Teema: Elu võimalikkusest väljaspool Tallinnat ?

Kas lapsed on valmis selliseks muutuseks, et nende logistika muutub?

Kui teie unistus on elu väikses kohas oma majas, siis kolige. Transpordi muutusega harjub, peate veidi ümberkorraldusi tegema ja üksteisega rohkem arvestama hakkama. Minu jaoks oleks see ilmselt kõige väiksem probleem ka ☺️ Aga kui te olete läbi ja lõhki korteri/linna inimesed, siis ma pigem ei ole mõtet kolida.

Eks ta karm saab olema, hakkate taga igatsema aega, kus kõik oli käe jala juures. Lisaks transpordile kuluv aeg ja raha mis ei olegi väga väike.

Kolisin 10a tagasi Tallinnast Keilasse. See aeg mis ma maanteel sõidan Tallinnas iga hommik, selle ma istusin iga hommik varem Tallinna ummikutes. Elusees ei vahetaks enam rahulikku väikelinnaelu Tallinna vastu.

Olen ise kahe maja omanik – üks aedlinnas ja teine maakodu.

Ma soovitaksin teil natuke lähemalt uurida seda maja, mida osta plaanite. Et kui vägev asi see ikkagi on, et linnaelust ja koolide-töökohtade lähedusest loobuda raatsite.

Ausalt öeldes, mingi tuhanderuuduse lapikese ja sellel oleva pisikese majakökatsi pärast mina oma liikumisvabadusest ei loobuks. Eriti kui on väikeasula, kus pisikesed krundid üksteise küljes kinni ja naaber vahib aknast sisse ning mingit privaatsust pole.

Et siis, kolida 30 km kaugusele ainuüksi “oma maja” pärast pole küll mõtet. Võite saada hunniku tööd kaela, kuid neid asju, mida te sealt tegelikult otsima läksite (nt privaatsus, iseolemise võimalus, kodurahu ja ilus loodus), te ei pruugi leida. Kui aga tekib selline äratundmine, et see on See Õige… no siis andke minna.

Minu poja pere kolis Tallinnast maale majja, küll veel kaugemale kui TA, aga esiti olid väga vaimustuses. Tallinnas tööl jäid edasi käima. Kevadel kolisid, sügiseks olid Tallinnas tagasi, nii kõrini oli sõitmisest. Ja suvel oli veel valge aeg ja teed heas seisukorras, mis siis talvel oleks saanud, sopa ja lumega! Maal ei ole nii, et tulen töölt, puhkan natuke ja lähen linna trenni või et leib ununes ostmata, lähen käin veel tiiru poes ära. Linnast eemal võiks elada kaugtööd tehes või passiivsest sissetulekust elatudes. Ja ka siis peab see pagendus meeldima. Nemad õnneks said veel selle maja maha müüa, praegu juba oleks päris nutune.

#4250043:

Eriti kui on väikeasula, kus pisikesed krundid üksteise küljes kinni ja naaber vahib aknast sisse ning mingit privaatsust pole.

Paljud linnas asuvad ridaelamud on sellised, kus naaber näeb teise korruse aknast su aeda. Ühekordsete majade puhul pole väike krunt probleem, kui teed kõrge aia või on olemas kõrge hekk.

#4250033:

Kolisin 10a tagasi Tallinnast Keilasse. See aeg mis ma maanteel sõidan Tallinnas iga hommik, selle ma istusin iga hommik varem Tallinna ummikutes. Elusees ei vahetaks enam rahulikku väikelinnaelu Tallinna vastu.

Sa jätad mainimata, kus asub see töökoht. Kui näiteks töötad uues IKEA-s Tallinna ringtee ääres, siis on Keilast jah mugavam tööl käia kui näiteks Mustamäelt.

#4250030:

Mina sõidan Tallinnas bussiga tööle 35 minutit. Kõik ei ela oma töökoha kõrval. Kui koht on sobiv ja ikka tahaks elada oma majas, siis see transpordi asi küll segama ei tohiks hakata.

Ütleks sama, aga mina sôidan ühistranspordiga Tallinnas tööle 50-60 min.

#4250033:

Kolisin 10a tagasi Tallinnast Keilasse. See aeg mis ma maanteel sõidan Tallinnas iga hommik, selle ma istusin iga hommik varem Tallinna ummikutes. Elusees ei vahetaks enam rahulikku väikelinnaelu Tallinna vastu.

Üks mu sõbrannadest kolis mõned aastad tagasi Paldiskisse ja teine Keila lähedale maale. Mõlemad kõhklesid ja kahtlesid tükk aega enne otsuse tegemist. Mõlemad on nüüdseks oma sõnul otsusega ülirahul.

Mu tuttav elab juba ~20 aastat pealinnast väljas ning kõik koolid-töökohad on Tallinnas. Aga ta kolis sinna kui lapsed olid alles lasteaias ning neid pidi nagunii viima ja tooma. Kui lapsed juba koolis, siis mingi hetk ostis Tallinnasse väikse korteri ning seda nad nüüd kasutavad vajadusel Tallinnas ööbimiseks ning et lastel oleks koht, kuhu peale kooli minna.

