde parandamise osas ja iga kord tuli vastuseks, et ei pea seda hinnet ära parandama, kui ise ei taha. Nüüd siis lõpuks tuli välja, et peab. Seega olen selle info täpsuses 100% veendunud, sest ka ma ise sain sellised vastused erinevatelt õpetajatelt.

Jah, õpetaja ei pea eraldi gümnaasiumis midagi meelde tuletama. Aga kui ta juba kord võttis selle aja- ja energiakulu ette, siis oleks sõimule liseks võinud ju ka informeerida, et kui kõik tööd tehtud ei ole, siis arvestust ei tule.

Mingit kirja ma kooli juhtkonnale saatma ei hakka, sest siis sööb see fuuria mu lapse haiged närvid päris läbi.

RAM kooli indiviididega arvestamine käib tasandil, et oh, poisid teevad nii ja tüdrukud naa, meie Chrystiin-Heleen ei söö saia ja ei joo piima – ühesõnaga tõusikute poosetamisjama. Tõeliste individuaalsete vajadustega, nt autismispektrihäirega ei viitsi Eesti koolisüsteemis eriti vist keegi kuskil arvestada.

#2855109:

Chrystiin-Heleen ei söö saia ja ei joo piima – ühesõnaga tõusikute poosetamisjama. Tõeliste individuaalsete vajadustega, nt autismispektrihäirega ei viitsi Eesti koolisüsteemis eriti vist keegi kuskil arvestada.

Sa ei ole ise mitte millegi poolest parem. Mõnitad inimese nime ja toitumiseelistusi. Just autismispektri häirele on omane, et süüakse väga kindlat ja väikest valikut toitusid. Tore, kui sellega arvestatakse, aga sina nimetad tõusiku poosetamiseks.

Sest enamasti see xxxtalumatus ongi tibide poosetamine. Mul on mitu sellist naiskolleegi enne õpetajana tööleasumist olnud, kes jooksid lausa 3 arsti läbi, sest olid veendunud, et neil on igasugu moodsad talumatused. No ei saanudki trendikad olla, ükski test (mis maksab maksumaksjale roppu raha!) ei näidanud tibikeste erilisust.
Autismispekter on suur ja lai. Minu laps toidutalumatuse käes ei kannata. Ehk on lihtsalt nõudlik kvaliteetse toidu osas (mis ajutegevust soodustab).
Sellel kurikuulsal klassireisil vedas klassijuhataja lapsi ainult nurgatagustesse rämpsupoodidesse sööma, nii et laps tuli koju ja lihtsalt mõnules kodus tehtud toidu taga. Aga selle üle ta ei vingunudki, lihtsalt mainis, et Eestis on vapustavalt hea toit mõistliku hinna eest. Aga keegi ei arvestanud seal koolis ka toitumise eripäradega.

#2855164:

Kas laps ise on selle õpetajaga rääkinud? Et kuidas tema kärkimine mõjub jne. Otse ja südamest. Kas õpetaja naeraks ta välja ja irvitaks edasi?

Lohuta last, ütle, et sina oled alati tema poolel. Pidage vastu!

Aitäh, ilusate soovide eest!
Laps on oma diagnoosist õpetajale rääkinud. Õpetaja vastas siis nüüd sellega, et teatas, et mu laps ja temasugused surevad välja. vist ei ole mõtet sellise õpetaja empaatiavõimele rõhuda.

#2855179:

Lapsele tunnen kaasa, sest ta käib tõenäoliselt pisut üle jõu käivas koolis. Sellega olen ka nõus, et õpetaja väljendus nõmedalt. Aga ema jätab endast iga järgneva sõnavõtuga järjest kehvema mulje. Tema väljendusviis, kohatud eelarvamused ning jäigad seisukohad pole kübetki paremad kui sellel kirutud õpetajal.

