Esileht Tööelu, raha ja seadused. Eluasemelaen ja eluase surma korral (üksikema + alaealine)

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 76 )

Teema: Eluasemelaen ja eluase surma korral (üksikema + alaealine)

Postitas:
Kägu

Küsimus.

Mis saab alles hiljuti  eluasemelaenuga  ostetud korterist, kui üksikema sureb ja tal on ka alla 10. a laps ? Abielus ei olnud.

Kas pank võtab lihtsalt korteri ära või saab selle laenu kellelegi edasi pärandada (pank ju valib tavaliselt kas üldse kellelegi laenu anda või mitte) ?

Kes tohib korterist üldse naise asju võtta, ära viia, enne kui pank näiteks korteri tagasi võtab ?

Mis see pärimise järjekord siis on asjadele, ehk n-ö kolale, lapse isa ?

+5
-14
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Korteri ja laenu saab pärija. Antud juhul laps. Kuna laps on alaealine, siis tema eest otsustab tema huvides eestkostja ehk (kui isadus tuvastatud) siis teine lapsevanem.  Peab tegutsema lapse huvides, seda kontrollitakse ja otsustatakse, kas peab korteri säilitama+ laenu üle võtma või läheb korter pangale ja juba makstud raha lapsele.

Suure tõenäosusega ilmselt viimane võimalus kui tegu suure tagasi maksmata laenuga alles.

Korteris olevad asjad ei kuulu loomulikult pangale vaid pärijale st lapsele. Pank ei võta üle ju päevaga, asjaajamine võtab aega ja see aeg on ka korteri tühjaks kolimiseks.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui lapse isaga ei olda abielus, siis ei ole tal mingit õigust mingitele asjadele. Kui tahad laenu edasi pärandada, siis tee testament selle inimese kasuks, kellele tahad pärandada. Kui laenu ei maksta, siis jah, pank asub tagatist realiseerima ja laps jäärb korterist ilma. Sellisteks juhtudeks on muide mõeldud laenukindlustus, mis võimaldab, et sinu surma või raske haigestumise puhul laenujääk kustutakse. Uuri pangast. Muidugi muudab see laenumakse kallimaks, aga võimaldab selle, et lapsele jääb korter alles.

+11
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise olukorra vältimiseks teeb korras tervisega üksiklapsevanem endale elukindlustuse, mis katab ära laenujäägi ning kui võimalik, siis veel väike rahaline puhver.

+27
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Küsimus.

Mis saab alles hiljuti eluasemelaenuga ostetud korterist, kui üksikema sureb ja tal on ka alla 10. a laps ? Abielus ei olnud.

Kas pank võtab lihtsalt korteri ära või saab selle laenu kellelegi edasi pärandada (pank ju valib tavaliselt kas üldse kellelegi laenu anda või mitte) ?

Kes tohib korterist üldse naise asju võtta, ära viia, enne kui pank näiteks korteri tagasi võtab ?

Mis see pärimise järjekord siis on asjadele, ehk n-ö kolale, lapse isa ?

Kavatsed ära surra?

0
-16
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise olukorra vältimiseks teeb korras tervisega üksiklapsevanem endale elukindlustuse, mis katab ära laenujäägi ning kui võimalik, siis veel väike rahaline puhver.

 

aga kui pole elukindlastust tehtud ?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

aga kui pole elukindlastust tehtud ?

Siis ei ole. Siis kindlustus midagi ei korva. Võlad ja varad saab pärija.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ei ole tehtud testamenti, ei päri lapse isa midagi. Pärib vaid laps.

Lapse isa on vaid lapse seaduslik esindaja.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui pole testamenti kellegi teise kasuks tehtud, pärib kõik laps, sh laenu.

Kui laps ei suuda laenu maksta (loe altpoolt, kuidas laps maksab), läheb nagu ikka kinnisasi müüki (hüpoteek) ja saadud summa arvelt kaetakse võlg (sh viivis).

Kuidas laps peaks laenu maksma? Nt tema eest maksab see, kes teda nüpd kasvatama hakkab – isa, vanavanrm, tädi vmt. Nt kolib ise lapse juurde elama. Või võtab lapse enda juurde elama ja korteri üürib välja ning sellest katab laenumaksed.

