Esileht Pereelu ja suhted Elukaaslane ja eksnaine

Näitan 7 postitust - vahemik 31 kuni 37 (kokku 37 )

Teema: Elukaaslane ja eksnaine

Postitas:
Kägu

Kas teed ise uue teema oma riiulivahelisest teretajast või ma teen seda sinu eest?

Parem on kui sa seda ise teed.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oleme mehega poolteist aastat koos elanud, meil on ühine beebi. Minul eelmisest kooselust 10 aastane poeg. Mehel ka eelmisest kooselust lapsed. Alates meie kooselust on mehe eks pidevalt helistanud ja tüüdanud igasuguste teemadega, mis nn. laste teemal. Tegelikkuses jääb ikkagi tunne, et ta tahab meest tagasi. Mees väidab, et armastab mind ja eksnaisega seovad ainult lapsed, aga need kõned kuulab rahulikult ära ja ikkagi allub eksnaise manipulatsioonidele. Tean, et ta käib lapsi vaatamas ja siis kohtuvad ka eksnaisega. Meie juures on lapsed ainult paar korda käinud. Kunanad teismelised, siis ilmselt on eksnaine nad üles ässitanud. Mehe heatahtlikkus eksi suhtes on mind häirima hakanud. Kuidas ta ei saa aru, et temaga manipuleeritakse ja minu vastu üles ässitatakse. Meil on ka viimasel ajal tülid seetõttu. Eksnaine on igasuguse väärikuse kaotanud.

Vaevalt meest eksnaisega kohtumine huvitab, pigem ikka lastega. Eksnaine oskab lihtsalt end sinna kenasti vahele sättida. Täitsa võimalik, et lapsed on eksnaise poolt üles ässitatud ja seetõttu nad teie juurde eriti ka ei tule ja isa käib neid kodus vaatamas (ja seda eksnaisel just vaja ongi). Miks ta eksnaist kenasti ära kuulab?- vat sellepärast, et eksnaine oskab kenasti bitchida, õpitud abitus ja manipuleerimine. Ta teab ja saab väga hästi aru, et teda seovad mehega lapsed ja sellepärast lendab millal iganes laivi. Kuigi sama info saaks mees kätte ka otse lastelt.

Mina olen oma esimese abielu lahutanud. Mingi aja pärast leidis eksmees uue naise, kolis tema juurde. On mingi viisakuspiir, teise inimese uue elu aktsepteerimine. Ei helistata suvalisel ajal jne. Kui on lapsed, siis mingil määral suhtlema ju jäädakse ikka, aga see ei anna õigust teise inimese uut elu lämmatada ja end sinna vahele toppida. Ka ei ole lapsed (tänaseks ammu täiskasvanud) suvalistel aegadel sinna sisse jalutanud, see on ikkagi nende isa ja tema uue naise kodu. Kõik õiguslased, kes te siin väidate, et lahkuläinud perede lastel on ikka üks kodu seal, kus nad elavad ja teine siis lahuselava vanema juures, noh, arvake, mida iganes. Iga pere siseasi.

Abiellusin ka ise uuesti. Abikaasal varasemast laps. Ja sama- on mingid viisakuspiirid, ei mingit hilisõhtusel ajal helistamist ega ootamatut küllatulemist. Elavad meist päris kaugel, seega meie olukord on lihtsam. Meie kodu on meie kodu, mitte läbikäiguhoov.

Omaenda lastega tuleb tõepoolest tegeleda suvalisel ajal ööpäevast. Või ainult naine peab millegipärast?

Kell 22.30 on ikka kindlasti “suvaline aeg”. Tundke viisakuspiire ja teil säilivad ekskaasadega normaalsed suhted. Ja mehe uus naine ütleb teile poes vastu tulles kenasti “tere!”, mitte ei mõtle teist kui vastikust mõrrast.

Uuesti: kas teil on kodus seina peal vastuvõtuajad? Vanemate poole tohib pöörduda kell 8-20, kui neil parasjagu midagi muud olulisemat teha pole? Või mida sa tahad öelda? Üks vanem peab tegelema lastega 24/7, aga teine siis, kui talle sobib?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üks vanem peab tegelema lastega 24/7, aga teine siis, kui talle sobib?