Aga kus on siis see “jõukohane”gümnaasium autismispektrihäirega lapsele Eestis? Äärelinnagümnaasiumis oli lapsel samuti tähtaegadega koolis raskusi. See ongi tema diagnoosi eripära.
Äärelinnakoolis laps käis gümnaasiumis ja lastepoolne narrimine muutus seal talumatuks. Seega “ei usu” ei ole õige vastus. Oleks kirjutanud, et laps käib äärelinnagümnaasiumis ja tal on koolis tähtaegadega raske, siis oleksid teinud samuti miinus üks lahutustehte ja teatanud, et aga polegi gümnaasiumiharidust vaja, las jääb põhiharidusega. Ja oleks ma põhikooli kohta kirjutanud, et lapsel on raske tähtaegadest kinni pidada, siis oleksid öelnud, et jäägu siis põhihariduseta? Kuigi reaalselt saab laps hakkama ka eliitkooli gümnaasiumis.

Teisele targutajale, kes kooli vahetusest ja ainete järgitegemisest räägib: kõik on arusaadav, aga siis ei ole vaja alguses valeinfot anda (et kõik ained kantakse üle ja peab ütlema, mis on lisaained, mis tuleb lisaks teha).
Panna suvi oma uute ainete tegemisega lapsel kinni on ikka väga jõhker.

Ja viimasele kommenteerijale: sina jätad endast ka väga halva mulje, sest su ainus eesmärk seda kommentaari kirjutades oli mulle midagi halba öelda.

#2855199:

#2855151:

#2855140:

Mul on ka diagnoosiga ja põhikooli eriklassis gümnasist kodus, kes õpib täna tavaklassis samuti ühes tugevas koolis. Ma olen talle selgelt väljendanud, et see on tema mure ja kohustus kõigega õigeaegselt hakkama saada, tähendab see siis klassiekskursioonil õppimist (mis on minu arvates vägagi normaalne, ka tööelus tuleb aeg-ajalt oma nädalavahetused ja õhtud ohverdada, et asjad õigeks ajaks valmis saaksid ja see on hea ettevalmistus peatselt algavaks tööeluks) või oma klassikaaslastelt-sõpradelt üle küsimist. Ninnu-nännu jääb ikka algklassidesse ja kui laps on otsustanud minna gümnaasiumisse (eriti eliitgümnaasiumisse), siis ta peabki olema valmis kõrgema tempoga hakkama saama. See on ju elu! Kui tempo ei sobi, siis madalama tasemega koole on ju rohkem kui küll.

Ei jõua puhata? Suvepuhkus on gümnaasiumiealistel 2,5 kuud. Seda on maa ja ilm.

See on küll muinasjutt, et sul erivajadusega laps on. Ükski erivajadusega lapse ema ei suhtle oma lapsega sellises kärgin-paugun stiilis. Ja mis asi on põhikooli eriklassis gümnasist???

Ah et kalli raha eest lunastatud reisil koolitööde tegemine on normaalne nähtus? Kas sa tööelus ostad ka ise enda raha eest tööreisi? Ei ole ikka sama mis tööreis, eksole?

Ja kus see 2,5 kuud puhkust suvel on, kui järgi tuleb õppida-vastata 2 kursust.

Vastan: Ja mis asi on põhikooli eriklassis gümnasist??? Minu laps, kes õppis algklassides kuni põhikooli lõpuni väikeklassis, kuna on samuti autismispektri häirega. Nüüd õpib gümnaasiumis, mida samuti loetakse nn eliitgümnaasiumiks ja kus kellelegi hinnaalandust ei tehta.

Ja lapsega pole kunagi suhelnud nämmutavas stiilis ja kui vaja, siis kärgin-paugun ka kui vaja ning kindlad reeglid, nõudmised ja karistused on ka omal kohal ja seda alates varasest noorusest. Mina arvan, et lapsevanema kohus on last eluks ette valmistada mitte teda vati sees hoida, et siis ühel hetkel kui ta pärismaailmaga kohtub, saab närvivapustuse.

See küll ei lähe teemasse, aga tõesti ma ei lähe ühelegi puhkusereisile nii, et tööasju kaasas pole. See tund-kaks päevas ei võta kellelgi tükki küljest.

Sel juhul pole su lapsel ilmselt autismispektrihäiret, vaid on muu erivajadus. Ei kujuta küll ette ühtegi ema, kes teab, et ta lapsel on ülitundlik närvisüsteem diagnoositud ja siis see ema kärgib ja paugub oma lapsega ja “valmistab eluks ette”.

Kui mulle tööandja puhkuse ajal mingi töö kaasa suskab, siis peale puhkust panen sellele tööandjale lahkumisavalduse lauale.