Arvestama peab, et kui asi läheb sundmüüki, siis võib juhtuda ka, et müügist saadakse vähem raha kui võlg on (nt ebasoodne aeg, ostes maksti kõvasti üle vmt). Et ülejäänud võlg ei jääks lapsele tiksuma, tuleb nõuda pärandvara inventuuri – alaealise pärija korral peaks see kohustuslik olema. See tagab, et pärija vastutab kohustuste eest ainult pärandvara väärtuse ulatuses ja mitte rohkem.

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pärimisega on see asi, et kui testamenti ei ole, siis ema puhul on pärijaks automaatselt tema laps.

Oletame, et laps on täisealine – kui pärandisse kuuluvad ka võlad, siis ega see nii ei ole, et kindlasti peab selle pärandi vastu võtma, sellest saab ka loobuda.

Kui laps on alaealine, siis mingeid võlgu talle samamoodi pähe ei määrita, aga lapse puhul siis peab lapse huvisid arvesse võttes otsuse tegema eestkostja, kes ei pruugi olla lapse bioloogiline isa (no näiteks isa võib ka ise teovõimetu olla vms).

Lapse isa ei päri seaduse järgi üldse midagi kui ema surma ajal temaga just abielus ei olda. Vara läheb lapsele ja kui lapsi ei ole, siis järgmisele lähemale sugulasele a la õde, vend. Kui kedagi ei ole, siis vaatab kohalik omavalitsus edasi, mis kadunukese kinnisvaraga edasi saab, st peab korraldama dokumendid, müügi.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

seega, eluasemelaen jääb alles ja korter ka kui see on võetud ema nimele ?

Lihtsalt n-ö alaealine maksab edasi st isa võib sinna üürilised sisse võtta kui eestkostja ja üürilised maksavad justkui laenu edasi ?

Põhimure oligi see, et kui ema ära sureb, et kas pank paneb automaatselt käpa peale või pangal on ükskõik, elab või ei ela, peaasi et edasi makstakse.

Arvasin, et laenuleping vaadatakse kohe üle kui inimest enam ei ole.

0
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

seega, eluasemelaen jääb alles ja korter ka kui see on võetud ema nimele ?

Lihtsalt n-ö alaealine maksab edasi st isa võib sinna üürilised sisse võtta kui eestkostja ja üürilised maksavad justkui laenu edasi ?

Põhimure oligi see, et kui ema ära sureb, et kas pank paneb automaatselt käpa peale või pangal on ükskõik, elab või ei ela, peaasi et edasi makstakse.

Arvasin, et laenuleping vaadatakse kohe üle kui inimest enam ei ole.

Laenuleping on osa pärandvarast ja pank ei saa midagi teha, mida lepingus pole ettenähtud.

Tõsi, lepingus võivad olla mingid tingimused selleks puhuks (nt pärija peab esitama sissetuleku kohta info, pangal õigus intress üle vaadata vmt), aga leping ja laen ise lähevad muutumatul kujul üle pärijale. Pank saab teha ainult seda, mis lepingus ette nähtud.

Sh ei ole vaja pärijal nõuda lepingu muutmist  enda nimele vmt – ta astub automaatselt, seadusest tulenevalt, eelmise võlgniku asemele ja pank peab  võimaldama seda (ei loeta lepingu muutmiseks, kui pärija just midagi veel muuta ei soovi, nt tagasimakse kuupäeva)

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kusjuures elukindlustus ei kata kõiki surmajuhtumeid ja pank pole lisariskist huvitatud ning tavaliselt ikka nõuab elukindlustust laenusumma ulatuses.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ma ära suren, siis kindlustus maksab laenujäägi ära ja laps saab korteri endale. Laenukindlustus äkki oligi selle nimi, kuumakse järjest väheneb, sest laenujääk ju väheneb. Elukindlustust ei ole.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tark on kohe laenu võttes teha lisakindlustus, et surma/õnnetuse korral kattab pank kõik kulud ja objekt läheb pärijatele.

Meil suurenes vist 10-20 eurot ainult kuumakse, aga vähemalt on kindlus, et kui ühega midagi juhtub, katab pank kõik kulud ja keegi kodust ilma ei jää.

