Teema: Elu ilma vankrita

Põhimõtteliselt on täitsa võimalik, meil on vankrikorv rõdul, kus laps päeval magab. Ei käi jalutamas, kõhukotiga on ka võimalik lapsega õues olla, eriti kui on veel suurem laps , kes soovib mänguväljakul olla ja sa ei saa väiksega nagunii jalutama minna vms. Poes saab turvahälliga käia. Käru meil ka eriti vaja ei läinud, sest kui suurem laps kõndima hakkas, siis ta pigem lükkas seda käru, kui seal istus. Kuhugi vaja minna, siis olen kahe lapsega nagunii autoga läinud jne. On võimalik, aga kindlasti see piirab võimalusi. Kui pole autot, siis ei kujuta seda ette….

no mu 7 kuune küll kuskil linas ei tahaks olla. imikuna proovisin teda kotti panna, röökis seal. loomulikult on käru vajalik. seda enam kui ongi kõik käe-jala ulatuses. tallinna bussid on ju kärusõbralikud ja midagi sa tõstma ei pea. tule võrru ja vaata, kuidas siin käruga bussi peale saad. endalgi raskusi peale saamisega. ja kohe kindlasti ei veeda sa 2 a ainult oma kesklinnakeses. suvel on liikumist palju ju ka teistes linnades, laadad mis iganes. kogu aeg kannad last süles? palju õnne, saad 2 a pärast selja opile minna. lisaks vaene laps, kes tahab juba 4 kuuselt ringi vaadata ja peab kuskil koti sees olema.

Elan ka Tallinna südalinnas, kõik on käe-jala ulatuses aga vanker on üks imehea asi! Laps sündis detsembris, esimesed 5 kuud (kuni siis eelmise nädalani) magas eranditult kõik lõunauned vankris. Enamasti õues jalutades, aga kuni neljanda kuuni sai vankrikorviga lahtise akna all ka magatud (rõdu meil pole). Suvel on ehk kergem ainult linaga, aga talvel on ikka keeruline. Endal paksud riided seljas, lapsel kaa, siis veel muu kraam mida kaasas kanda, poest tuua. Vankri all ka korv ja vankri külge olen ka kotte riputanud. Stockmannist koju on küll 10min jalutuskäik, paaril korral olen oma 6,7kg tütart ka süles tassinud selle maa (nii et kotid ja muu on vankris, mida enda ees lükkan), no ikka väga raske! Kandelinaga (laps kõhul näoga ema poole) olen käinud õues lihtsalt jalutamas, siis kui laps ärkvel on.
Elan ka viiendal korrusel ja lifti pole, seega tassin niigi palju. Aga jällegi, oleneb lapsest, kus ja kuidas ta päeval magab jne. Usun et vankris selili on mõnusam magada kui püstises asendis lina sees.

Mul on vanker olemas. On olemas ka turvatool, lina ja kott.

Vankrit ma olen kasutanud nii toas kui õues lapse uneaegadel. Väljas ta magab vankris ülihästi ja vahepeal oli selline periood, et päeval oli toas nõus magama ka ainult vankris.

Käruni ma pole veel jõudnud, vankriga on istumise osa kaasas, see ootab oma järge, aga no sellega on kindlasti juba suuremat last mugavam transportida. Ta saab maailma vaadata, on veel piisavalt väike, et ei jaksa pikka maad ise käia ja piisavalt suur, et enam ei jaksa teda pikka maad tassida.

