RE: Elu enna lapsi oli mõttetu sebimine
Jah, teemaalgataja. Elu on mõnus(enne oli ka), aga eriti saan sellest aru peale viimase lapse sündi. Kolm last õpivad kõrgkoolis ja pesamuna on koolieelik. Kui vanemad lapsed olid väikesed, tundus mulle et maailmal on mulle nii palju anda ja mina pean päevast päeva end lastele pühendama… Milline raiskamine! See tegi närviliseks. Mulle meeldib nüüd kodune olla, naudin lapsega tegelemist, tema arendamist. Ja ma ei pannud teda lasteaeda, ei tahtnud et ta peaks sukelduma nii väiksena olelusvõitlusesse. Seda jõuab ta terve elu teha. Ja ei lähegi ma rohkem tööle, tahan olla kodus kui laps koolist tuleb. Järgmisel aastal alustan oma väikefirmaga, millega elan ära, aga rikkaks enam ei saa. Aga saan seda kodus teha. Prioriteedid on paika loksunud. Kõige tähtsam on pere! Sõprad tulevad ja lähevad. Ja mis ma selle hullumeelse töörabamisega sain? Mugava elu ja probleemid tervisega…