+16
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kas peab korteri säilitama+ laenu üle võtma või läheb korter pangale ja juba makstud raha lapsele.

Nii see küll ei ole.

Korter läheb müüki, mitte pangale, ja saadud rahast saab pank omale laenujäägi ja võimalikud viivised, mitte ei saa laps juba makstud raha.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kavatsed ära surra?

Iga normaalne inimene arvestab kohustusi võttes võimalusega, et ta võib surra ja mõtleb, mis sellisel juhul saama hakkab.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kavatsed ära surra?

Iga normaalne inimene arvestab kohustusi võttes võimalusega, et ta võib surra ja mõtleb, mis sellisel juhul saama hakkab.

Ja tõesti, ka noortel diagnoositakse väga raskeid haigusi, mille kulg pole kunagi ette teada. See on väga mõistlik, kui enne kõik läbi mõeldakse.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

aga kui pole elukindlastust tehtud ?

Siis tuleb teha. Ilmselge ju sellises olukorras.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Head väljendid küll – korter võetakse panga poolt tagasi, pank paneb käpa peale jne. Ega siis korter panga oma ole, vaid ikka surnud inimese oma, kui pärija laenu maksta ei jõua – läheb korter läbi kohtutäituri müüki.

SEB ei andnud ilma kindlustuseta laenugi korteri ostmiseks.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

aga kui pole elukindlastust tehtud ?

Siis tuleb teha. Ilmselge ju sellises olukorras.

Kui inimene on juba haige, tema digiloos on sellest jälg olemas, et ta teab oma diagnoosi, ei saa enam elukindlustust teha. Inimene peab vastama oma tervist puudutavatele küsimustele ausalt ja isegi kui ta salgab maha, sõlmib lepingu, siis kindlustusel on õigus peale surma asja uurida.  Ja uskuge, kindlustus esmalt uurib järgi kõik võimalused, miks ta ei peaks maksma hüvitist välja ja alles siis kui selgub et jah, tõesti inimene sõlmis lepingu terve olles, saab pärija kindlustussumma kätte. Muul juhul makstakse välja vist need summad, mida kindlsutatud on sisse makstud, miinus lepingu sõlmimisega seotud kulud. Selles viimases väites vüin ka eksida, ei ole enam 20 aastat kindlustuses töötanud. Aga põhitõed on samad, kindlasti ei saa haige inimene enam elukindlustust sõlmida.  Mida suurem on summa seda rohkem tahetakse teada, kuni selleni välja et kindlustusfirma saadab oma kulul kindlustust soovida tahtja tervisekontrolli.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

aga kui pole elukindlastust tehtud ?

Siis tuleb teha. Ilmselge ju sellises olukorras.

Kui inimene on juba haige, tema digiloos on sellest jälg olemas, et ta teab oma diagnoosi, ei saa enam elukindlustust teha. Inimene peab vastama oma tervist puudutavatele küsimustele ausalt ja isegi kui ta salgab maha, sõlmib lepingu, siis kindlustusel on õigus peale surma asja uurida. Ja uskuge, kindlustus esmalt uurib järgi kõik võimalused, miks ta ei peaks maksma hüvitist välja ja alles siis kui selgub et jah, tõesti inimene sõlmis lepingu terve olles, saab pärija kindlustussumma kätte. Muul juhul makstakse välja vist need summad, mida kindlsutatud on sisse makstud, miinus lepingu sõlmimisega seotud kulud. Selles viimases väites vüin ka eksida, ei ole enam 20 aastat kindlustuses töötanud. Aga põhitõed on samad, kindlasti ei saa haige inimene enam elukindlustust sõlmida. Mida suurem on summa seda rohkem tahetakse teada, kuni selleni välja et kindlustusfirma saadab oma kulul kindlustust soovida tahtja tervisekontrolli.

See ei ole päris nii. Haigused on erinevad ja kui sul on nt kõrge vrererõhk on elukindlustuse makse kõrgem, aga õnnetusjuhtumi korral (nt autoavarii) ei saa kindlustus keelduda nt eelneva kõrge vererõhu tõttu kindlustussummat maksmast.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

aga kui pole elukindlastust tehtud ?