Varateismelised võivad esimese hooga küll vaimustuses olla, aga ilmselt see läheb ruttu üle kui koolitee kordades kauem aega võtab ning ei saa enam vabalt sõpradega kokku saada. Ja see muutub neile iga aastaga olulisemaks. Mina selles vanuses lastega enam niimoodi maale ei koliks, et kool ikka linna jääb. See on lõpuks väga väsitav. Kui raha jagub, siis ostaks maja ning kasutaks seda hiliskevadest varasügiseni. Eriti kui oleks veel ka kodus töötamise võimalus. Ja ülejäänud aja siis korteris. Kui aga kahe kinnisvara jaoks ei jagu, siis pigem otsiks linnas suurema elamise.

#4250033:

Kolisin 10a tagasi Tallinnast Keilasse. See aeg mis ma maanteel sõidan Tallinnas iga hommik, selle ma istusin iga hommik varem Tallinna ummikutes. Elusees ei vahetaks enam rahulikku väikelinnaelu Tallinna vastu.

Polegi nii kuldne see pealinna elu!?

Et  kui lahendused leiaks, laseks ikka oi-oi kui paljud sealt jalga?!

#4250182:

Sõltub, mina elan juba palju aastaid linnast väljas ca 20 km, lapsed on siin sündinud ja koolis käinud.  Ise olen ja mees on eluaeg linna tööle käinud, see hakkamasaamine on kahe kõrva vahel kinni.

Aga miks oma elu raskeks elada, kui saab ka lihtsamalt?

#4250229:

#4250003:

Sry lollide küsimuste eest, aga kelle elukorraldus sarnane, et ise elavad Harjumaal väikeasulas aga käivad Tallinnas tööl/koolis, kuidas see elu-olu teil on, kas olete üldiselt rahul või soovite Tln tagasi kolida või olete oma elu hoopis sättinud nii, et Tallinnas ei peaks igapäevaselt käima, lapsed on kohalikus koolis jne.

Mina ei ela isegi Harjumaal mitte, aga lapsed käisid Tallinnas koolis ja meie käime Tallinnas tööl. Autoga 45 minutit ots, phhhhh. Sama kaua sõitsin enne Piritalt Nõmmele tööle. Käime emhega ühe autoga, autos saame kõik asjad ära räägitud, plaanid tehtud, otsused ka. Keegi ei sega, keegi ei sõida oma jutuga sisse. Lapsi viisime enne autoga kooli, aga õhtustes huviringides käisid nad siin maal, lähimas asulas. Teinekord sõitsid bussiga ka, eriti valgel ajal. KUna selge oli juba varakult, et keegi neist Tallinna kõrgkoolidest huvitatud polnud, siis gümnaasiumi lõpuga ka see probleem kadus. Neil on mõned aastad vahet ja üürisime neile kolmetoalise Tartus. Koju käivad busside või autoga. Nüüd me oleme mehega 2p nädalas linnas, ülejäänud aja töötame kodust.

Lisan, et oleme põlised tallinlased mehega, aga 15-16a tagasi viskas Tallinn kapitaalselt üle ja kolimist pole kordagi kahetsenud.Ainus, mida oskan negatiivsena välja tuua, on et kiirabi tuleb siia kauem. Muu kõik on meeldivam, vähemalt meile. Üks laps tuleb eeloleval suvel peale ülikooli lõppu siia meie külla, ostab ühe talu ja hakkab oma eriala praktiseerima enamasti Tallinnas, vahel ka muudes linnades, kus on suuremad haiglad. Distants on kökimöki.

#4250184:

Tohoh, miks nad küll Tallinnast ära tahtsid kolida?

Luminori panga uuringu kohaselt eelistab umbes kaks kolmandikku Baltimaade elanikest, kes kaaluvad linnast väljapoole kolimist, elada Tallinna, Riia või Vilniuse lähedal või maapiirkondades. Eesti vastajate seast sooviks 32 protsenti elada Tallinna läheduses ja peaaegu sama suur hulk inimesi maal.

Need siis on ca 63%.

Ülejäänud 47% Eesti elanikkonnast koosneb neist, kes

* tahaks elada muudes Eesti linnades (Tartu, Pärnu jne)
* pluss need, tahaks elada välismaal
* pluss need, kes tahaks elada Tallinnas

Isegi kui sellest 47% ütleme kolm viiendikku tahab elada Tallinnas, siis on see ikka vähem kui neid inimesi, kes tahaksid elada maal. Ja veel vähem on Tallinnas elamise soovijaid võrreldes nendega, kes sooviksid elada Tallinnale suhteliselt lähedal. KUi ma ei eksi, siis selle uuringu järgi 30 km raadiuses, aga kindlasti väljaspool Tallinna.

Tallinlased ise ei taha suures osas Tallinnas elada võta Tallinna elanike ja Eesti elanike arv ette ja kalkuleeri. Lihtne aritmeetika.