Esileht Pereelu ja suhted Elu pärast teise lapse sündi?

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: Elu pärast teise lapse sündi?

Postitas:
Kägu

Kuidas olete korraldanud sünnitusjärgse perioodi pärast teise lapse sündi(laste vanuse vahe 2a)? Meie perel see sündmus varsti ees…nii minu ema kui ämm pakuvad end appi. Ei oskagi praegu ette ennustada, kuidas see kahe väikelapsega tegelemine välja hakkab nägema. Mees võtab loomulikult puhkuse välja, aga praegu ei oska isegi ette kujutada, kas lisakätepaar paariks nädalaks pärast lapse sündi tuleb kasuks või tekitab hoopis lisapingeid? (Nii ema kui ämm elavad kaugel ja abistamine tähendaks ka ajutiselt meil elamist). Teie kogemused?

Please wait...
Postitas:
U_S

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Kui mees saab puhkuse, siis mina rohkem kedagi ei tahakski, ükskõik kui head suhted ema ja ämmaga on. Nii on omal rahulikum ja pingevabam. Peale seda kui mees tööle tagasi läinud, siis vaata, kuidas ise üksi jaksad ja kas vajad päevaaeg lisa abi.

Please wait...
Postitas:
jannza

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

See kõik oleneb lastest. Mind oli ka täitsa ära hirmutatud juttudest, kui raske ikka algus on. Aga minu arust on algus just kerge, kui beebi ainult sööb ja magab nagu pisikesed tavaliselt teevad. Aga jah, kõik beebid ei ole sellised. Mõned vajavad pidevat kussutamist ja süles hoidmist. Vot siis läheks küll raskeks. Oota ära, kuni pisikene on sündinud ja siis sa näed, kas vajad abi või ei. Aga tõesti: kui sul tuleb selline keskmine beebi, kes tõesti alguses muud ei tee kui sööb ja magab, siis ei ole siin midagi rasket 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Mina ootaks ka lapse sünni ära. Võib juhtuda, et tegemist on väga rahuliku ja enamasti magava lapsega. Minu oli selline juhtum – ema tuli appi aga abi nagu õieti vaja ei olnudki. Paku emale ja ämmale välja, et kui vaja, siis tuleksid nad appi pärast mehe puhkust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

No see oleneb teist endist, lapsest ja abistajatest :). Meie lastel veel veidi väiksem vahe ja paar esimest päeva oli minu ema meil abiks. Siis tundsin, et kõik laabub kenasti ja abi pole enam vaja. Ega me teda tegelikult eraldi kutsunudki, ta lihtsalt juhtus puhkuse ajal parajasti meil külas olema, kui teine beebi sündima hakkas :).

Kui sul sünnitus läheb normaalselt ja ise väga audis ei ole ning mees ka ikka mehe eest väljas, siis arvan, et saate ise hakkama kenasti.
Kuigi nii mina kui mu mees saame mu emaga ideaalselt läbi ja ta on meile alati väga oodatud, siis tundsin näiteks mina, et just need esimesed sünnitusjärgsed päevad või isegi nädalad soovin ma ainult oma kõige lähema perega veeta. Külaliste vastu polnud mul midagi, aga vot kedagi teist enda juurde elama ei tahtnud- väga oli vaja, et saaksime ise vaikselt uue olukorraga harjuda.

Ma arvan, et sa vaata \”õunte pealt\” kui laps sündinud on. Kui nii seda asja vähegi korraldada saab. Leppige kokku, et kui on abi vaja, siis kutsud ise.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Mina soovitan ka lapse sünd ära oodata ja siis lapse pealt vaadata. Minu laste vahe 1a5k ja teine laps oli vastsündinuna musterlaps, ainult sõi ja magas, nii et mingit abi mul vaja polnud. Jõudsin kahe lapsega rohkem kodus toimetada kui peale esimese lapse sündi ainult ühega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

mul oleks küll abi vaja olnud, just suuremaga tegelemisel ja väljaskäimisel.
ta ajas beebi kogu aeg üles oma kisaga.
paraku olin täitsa üksi ja abi polnud võtta, paras hullumaja oli.
raske oli ka seetõttu, et ei saanud normaalselt istuda tänu õmblustele ja raskeid asju ka tõsta ei saanud. pidin aga käima poes toitu toomas ja lapsega arsti juures (raske turvahäll) teine laps kaasas. magamatus ka vaevas- suurem laps hommikul seitsmest ootas tegelemist….