Siis tuleb teha. Ilmselge ju sellises olukorras.

Kui inimene on juba haige, tema digiloos on sellest jälg olemas, et ta teab oma diagnoosi, ei saa enam elukindlustust teha. Inimene peab vastama oma tervist puudutavatele küsimustele ausalt ja isegi kui ta salgab maha, sõlmib lepingu, siis kindlustusel on õigus peale surma asja uurida. Ja uskuge, kindlustus esmalt uurib järgi kõik võimalused, miks ta ei peaks maksma hüvitist välja ja alles siis kui selgub et jah, tõesti inimene sõlmis lepingu terve olles, saab pärija kindlustussumma kätte. Muul juhul makstakse välja vist need summad, mida kindlsutatud on sisse makstud, miinus lepingu sõlmimisega seotud kulud. Selles viimases väites vüin ka eksida, ei ole enam 20 aastat kindlustuses töötanud. Aga põhitõed on samad, kindlasti ei saa haige inimene enam elukindlustust sõlmida. Mida suurem on summa seda rohkem tahetakse teada, kuni selleni välja et kindlustusfirma saadab oma kulul kindlustust soovida tahtja tervisekontrolli.

See ei ole päris nii. Haigused on erinevad ja kui sul on nt kõrge vrererõhk on elukindlustuse makse kõrgem, aga õnnetusjuhtumi korral (nt autoavarii) ei saa kindlustus keelduda nt eelneva kõrge vererõhu tõttu kindlustussummat maksmast.

Õnnetusjuhtumi kindlustsu ja elukindlustus on kaks täiesti erinevat toodet.  Keegi ei keela inimesel sõlmida õnnetusjuhtumi kindlustust ja kui satud avariisse või juhtub mingi muu ootamatu välisteguri toimel tekkinud kehavigastus, loomulikult makstakse summa välja. aga kui inimene sureb haiguse tõttu siis õnnetusjuhtumi kindlustus seda ei hüvita.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

aga kui pole elukindlastust tehtud ?

Siis tuleb teha. Ilmselge ju sellises olukorras.

Kui inimene on juba haige, tema digiloos on sellest jälg olemas, et ta teab oma diagnoosi, ei saa enam elukindlustust teha. Inimene peab vastama oma tervist puudutavatele küsimustele ausalt ja isegi kui ta salgab maha, sõlmib lepingu, siis kindlustusel on õigus peale surma asja uurida. Ja uskuge, kindlustus esmalt uurib järgi kõik võimalused, miks ta ei peaks maksma hüvitist välja ja alles siis kui selgub et jah, tõesti inimene sõlmis lepingu terve olles, saab pärija kindlustussumma kätte. Muul juhul makstakse välja vist need summad, mida kindlsutatud on sisse makstud, miinus lepingu sõlmimisega seotud kulud. Selles viimases väites vüin ka eksida, ei ole enam 20 aastat kindlustuses töötanud. Aga põhitõed on samad, kindlasti ei saa haige inimene enam elukindlustust sõlmida. Mida suurem on summa seda rohkem tahetakse teada, kuni selleni välja et kindlustusfirma saadab oma kulul kindlustust soovida tahtja tervisekontrolli.

See ei ole päris nii. Haigused on erinevad ja kui sul on nt kõrge vrererõhk on elukindlustuse makse kõrgem, aga õnnetusjuhtumi korral (nt autoavarii) ei saa kindlustus keelduda nt eelneva kõrge vererõhu tõttu kindlustussummat maksmast.

Õnnetusjuhtumi kindlustsu ja elukindlustus on kaks täiesti erinevat toodet. Keegi ei keela inimesel sõlmida õnnetusjuhtumi kindlustust ja kui satud avariisse või juhtub mingi muu ootamatu välisteguri toimel tekkinud kehavigastus, loomulikult makstakse summa välja. aga kui inimene sureb haiguse tõttu siis õnnetusjuhtumi kindlustus seda ei hüvita.

Minu ja kaaslase elukindlustus just nimelt hõlmab ka õnnetusjuhtumeid.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu ja kaaslase elukindlustus just nimelt hõlmab ka õnnetusjuhtumeid.