Ega tal endal ehk tegelemise vastu midagi ei olekski, aga sellegipoolest võib tegelda vaid siis, kui uus naine lubab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oleme mehega poolteist aastat koos elanud, meil on ühine beebi. Minul eelmisest kooselust 10 aastane poeg. Mehel ka eelmisest kooselust lapsed. Alates meie kooselust on mehe eks pidevalt helistanud ja tüüdanud igasuguste teemadega, mis nn. laste teemal. Tegelikkuses jääb ikkagi tunne, et ta tahab meest tagasi. Mees väidab, et armastab mind ja eksnaisega seovad ainult lapsed, aga need kõned kuulab rahulikult ära ja ikkagi allub eksnaise manipulatsioonidele. Tean, et ta käib lapsi vaatamas ja siis kohtuvad ka eksnaisega. Meie juures on lapsed ainult paar korda käinud. Kunanad teismelised, siis ilmselt on eksnaine nad üles ässitanud. Mehe heatahtlikkus eksi suhtes on mind häirima hakanud. Kuidas ta ei saa aru, et temaga manipuleeritakse ja minu vastu üles ässitatakse. Meil on ka viimasel ajal tülid seetõttu. Eksnaine on igasuguse väärikuse kaotanud.

Vaevalt meest eksnaisega kohtumine huvitab, pigem ikka lastega. Eksnaine oskab lihtsalt end sinna kenasti vahele sättida. Täitsa võimalik, et lapsed on eksnaise poolt üles ässitatud ja seetõttu nad teie juurde eriti ka ei tule ja isa käib neid kodus vaatamas (ja seda eksnaisel just vaja ongi). Miks ta eksnaist kenasti ära kuulab?- vat sellepärast, et eksnaine oskab kenasti bitchida, õpitud abitus ja manipuleerimine. Ta teab ja saab väga hästi aru, et teda seovad mehega lapsed ja sellepärast lendab millal iganes laivi. Kuigi sama info saaks mees kätte ka otse lastelt.

Mina olen oma esimese abielu lahutanud. Mingi aja pärast leidis eksmees uue naise, kolis tema juurde. On mingi viisakuspiir, teise inimese uue elu aktsepteerimine. Ei helistata suvalisel ajal jne. Kui on lapsed, siis mingil määral suhtlema ju jäädakse ikka, aga see ei anna õigust teise inimese uut elu lämmatada ja end sinna vahele toppida. Ka ei ole lapsed (tänaseks ammu täiskasvanud) suvalistel aegadel sinna sisse jalutanud, see on ikkagi nende isa ja tema uue naise kodu. Kõik õiguslased, kes te siin väidate, et lahkuläinud perede lastel on ikka üks kodu seal, kus nad elavad ja teine siis lahuselava vanema juures, noh, arvake, mida iganes. Iga pere siseasi.

Abiellusin ka ise uuesti. Abikaasal varasemast laps. Ja sama- on mingid viisakuspiirid, ei mingit hilisõhtusel ajal helistamist ega ootamatut küllatulemist. Elavad meist päris kaugel, seega meie olukord on lihtsam. Meie kodu on meie kodu, mitte läbikäiguhoov.

Omaenda lastega tuleb tõepoolest tegeleda suvalisel ajal ööpäevast. Või ainult naine peab millegipärast?

Kell 22.30 on ikka kindlasti “suvaline aeg”. Tundke viisakuspiire ja teil säilivad ekskaasadega normaalsed suhted. Ja mehe uus naine ütleb teile poes vastu tulles kenasti “tere!”, mitte ei mõtle teist kui vastikust mõrrast.

Uuesti: kas teil on kodus seina peal vastuvõtuajad? Vanemate poole tohib pöörduda kell 8-20, kui neil parasjagu midagi muud olulisemat teha pole? Või mida sa tahad öelda? Üks vanem peab tegelema lastega 24/7, aga teine siis, kui talle sobib?

