[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ehkki mul on omal vanker olemas, see lihtsalt sugulastelt pärandus mulle ja ei tulnud selle pealegi meie läänelikus mugavusmaailmas, et ilma võiks saada, toetan kahe käega su soovi proovida ilma käruta hakkama saada. Saad selle alati juurde osta ju, kui tõesti ei jaksa või kui satubki olema selline laps, kes mitte mingi hinna eest linas olema ei nõustu (ehkki ma kaldun arvama, et see on ka harjutamise asi).
Need kes siin räägivad, et vankrita on võimatu ja seljaopile tuleb minna – kas te umbes oskate aimata, mitu protsenti maailma emadest kasutab oma lapse transportimiseks käru? Mina näiteks ei tea, aga kaine mõistus ütleb, et see % jääb tugevalt alla 50. Veelgi enam, millal neid kärusid üldse tegema hakati ja kui kättesaadavad nad on olnud. Läbi aegade on lapsi linaga enda küljes kantud.
Muide, uuringud näitavad ka seda, et lapsed, keda palju ema vastas kantakse, on parema vaimse ja emotsionaalse arenguga, neil on vähem tüüpilisi titehädasid, nagu koolikud jms. Nad on rahulikud ja õnnelikud, linas kandmine on nagu jätk emaüsale. Lisaks sellele on linas lapse selg väga loomulikus asendis, vankri põhi on kõva ja sile, mis ei ole just parim variant (ehkki paljud seda väidavad).
Minul oli alguses rõngaslina, selles saab tõesti pigem lühikest aega kanda. Nüüd hiljuti, kui laps on juba viiekuune, sain pika lina ja olen sellega teinud pikki jalutuskäike, kodus kasutanud ja see on ikka jube mugav. Kui enda jaoks õige siduse leiad, on laps kindlalt su küljes, raskus jaotub ühtlaselt, ristluud ja selg on toetatud. Pole mingeid seljahädasid. Ja minu titt pole ka mingi sulgkaallane, kaalub pea kaheksa kilo juba. Ma praegu ei jõua ära kahetseda, et ma nii kaua selle pika lina ostmisega ootasin. Oleks teadnud, et see nii mugav on, oleks sünnist saati kasutanud.
Jah, minu laps magab ka õues kärus pikki uinakuid ja mõnus on ta maale minnes ka lihtsalt välja lükata. Aga kui valmisolek on olemas, et arva ma küll, et ilma käruta võimatu oleks last kasvatada. Kõik on enda häälestamise küsimus.[/tsitaat]
Rõngaslinas ei soovinud mu lapsed kumbki olla, vaimselt väga tublid, eriti väiksem, kes rohkem vankris oli st 4-ne loeb ja kirjutab, oskab arvutada 20-ne piires, teab inglise keelseid väjendeid/kergemaid lauseid ja nüüd õppis kella ära, lisaks peab viisi, on hea lauluhäälega ja spordis kiire. Seega pole mõtet üldistada ja mingit mõtetut statistikat ettekäändeks oma rõngaslina-fanatismile tuua. Teiseks rõngaslinas last on jube ebamugav autosse ja välja võtta , panna, kolmandaks peab ise maani hõlstiga käima, sest riided kortsuvad, kisuvad üles ja ümber jne, muidugi on lapse heaolu kõige tähtsam, aga krõnksus karjuv laps pole just imearmas tunda. Pes käid rõngaslinaga, sisi poekott veel kõigile lisaks, ah…kuidas kellegile. Kahjuks pole mu suures tutvusringkonnas peale ühe ema kedagi, kelle laps rõngaslinas on olnud, ilma vankrita üles kasvanud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.05 12:20; 15.05 13:33;