Lina ja kott iga ilmaga ei sobi, talvisemal perioodil ei kujutaks üldse ette, et linaga välja läheks, seda olen seni kasutanud toas. Aga kui sul on koos titega vaja minna poodi või näiteks kindlal kuupäeval kellaaja peale arsti juurde, siis kotis teda ju ka ei tassi. Kui omal autot pole (sõidate ühistranspordis, kirjutasid) siis taksoga arsti juurde minek oleks loogiline, aga taksoga toidupoodi? Mul on arstipunkt nii lähedal, et sinna oleks taksoga narr minna, aga samas piisavalt kaugel, et vihmase ja tuulise ilmaga sinna, imik kaenlas, ei kõmbi. Vahemaa on täpselt üks trammipeatus. Aga ega ei helista ju arstile, et sorrivaan, vihma sajab, ma ei tule, pane aeg homseks 🙂 Tuulise vihmase ilmaga ei taha trammipeatuses ka passida, peatuseni on ka vaja jalutada, samas vankrisse saaks tite juba trepikojas panna, seal on tal soe ja mõnus.

Nii et kindlasti tuleb ette olukordi, et vankrit on vaja. Hädaga saad ilma, aga vankriga on elu ikka palju mugavam. Vankri olemasolu ei välista seda, et lina ja kotti ei võiks vankriga vaheldumisi kasutada. Samamoodi on ju isikliku autoga – mõnele poole on mõtekas minna taksoga või jala või ühistranspordiga, teise käigu jaoks on oma auto kõige parem valik.

No ja suvel ka – kui tahad minna kuskile randa vms, siis vankris põõsavilus on titel parem olla kui mingi lina all rannaliival. Imikut ei tohi otsese päikesevalguse käes hoida, aga loodusesse vast ikka suvel tahaksid minna?

[small]Punguja kirjutas:[/small]
[tsitaat]Elan kesklinnas, kõik käe-jala juures, autot pole. EI KUJUTA ETTE elu käruta. Ma ei saaks siis üldse kodust välja minna.
Mul on mingi rõngaslina kah, lapsele ei meeldi ja minu jaoks samuti ebamugav. Sellega poes käia, ühe käega last toetada ja teises rasked poekotid? Jeebus…
Lisaks tõmbab see ka selja paigast – kujutad ette üle 7-8 kg lapse tassimist konnaasendis ühel küljel, pikka aega? Mul on väike laps aga süles tassimine võtab ikka väga võhmale, lina leevendab seda vaid minimaalselt. Lisaks on mul ka vaba kätt vaja, et koera kantseldada.[/tsitaat]

No aga milleks kasutada sellist lina siis?

Ise kasutasin pikka lina ja see oli mu lemmikvahend poes käies. Isegi autoga minnes võtsin lapse turvahällist välja ja panin linasse. Kraami kandsin seljakotis.

Kõik oleneb muidugi ka sellest, millise iseloomuga laps tuleb. Minu valmisolekust linatada ja kõhukotitada polnud miskit tolku. Laps juhtus tulema sellist sorti, kes ei sallinud mingisugust kinnimässimist, teki sisse keeramist, kotti toppimist vms. Ei sallinud üldse kuskil väikese ja kitsa asja sees olemist. Ka turvahällis olek ei meeldinud üldse.

Vanker oli mul siiski valmis ostetud, õnneks suure ja avara korviga, selles oli laps nõus olema. Proovisin ikka aeg-ajalt, et äkki on laps olemasolevate kandevahendite suhtes meelt muutnud, aga ei midagi. Mul see Manduca ergonoomiline kott seisab siiamaani kasutamatult, võin sellega kassi tassida kui tahan:)
Aga teemaalgataja, ega vankrid maa pealt kuskile kao. Kui see linas kandmise variant lapsele ikkagi ei meeldi, siis saad ju hiljem osta. Ainult et mingi meeldiva mudeli võiks enne igaks juhuks valmis vaadata, sest lapse kõrvalt võib-olla ei ole aega enam nii põhjalikult kõiki vankrite peensusi uurida ja süveneda. Vali sobiv vanker enne välja ja kui tita on käes ja ikkagi tundub, et on vaja, siis osta ära. Aga kui läheb nii nagu planeerid, et saadki vankrita hakkama, siis on ju hea, kui pole mingit kasutut asja nurgas jalus seismas, mille maha müümisega peab hiljem vaeva nägema. ja raha jääb ka alles:)