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Ma arvan, et võib-olla on sul isegi ema ja ämm segavaks faktoriks.

Please wait...
Postitas:
xkestx

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

mina aga saatsi 1 lapse teise sündides 1 kuuks ema juurde:) iga päev käisin ise ka ema juures olin paar tundi kuni pisem magas,.aga kodus oli lihtsam olla esialgu beebiga see aeg,. aga pärast edasi kui emal puhkus lõppes toimus katastroof, ja kuna laps oli tark ja sai aru mis tegelt kodus nüüd toimub kasvas üleöö suureks lapseks,. ja kõik on supper:D

Please wait...
Postitas:
Musja2

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Njah, minul on laste vanusevahe 4a. Kuid seevastu teine laps tuli 2 kuud enne tähtaega, seega kogu elukorraldus pidi toimuma nö käigu pealt. Beebi jäi kuuks ajaks lastehaiglasse. Mina olin esimese nädala kodus, siis läksin beebi juurde haiglasse ja mees sai puhkuse võtta, et vanema lapsega kodus olla. Seejärel läks vanem laps 2ks nädalaks minu vanemate juurde maale (neil oli puhkus), mees tööle ja mina olin beebi juures haiglas.
Koju saades kohanesime kõik koos, beebs oli marurahulik, kes ainult sõi ja magas ja tähelepanu jagus mõlemale lapsele.
Kedagi enda juurde küll ei oleks tahtnud ei appi ega elama.

Please wait...
Postitas:
edhardy

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Kui minul teine laps sündis, siis minu jaoks ei muutunud mitte kui midagi. Vahel oli isegi tunne, et mul polegi beebit kõrval.
Kõik läks nii ilusti, et oleksin vist kohe ka kolmanda sel juhul tahtnud saada 🙂
Aga hetkel kolme lapsega ja oi oi. Algus oli täielik põrgu. Nüüd ikka palju parem. Aga kui loen siinseid teemasid magavatest beebidest, siis sellest ma ei unistagi 🙂
Mõne jaoks oleks see ikka päris hull olukord nagu mul praegu. Aga minu jaoks on see selle alguse kõrval ikka kõvasti leebem.
Nii et pakuksin ka – ära karda seda teist last midagi. Ja kui ongi raske, siis no eks see on ju alati võimalus.
Samas aga ühtki last ma ju ei kahetse. Igaüks on omamoodi ka eriline. Ning lõppeks, ükskord ju saab ka see raskem aeg läbi. Kindlasti juba järgmisel aastal me mehega mõlemad naerama nende probleemide üle ja tuletame meelde kui raske ikka oli. Siis aga magab loodetavasti meie pisike juba omas voodis ja saame vaid pilte vaadata, kui pisike ta ikka oli

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Meil ka laste vahe natuke üle kahe aasta.
Teine siis pooleteistkuune. Ütlen ausalt, et mingit abi ma vajanud ei ole ja emad-ämmad oleks lihtsalt seganud. Väiksem laps magab palju ja vaba aja kulutan suurema lapse peale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Minul laste vahe täpselt 2 a.Ütleksin, et abi pigem oleks nüüd vaja kui väiksem juba 5-kuune.Suurem aktiivsem ja omad soovid ja mõnel päeval lihtsalt tunnen, et väsinud ja siis ema või ämm on tulnud ja mulle puhkust andnud.

Please wait...
Postitas:
SidI

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Oleneb lastest ja oleneb sinust endast.
Minul oli mees esimesed 3 nädalat kodus, tegelik elu aga läks käima ikkagi siis, kui mees tööle läks. Siis loksus kõik paika nii, nagu iga päev olema hakkab.
Beebi oli meil selline musterlaps – 2 kuud magas sõna otseses mõttes maha. Seega saime me kolmekesi kodus olles hästi hakkama. Kusjuures kellegi juuresolek oli pigem segavaks faktoriks – siis ilmnesid vanema lapse jonnihoon ja trots. Omavahel olles toimetasime ja tegime kõike väga rahumeelselt.
Abi vajaks ma pigem nüüd, mil beebi roomab, vallutab tubasid ja pidevalt peab jälgima kus keegi on ja milliste asjade peale juba vaidlus käib, sest ka pisike oskab väga hästi väljendada kisaga oma soove mänguasjade suhtes.