Sa ei tee vahet? Elukindlustus hõlmab õnnetusjuhtumeid, õnnetusjuhtumikindlustus tavasurma mitte.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu ja kaaslase elukindlustus just nimelt hõlmab ka õnnetusjuhtumeid.

Sa ei tee vahet? Elukindlustus hõlmab õnnetusjuhtumeid, õnnetusjuhtumikindlustus tavasurma mitte.

Aga teemas oligi jutt elukindlustusest ju.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu ja kaaslase elukindlustus just nimelt hõlmab ka õnnetusjuhtumeid.

Sa ei tee vahet? Elukindlustus hõlmab õnnetusjuhtumeid, õnnetusjuhtumikindlustus tavasurma mitte.

Aga teemas oligi jutt elukindlustusest ju.

Mina kirjutasin vastuseks inimesele kes soovitas elukindlustuse teha.  Aga kui inimene on saanud halva diagnoosi ja alles siis tahab elukindlustust teha, on ta hiljaks jäänud. Siis ta seda enam teha ei saa.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu ja kaaslase elukindlustus just nimelt hõlmab ka õnnetusjuhtumeid.

Sa ei tee vahet? Elukindlustus hõlmab õnnetusjuhtumeid, õnnetusjuhtumikindlustus tavasurma mitte.

Aga teemas oligi jutt elukindlustusest ju.

Mina kirjutasin vastuseks inimesele kes soovitas elukindlustuse teha. Aga kui inimene on saanud halva diagnoosi ja alles siis tahab elukindlustust teha, on ta hiljaks jäänud. Siis ta seda enam teha ei saa.

See oleneb diagnoosist! Ehk elukindlustuse puhul kaasneva varasemalt olnud vähiga võib vähisurm olla välistatud, aga autoavarii surm ei ole vähiga seotud ja selle surm elukindlustuse (õnnetusjuhtumi osa) alt kaetakse.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu ja kaaslase elukindlustus just nimelt hõlmab ka õnnetusjuhtumeid.

Sa ei tee vahet? Elukindlustus hõlmab õnnetusjuhtumeid, õnnetusjuhtumikindlustus tavasurma mitte.

Aga teemas oligi jutt elukindlustusest ju.

Mina kirjutasin vastuseks inimesele kes soovitas elukindlustuse teha. Aga kui inimene on saanud halva diagnoosi ja alles siis tahab elukindlustust teha, on ta hiljaks jäänud. Siis ta seda enam teha ei saa.

See oleneb diagnoosist! Ehk elukindlustuse puhul kaasneva varasemalt olnud vähiga võib vähisurm olla välistatud, aga autoavarii surm ei ole vähiga seotud ja selle surm elukindlustuse (õnnetusjuhtumi osa) alt kaetakse.

Või siis ütleme, et kui varem on rinnavähk olnud siis see on välistatud. Aga kui inimene sureb nt infarkti järgselt (pole õnnetusjuhtum ega eelneva vähiga seotud) siis see on kaetud. Iga riski (ka vähi puhul, kaua möödas jne) hinnatakse individuaalselt. Jah, keset vähiravi ei saa teha elukindlustust, et vähisurma korral kindlustus kataks – seda küll. Aga kui on juba nt 10a vähivaba oldud siis pole välistatud, küll aga risk peegeldub ka kuumakses ja võimalik, et maksimumsummas.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina kirjutasin vastuseks inimesele kes soovitas elukindlustuse teha.  Aga kui inimene on saanud halva diagnoosi ja alles siis tahab elukindlustust teha, on ta hiljaks jäänud. Siis ta seda enam teha ei saa.

Kirjutasid vastuseks minule. Mis sa heietad sellest ravimatust haigusest? Teemaalgatuses ei olnud haigustest juttu. Soovitus elukindlustus teha on igati asjakohane.
Enamik teema lugejaid vast haiged ikka pole ja mõnel neist võib laenuga elukindlustus tegemata olla. Minu meelest see kindlustus on elementaarne kui on lapsed, eriti laenu algusjärgus kui laenusumma suur ja vara müügist ei pruugi piisata.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 76 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Eluasemelaen ja eluase surma korral (üksikema + alaealine)