Jutt käib ennekõike eksnaisest, mitte lastest. Kui eksnaine kell 22.30 helistab, on see teie arvates normaalne? Kui on lahku mindud ja kõigil oma elu, siis võiks mingeid viisakuspiire siiski tunda. Teil on oma elu, mehel on oma elu. Ühised lapsed on, aga siiski võiks teiste inimeste perekonnaelu austada, mitte lapsi alibiks tuues suvalistel kellaaegadel endast märku anda. Või on nii, et teil on õigus oma elule, aga ekskaasal ei ole? Ärge siis imestage kui ekskaasa uus naine teid ja teie lapsi siiralt vihkab. Andke õhku!
Ei, meil ei ole kellaajad seinal. Aga oskus üksteise elu aktsepteerida on küll ja tänu sellele on säilinud normaalsed suhted. Eksabikaasa uue naisega sõbrannad ei ole, aga kohtudes teretame ja ühises seltskonnas ei pöörita silmi. Ka lapsed (tänaseks täiskasvanud) saavad temaga väga kenasti läbi. Väga tore ja meeldiv naine on, mul on tõesti hea meel, et mu ekskaasal nii vahva kaaslane on!
Abikaasa eksnaist võiksin lugeda ideaalseimaks eksnaiseks üldse. Tema teod, kuidas ja miks lahku mindi, kenad ei ole, aga see ei puutu asjasse. Meie ei torgi teda, tema ei torgi meid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jutt käib ennekõike eksnaisest, mitte lastest. Kui eksnaine kell 22.30 helistab, on see teie arvates normaalne? Kui on lahku mindud ja kõigil oma elu, siis võiks mingeid viisakuspiire siiski tunda. Teil on oma elu, mehel on oma elu. Ühised lapsed on, aga siiski võiks teiste inimeste perekonnaelu austada, mitte lapsi alibiks tuues suvalistel kellaaegadel endast märku anda. Või on nii, et teil on õigus oma elule, aga ekskaasal ei ole?
Ärge siis imestage kui ekskaasa uus naine teid ja teie lapsi siiralt vihkab.
Andke õhku!

See on see on see koht, mida ma imestan. Vanal naisel on ausalt ilmselt savi, kas sa teda vihkad või mitte. Ta ei pea ju uue naise heakskiidu nimel “hea laps olema”.
Kumbki kulgeb lihtsalt oma rada – ei pea üksteisele meeldima kui ei taha. On just nii nagu igaühele sobib.

Aga ähvardus stiilis, et “kui sa hea laps pole, siis sa ei meeldi mulle” – see on lihtsalt labane. Ega sel vanal naisel sest ju halvem hakka, et sa teda siiralt vihkad. See vana naine ei peagi sulle meeldima, nii nagu sina ei pea talle meeldima. Vihka siiralt kui soovid. Kuna kokkupuutevajadust ju pole – siis ei muuda see vihkamine-mittevihkamine midagi.

Tegelikult ma saan aru, mida sa mõtled.
Aga olukorrad võivad olla väga erinevad ja väga erilised.
Mis ühes kärgperes toimib, see teises ei toimi. Taust ja nüansid mõjutavad suhteid. Ajalugu muuta ei saa ning mööda läinud ajal on oma roll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen olnud nii mehe uus naine kui ka mehe vana naine 🙂 ehk siis mul on olemas mehe exnaine ja minu exmehe uus naine.

Mina ei sekku oma mehe ja tema exabikaasa koostegemistesse nende laste kasvatamisel. See POLE MINU ASI. Jah, ma tuletan mehele aegajalt midagi meelde, mida ta nende lastega lubas teha, aitan kingitust osta, teen vajadusel oma kontolt elatisraha ülekandeid vms, aga mina neid lapsi ei hoia ja kui nad tulevad oma isa vaatama, siis tegeleb isa nendega. Mina võin laua katta ja tekid-padjad valmis seada, aga mina ei kasvata oma mehe lapsi eelmisest abielust. Selleks on neil lastel oma isa ja oma ema. Mina ei otsusta, mis kell nad magama lähevad või mida söövad – ma olen kõrvaline isik.

Ja kui on öösel vaja vahetada teavet mõne järgmise hommikuse tegevuse kohta, mis on ununenud või teatada lapse haigusest – ma toon kasvõi ise selle telefoni. Mu mehel on lapsed teise naisega ja tal on sellega seonduvad kohustused.