Aga ära karda ette! Läheb nii, nagu läheb. Lapsed on nii erinevad. Hoolimata hetkelisest väikesest väsimusest on meie elu väga vahva!

Please wait...
Postitas:
Lihtsalt123

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Minu mees ei saanud teise lapse sünniajaks piisavat puhkust ning palusin enda ema appi. Kuna teine laps sündis jaanuaris ning kohe temaga välja päris ei tormanud. Oli hea, kui keegi käis vanema lapsega õues jalutamas või siis oli tite juures toas, kui ma ise vanema lapsega jalutamas käisin.

Veel oli hea see, et keegi korraldas köögis söömised meile ja vanemale lapsele. Alguse tissitamine on nii pikk, et lihtsalt nii väiksel hakkab üksi igav ning siis toimuvad kergest ka pahandused.

Oleneb kui hea on sul läbisaamine..kindlasti ei tahaks, et keegi öösel oleks ka majas. Vahel päeval mõni tund abiks ning võtaks sinu õlgadelt mõned majapidamise kohustused. Teeks söögi või tõmbaks põrandad puhtaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Mina ei oleks tahtnud, et keegi elab (ööbib) meie juures. Eks alguses oli palju vaja titat ka öösiti kussutada ja sellega vanavanemad meil küll toime ei tule 😉 Kui mees on asjalik, saate kenasti hakkama (minu oma on hea kokk ja poest toidu ostmine on tavaline asi, titega saab ka kõik toimetused, peale tissitamise tehtud ilusti ;).
Meil oli esimesega palju raskem, kui nüüd kahega. Esimesega olime mõlemad magamata pikka aega, süüa teha ja süüa oli väga keeruline. Nüüd aga saame kõik kenasti hakkama, saame isegi ühel ajal süüa 😉
Sünnitama minnes viis mees vanema lapse minu õe juurde ja tuli siis sünnitusmajja. Mehe ema küll esimestel päevadel käis külas, aga ega vajadust otsest polnud (käis siis ka vanema lapsega väljas). Kui väiksemale nime panime ja arstile pidime minema, siis ka vanaema oli vanema lapsega.
Pigem jah oli abi vaja mõnel päeval paariks tunniks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Alguses polnud eriti muud abi vaja kui õues käimisel. Meil 2 eraldi vankrit, niiet üksi ma ei pääsenud kuskile, see oli väga masendav, tegelikult on siiani. Tubastes toimetustes sujus alguses päris kenasti, väike laps oli rahulik ja püüdsin suuremaga rohkem tegeleda. Nüüd kui väiksem on aastane ja suurem varsti kolm, on põrgu lahti. Oleksin tänulik küll, kui keegi abiks oleks, aga enam pole abi eriti võtta.
Jõudu!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Tee graafik neile vanavanematele, et nad suurema lapsega tegeleksid. Ütleme iga päev 2 tundi, ühele vanaemale siis üks nädal 3 päeva, teisele 2. Samuti kui nende tehtud söögid sobivad võiks söögitegemise mingiks ajaks ühildada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

MIna kohe kindlasti kedagi \”kolmandat\” enda korterisse ei sooviks,olgugi et see oleks kallis ema vôi ôde.Pisikesel beebil on ju parem koduneda ikka oma pere seltsis,mitte nii et vanaemad ja vanaisad mässavad ka veel ringi.
MIna soovitan sul algusest peale utsitada väiksemat last beebit aitama.Noh et vahetate mähkut koos,ulatab sulle kreemi jne.Siis on ka see suurem laps rahulikum ja neile meeldib ju aidata.Tean peresid kus suurem laps on täiesti eemale tôugatud peale väiksema tulekut,istutakse päevad läbi oma toas arvutis vôi midagi taolist.See pole yldse hea.
Yhesônaga sul ju kaks abimeest on-su mees ja laps.MIks te ei peaks neljakesti hakkama saama?
Samas kuulsustel on ju hoidjad juba synnist saati kodus,nemad ilma hoidjateta hakkama ei saa.Nii et eks see ole vast individuaalne ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
paadund perekoolik

