Mul on mitu küsimust elu jätkumise kohta pärast surma. Kas mõni usklik inimene aitab vastustega?
Kas mehed, kes satuvad paradiisi, tohivad nautida armurõõme iga naisega, kes on noor ja ilus?
Kas taevas on vanu ja koledaid naisi, kui paradiisis on kõik ideaalne?
Kas jumal muudab vanad naised pärast surma noorteks ja ilusateks?
Kas jumal tohib seksida iga naisega, kes on paradiisis?
[/
Kokkuvõte: Paradiisis (hinduistide Nirvana, ehk budistide Atma, ehk kabalistide Null-reaalsus, ehk shamanistide Ülim Ilm) asub igaühe nö “igavikuline tervikolemus”, mis kehatu vaimolendina pole jagunenud meheks-ja-naiseks … seega paradiisis pole mehi-ja-naisi (on igaühe tervikolemus, mis pole sugudeks jagunenud); paradiisis pole seksi maisel kujul (on selgeltnägemise laadne suure ribalaiusega info-vahetus, mis on palju kütkestavam kui maine seks); paradiisis pole ilusaid/koledaid (ilu asemel on arengutasemest tulenev vaimne sära, ning koleduse asemel on arenematuse tuhmus).
Kõigest detailsemalt …
1) Esmalt eristada nö “surma järgseid illusoorseid taevaid” ja nö “igavikulist paradiisi” …. surma järgsed illusoorsed taevad on maise elu mustrite jätkumised peenematel aegruumilistel tasanditel (tunde tasand, mentaal tasand, põhjuslik tasand, loojalik tasand) … näiteks surmajärgne tunde tasandi “põrgu” on Purgatoorium (seal valetatakse, petetakse, varastatakse, tapetakse, õelutsetakse ja eputatakse kuni kogu see saast nö “ära põleb”) – tunde tasandi “taevas” on Elüüsium (seal on kerge joobe või armumise laadne eufooriline seisund, mida kogetakse seni, kuni huvi taolise näilisuse järele nö “ära põleb”) … kui tunde tasand on surmajärgses põrgus/taevastes puhastunud, tõustakse kõrgemale mentaalsesse kihti: siin on “põrguks” mentaalsed ebaõnnestumised (nö “sitast redel” kukub pidevalt kokku, ehk kõik meie maised mentaalsed ebaõnnestumised), ning “taevaks” on kõik meie mentaalsed õnnestumised (mistahes õnnestunud töövõtted ja oskused) … kui mentaalne tasand on surmajärgses põrgus/taevas puhastunud, tõustakse kõrgemale põhjusliku kihti (mis on paljudel karjuvalt tühi, kuna maises elus on oldud vaid hea-halb polaarsus, mõistmata põhjuse-tagajärje seoseid): siine “põrgu” pool koosneb ebaõnnestunud põhjuslikest seostest (a’la kui saia ei söö, siis paksuks ei lähe), ning “taeva” pool koosneb mõistlikest põhjuslikest seostest … kui põhjuslik tasand on surmajärgses põrgus/taevas puhastunud, tõustakse kõrgemale aegruumilisse loojaliku kihti (siin asuvad budistide aegruumilised arengutasemed: Arhat, Adept, Chohan, Manu, jne – kabalistide kõrgemad maailmad: kujundav Yetzirah, loov Beriah, emanatsioonide Atziluth, taevase keisri Ain jne – ristiusklike Urantia raamatu “päevilt” arengutasemega olendid: Päevilt vanad, Päevilt ustavad, jne) …. peale loojaliku kihi puhastumist jõutaksegi nö “Nirvana piirile”, ehk igavikulisse Paradiisi, ehk Null-reaalsusesse, ehk Ülimasse ilma.