Ainult seda võin küll öelda, et tuttavate lastel on meie varuvankrit küll tihti vaja läinud. Tullakse külla, aeg läheb kiiresti ja mõnusasti, aga lastel on uneaeg käes. Siis on hea pisikesed vankriga täiskasvanute melust eemale puhkama panna. Kandelinaga ju nt saunalavale ei roni, tossava grilli juures ka ei istu või valju muusikaga kohas vms. Siis peaks ema ikka oma lapsega teistest eemale minema, aga ka emadele kulub vahel siiski täiskasvanute seltskond ära. Igasugusteks sellisteks juhtumiteks võiks mingi ratastega abivahend siiski olla. Kasvõi näiteks siis, kui on sportimise soov.
Olen juhtunud nägema, kuidas üks ema jooksis, laps kõhukotis. Vaene lapsuke muudkui rappus ema sammude taktis ja peakene hüppas tugevasti jõnks-jõnks üles alla. Olin ise vankriga, muidu oleks vist järgi jooksnud ja midagi öelnud. Siiamaani tunnen ennas pahasti, et kuidagi ei sekkunud.
Nii et päris kõike laps kõhul ikkagi teha ei saa. Ja vahel on hea, kui saab lapse vankrisse panna ja kellegi teisega jalutama saata. Minu ema ja ämm nt ei oleks olnud nõus mingi linaga mässama, vankrisse toppimisega said aga kenasti hakkama. Vot sellised mõtted siis tulid mul hetkel pähe.

Kuna elad südalinnas, siis on talvel tänavad suht puhtad ja sa võid valida sellise väiksema/kergema vankri. Kuna ma elan väikses külas, siis pidin võtma suure kobaka õhkkummidega vankri, et sügisel mutta ja talvel lumme kinni ei jääks ning suvel kruusakividest saaks normaalselt üle sõita.

Kui ei näe mõtet tutikat osta, saab ka kasutatud korraliku vankri. Sain kolmanda ringi vankri 3 ühes + muud lisad ja seda kõike peaaegu tutika turvahälli hinnaga. Kõik väga üli korralik ja hoitud. Niiet kui mul vanker ka nurgas seisaks, siis mul ei oleks rahast kahju. Kuigi ilmselt ei jää nurka seisma, vaid läheb ikka kasutusse.

Mina ei kujuta ette elu ilma vankrita:
1-se lapsega elasime korteris, magas rõdul vankris päevas oma 4 h kokku või kärutasime päevas mitmeid km kuni 2-aastaseni iga päev, olenemat ilmast, sest toas ei maganud. Kõhukotis oli ka, aga üsna ruttu kasvas ja talveriietega oli jube raske, õlad hakkasid mul valutama tema kandmisest. Turvahällis meeldis ka olla.
2-se lapsega samuti ei kujutanud elu ilma vankrita ette, sest keeldus autos turvahällis liikumast, karjus terve tee kuni turvahällist tooli kolimiseni, teiseks kärutasin iga päev nii palju, et uue EJ kummist rattad olid ikka täiega kulunud:) Kandelinas ja kõhukotis keeldus preili olemast. Teisel korral elasime küll juba oma majas, terassil magas vankris päevas mitmeid tunde ja liikusin agaralt ka vankriga ringi, nt poes, arsti juurde jne, sest elame väga heas kandis, kus kõik on käe ja jala ulatuses ja mul pole mõtet autot käivitada, vaid liikuda jala.Vanker/käru oli kasutuses ilma liialdamata 3,2-aastaseni.Vaatamata sellele on nüüd suur kõndija:)
Kolmandat veel ei oota, aga plaanin osta kõige suuremate rasatstega, suure korviga mugava vankri, et taas võimalikult palju jalutada ja väljas olla, nt Brio või Ej, Teutonia.