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

[small]xkestx kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina aga saatsi 1 lapse teise sündides 1 kuuks ema juurde:) iga päev käisin ise ka ema juures olin paar tundi kuni pisem magas,.aga kodus oli lihtsam olla esialgu beebiga see aeg,. aga pärast edasi kui emal puhkus lõppes toimus katastroof, ja kuna laps oli tark ja sai aru mis tegelt kodus nüüd toimub kasvas üleöö suureks lapseks,. ja kõik on supper:D[/tsitaat]

No enam rumalamat ja valemat asja ei annagi teha, kui uue lapse sündides vanema lapse nö jalust ära saatmine. Suuremast lapsest on tõsiselt kahju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

oleneb inimesest. Mina ei kannataks kellegi abi välja, läheksin närviliseks kui keegi mu kodus sebib ja pidevalt aidata püüab. Samas tean tuttavaid, kellel üks vanaema pmst kogu aeg abiks pidi olema, kuna ema \”ei saanud muidu hakkama\”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

Kuidas sa ise tunned? Kuna nii minu kui mehe pere elavad kaugemal, siis nende külaskäiguga käib kaasas teatav külaliste kostitamine. Soe ôhtusöök, päevane kohvilaud, hommikusöök – ma ei saa ju kaugelt tulnuid linna sööma saata, nii et meie puhul kehtib reegel, et omakeski on kergem.

Rütm kujunes juba peale esimest nädalat välja, muud vôimalust polnud. Esimesena käisin mina dushi all, tegin suuremale pudru ja endale kohvi valmis, hakkasin beebit söötma, mees ajas suurema ülesse, pani ta riidesse, tegi oma toimetusi ja läks tööle. Kui me kôik söönud jäid vaid hambad pesta ja lapsed riidesse ning läksime beebiga suuremat last viima.
Meil oli lasteaiani veidi üle kilomeetri käia ja 3 a. kohta käis me suurem tublisti. Meil jäi aega arutada tee peal ja nii sai suurem jalutuskäigu ajal palju tähelepanu. Raskeid hommikuid oli ka nt. kui vihma kallas vôi väiksem alguses vankris virises vôi kui lasteaia rühma viies üks süles ja teiselt saapaid jalast tômmates. Kiitsin palju oma suuremat, sest ta oli tôesti tubli. Koju tagasi tulime väikese ringiga läbi poe ja nii oli paar tundi ôues oldud ning koju saabudes sai taas beebit söödetud ja siis sai veidi puhata kuniks beebi pôrandal tekil asju vaatas. Magada ma päeval ei osanud 🙂 Mingil hetkel tegin koduseid toimetusi, hiljem taas suuremale järgi ja ôhtusöögi tegemine. Söögi tegemise ajal jôudis mees tavaliselt koju ja hoidis lastel silma peal. Ta pani ka suurema ôhtuti magama, vahel läksin ôhtuti tunnikeseks-paariks välja. Nii need päevad läksidki. Me magasime mehega ühes voodis, beebi voodi oli kôrval. Vahel ka beebi me vahel kui öise söötmise ajal magama jäin. Raske oli ka siis kui môni lastest haigeks jäi ja kui suurem vahel öösel viril oli, siis magasime kôik 4-kesi meie voodis. Suur voodi on palju väärt:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Elu pärast teise lapse sündi?

mul on III ja IV lapse vahe 1a11k. ma absoluutselt ei mäleta, et mingit probleemi oleks olnud. võibolla see tuli sellest, et vajadusel mul oli ikkagi enamasti teine kätepaar olemas, keda hetkeks appi kutsuda, aga sisuliselt mind jätkus küll mõlema väikese jaoks, ei olnud nagu muret.
väike oli meil marurahulik ka muidugi. sõi (6 kuud ainult rinda), magas ja vahtis niisama rõõmsalt ringi. pigem mul olid v-o vahel süümekad, et tema liiga vähe tähelepanu sai. see läks jälle üle, kui väike liikuvamaks muutus 🙂

ühesõnaga, ära ette küll põe. vaata laps ära ja siis jõuad abi kutsuda, kui on näha, et vaja. olulisem on, et suurema lapse jaoks väikese majjatulek erilist elumuutust ei tähendaks. mingi abilise sissekolimine aga just sinnapoole sihiks.

Please wait...
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Pereelu ja suhted Elu pärast teise lapse sündi?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.