2) Mis toimub paradiisi jõudes … esmalt nö “inventuur”, ehk kiretu hinnang sellele mida osatakse, ning mida veel maistes kehastustes õppida tuleb … seejärel hakatakse otsima nö “uut maist kehastust”, ehk valitakse energeetika/oskuste põhiselt välja oma tulevane Ema-ja-Isa (mõistlike vanemate juurde, kus midagi olemusliku/igavikulist saaks õppida on kehastumiseks pikemad “järjekorrad” – suvaliste ullikese loll-peresse saaks koheselt kehastuda, kuid seal ei õpi midagi) … paradiisis/igavikus puudub nö “tunde ja mentaali rämps”, kuid paradiisis/igavikus on põhjuslikud ja loojalikud komponendid (maistes keeltes puuduvad põhjusliku, loojaliku ja igavikulise kihi omadusi kirjeldavad kontseptsioonid ja mõisted: seetõttu ongi nii raske kirjeldada paradiisis/igavikus toimuvat) … näiteks paradiisi/igaviku kvaliteedi kirjelduseks tuleks kasutusele võtta mõiste “Olemusruum”: Olemusruum sisaldab aegruume – kuid lisaks aegruumile sisaldab olemusruum põhjuslike oskustega seotud nö “info-väljasid” (millistel asjaoludel sa omandasid mingi põhjusliku elukogemuse: siin saab olla miljoneid erinevaid niidi-lõimesid, mis on näiliselt eristatud, kuid mingil moel ikkagi seotud: st primitiivse õige-vale asemel on palju-parameetriline loori-tagune seoste pilv).
3) Seksi analoogia paradiisis … maises kehastuses on arenenud mehe jaoks “seksi mootoriks” naise nö “sise-maailm” (sisemaailm on naise tervikolemuse peegelduseks), ehk seksides ahmib mees endasse arenenud naise sisemaailma kirjeldusi (primitiivsete loll-meeste jaoks omab tähtsust vaid naise figuur: saad mingi ilusa-kuid-lolli-eide kätte: seksida selline loll-eit ei oska, ehk ta on tuim kui puupakk; peale rahuldust pole taolise loll-eidega millestki rääkida, ehk ta on loll kui laua-jalg) … maises kehastuses on arenenud naise jaoks “seksi mootoriks” mehelt saadav nö “vägi” (enesekindlus, julgus, ehk tunne “me saame hakkama”), ehk seksides ahmib naine endasse mehe väge (primitiivsel joodikust mehel vägi sisuliselt puudub: seetõttu naised ei taha seksida primitiivse või purjus mehega) … kehatu vaimolendina paradiisis olles nähakse kõigi olendite tervikolemusi äärmiselt suure ribalaiusega (analoogia: kui mingit põhjusliku oskust kirjeldaks juukse helendus, siis arenenud isiksuse pea koosneb pikkadest ja kirkalt helendavatest juustest: nagu multikas Rapuntsli helendavad juuksed laulmise ajal – arenematu isiksuse pea on aga sisuliselt kiilas ja üksikud lühikesed juuksed on tuhmid) … taoline analoogia “kirkalt helendavate vaimsete juustega” ongi seksi analoogiaks paradiisis (ehk paradiisis näed sa kõigi “vaimset helendust”, ehk põhimõtteliselt saaksid paradiisis “seksida” kõigi kehatute vaimolenditega) – taolises vaates ei valetagi dogmaatilised religioosed teosed eriti palju paradiisi kohta (lihtsalt lubatud “40 neitsi” asemel on miljardeid tervikolemusi, ning maise ilu/figuuri asemel on palju muid kõrgemaid väärtusi, mida ihaleda: näiteks seks väeka nais-nõiaga, kes muudab mehe mingiks ajaks selgeltnägijaks on palju ahvatlevam, kui seks mingi ilusa-kuid-lolli-tibiga).
Kokkuvõte: ilmselt jääb algse kirja autor on praeguse arengutaseme & mõttemaailmaga pikkadeks aastateks kinni nö “surmajärgsetesse illusoorsetesse taevastesse” (ajab oma 40-t ilusat loll-neitsit taga ja üritab kõigiga seksida niipalju kui saab) … kui ta ükskord suudab puhastuda oma primitiivsetest loll-ihalustest, ning jõuda Paradiisi/Igaviku, siis näeks ta hetkega enda vaimset tuhmust, ning tahaks uuesti kehastuda uute põhjuslike elukogemuste omandamiseks.
P.S Kui eelneva vastuse sisu ei meeldinud, siis põhjuseks võiks tuua järgneva: ma pole “usklik”, ma olen “teadlik” …. ehk arengujada: usklik (enda mentaal ei tööta, seega tuleb teiste öeldud mentaali “uskuda”) -> usaldaja (enda põhjuslikus ei tööta, seega tuleb teiste öeldut põhjuslikust “usaldada”) -> teadlik (võrdled paljusid erinevaid õpetusi, filtreerid välja jama, ning lood kooskõlalise ühisosa, mis ühtib enda ja teiste selgeltnägijate kogetud maailmakõiksusega).