Ehkki mul on omal vanker olemas, see lihtsalt sugulastelt pärandus mulle ja ei tulnud selle pealegi meie läänelikus mugavusmaailmas, et ilma võiks saada, toetan kahe käega su soovi proovida ilma käruta hakkama saada. Saad selle alati juurde osta ju, kui tõesti ei jaksa või kui satubki olema selline laps, kes mitte mingi hinna eest linas olema ei nõustu (ehkki ma kaldun arvama, et see on ka harjutamise asi).
Need kes siin räägivad, et vankrita on võimatu ja seljaopile tuleb minna – kas te umbes oskate aimata, mitu protsenti maailma emadest kasutab oma lapse transportimiseks käru? Mina näiteks ei tea, aga kaine mõistus ütleb, et see % jääb tugevalt alla 50. Veelgi enam, millal neid kärusid üldse tegema hakati ja kui kättesaadavad nad on olnud. Läbi aegade on lapsi linaga enda küljes kantud.
Muide, uuringud näitavad ka seda, et lapsed, keda palju ema vastas kantakse, on parema vaimse ja emotsionaalse arenguga, neil on vähem tüüpilisi titehädasid, nagu koolikud jms. Nad on rahulikud ja õnnelikud, linas kandmine on nagu jätk emaüsale. Lisaks sellele on linas lapse selg väga loomulikus asendis, vankri põhi on kõva ja sile, mis ei ole just parim variant (ehkki paljud seda väidavad).
Minul oli alguses rõngaslina, selles saab tõesti pigem lühikest aega kanda. Nüüd hiljuti, kui laps on juba viiekuune, sain pika lina ja olen sellega teinud pikki jalutuskäike, kodus kasutanud ja see on ikka jube mugav. Kui enda jaoks õige siduse leiad, on laps kindlalt su küljes, raskus jaotub ühtlaselt, ristluud ja selg on toetatud. Pole mingeid seljahädasid. Ja minu titt pole ka mingi sulgkaallane, kaalub pea kaheksa kilo juba. Ma praegu ei jõua ära kahetseda, et ma nii kaua selle pika lina ostmisega ootasin. Oleks teadnud, et see nii mugav on, oleks sünnist saati kasutanud.
Jah, minu laps magab ka õues kärus pikki uinakuid ja mõnus on ta maale minnes ka lihtsalt välja lükata. Aga kui valmisolek on olemas, et arva ma küll, et ilma käruta võimatu oleks last kasvatada. Kõik on enda häälestamise küsimus.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mitu protsenti maailma emadest kasutab oma lapse transportimiseks käru? [/tsitaat]

Kõiki emasid ei saa ju võrrelda. Kuskil väikses külas, kus mitu põlve ja pool suguvõsa elab koos, ei ole tõesti vankrit vaja, sest ema saab lapse poetada ka vanaema või tädi või vanaonud sülle ja oma tööd ära teha.

Linnas, kus tihtipeale noored pered elavad ilma vanavanemate toeta, kasvõi sellel lihtsalt põhjusel, et vanavanemad käivad veel tööl, ei ole vanker puhas mugavusese, see on tarbeese. Ma eelistan aastase lapse panna vankrisse, mitte püüda teda kõnniteel tiheda liiklusega autotee äärest, tahan rahulikult käia toidupoes, laps vankris, ilma et peaks last ja suurt toidukotti tassima, kõik pärast vankrisse ja lükkan mugavalt koju.

Ei saa kõike ühte patta panna 🙂

Mul oli nii lina kui vanker ja ikkagi kasutasin vankrit palju rohkem.
Vanker meeldis ka lapsele rohkem ja ta tegi ka oma talvised uinakud vankris.
Lina on tore ja armas, aga vanker oli siiski meie puhul väga vajalik ese.

ma saan aru et inimene ei ela üldse eestis.
mina pm vankrit ei kasutanud teise lapsega üldse, kuigi oli meil olemas. laps väljas magas max 30 min ja niisama jalutama minna ma ei viitsinud. vahest harva küll käisime, aga selleks ajaks oli juba kergkäru olemas.