Ka eeldan ma, et minu exi uus naine hoiab end rahulikult eemale, kui minu ex meie lastega tegeleb ja ei kuku mu lapsi kuidagi enda järgi kasvatama. Ei pea tema minu lapsi armastama ega mina oma mehe exi omi, küll aga peame me neid austama ja tagama heaolu, kui nad on meie majas/korteris.

Kindlasti ei vihka mina teda ega tema mind – me saame lihtsalt aru, et mehel on lapsed. Ja eelmise kooselu lapsed on TÄPSELT sama olulised kui uue kooselu lapsed.

Iial ei elaks ma mehega, kes oma eelmise elu lastele ei maksa, nende eest ei hoolitse ja ei olee valmis kasvõi öösel kell 3 vastu võtma oma laste ema kõnet, kui midagi on juhtunud või vajab kiiret reaktsiooni.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jutt käib ennekõike eksnaisest, mitte lastest. Kui eksnaine kell 22.30 helistab, on see teie arvates normaalne? Kui on lahku mindud ja kõigil oma elu, siis võiks mingeid viisakuspiire siiski tunda. Teil on oma elu, mehel on oma elu. Ühised lapsed on, aga siiski võiks teiste inimeste perekonnaelu austada, mitte lapsi alibiks tuues suvalistel kellaaegadel endast märku anda. Või on nii, et teil on õigus oma elule, aga ekskaasal ei ole?

Ärge siis imestage kui ekskaasa uus naine teid ja teie lapsi siiralt vihkab.

Andke õhku!

See on see on see koht, mida ma imestan. Vanal naisel on ausalt ilmselt savi, kas sa teda vihkad või mitte. Ta ei pea ju uue naise heakskiidu nimel “hea laps olema”.

Kumbki kulgeb lihtsalt oma rada – ei pea üksteisele meeldima kui ei taha. On just nii nagu igaühele sobib.

Aga ähvardus stiilis, et “kui sa hea laps pole, siis sa ei meeldi mulle” – see on lihtsalt labane. Ega sel vanal naisel sest ju halvem hakka, et sa teda siiralt vihkad. See vana naine ei peagi sulle meeldima, nii nagu sina ei pea talle meeldima. Vihka siiralt kui soovid. Kuna kokkupuutevajadust ju pole – siis ei muuda see vihkamine-mittevihkamine midagi.

Tegelikult ma saan aru, mida sa mõtled.

Aga olukorrad võivad olla väga erinevad ja väga erilised.

Mis ühes kärgperes toimib, see teises ei toimi. Taust ja nüansid mõjutavad suhteid. Ajalugu muuta ei saa ning mööda läinud ajal on oma roll.

Oot oot. Mina olen ennekõike see “vana naine”. Minul kindlasti ükskõik ei ole, kas uus naine mind vihkab või ei. Ei vihka (ei mina teda ega tema mind), ma ei ole andnud kuidagi põhjust, et ta peaks mind vihkama ja tema mulle samuti mitte. Mina ei ole helistanud kell 22.30 jne. Ma ei ole end kuidagi nende perekonnaellu toppinud vms. Kui palju ja kas ja millal on isa lastega suhelnud, ei puutu samuti minusse. ON suhelnud ja palju. See, kui mina kõigega kursis ei ole, on normaalne- suured lapsed, ise suhtlevad, pole minu torkida. Mingi “kui sa hea laps pole” jutt on jabur- kui sa ei austa teist, ei pea teine austama ka sind. Fakt on see, et kui uus naine vihkaks eksnaist, siis halveneks ju ka isa ja laste suhted. Vähemalt tean peresid, kus see nii on.
Uue naisena ütlen, et ma ei tea, mida abikaasa eksnaine minust mõtleb. Pole suhtlust, ei tea. Ma ei tunne end kuidagi süüdi ega otsi kontakti vms.- elavad meist kaugel, lahku mindi naise soovil, mina seda naist ei tunnegi, igasugune kokkupuude puudub. Mees suhtleb otse lapsega, naisega kokku ei puutu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 7 postitust - vahemik 31 kuni 37 (kokku 37 )


Esileht Pereelu ja suhted Elukaaslane ja eksnaine