Teema: Elukaaslane ja eksnaine

#3067268:

#3067230:

#3067146:

#3065904:

Oleme mehega poolteist aastat koos elanud, meil on ühine beebi. Minul eelmisest kooselust 10 aastane poeg. Mehel ka eelmisest kooselust lapsed. Alates meie kooselust on mehe eks pidevalt helistanud ja tüüdanud igasuguste teemadega, mis nn. laste teemal. Tegelikkuses jääb ikkagi tunne, et ta tahab meest tagasi. Mees väidab, et armastab mind ja eksnaisega seovad ainult lapsed, aga need kõned kuulab rahulikult ära ja ikkagi allub eksnaise manipulatsioonidele. Tean, et ta käib lapsi vaatamas ja siis kohtuvad ka eksnaisega. Meie juures on lapsed ainult paar korda käinud. Kunanad teismelised, siis ilmselt on eksnaine nad üles ässitanud. Mehe heatahtlikkus eksi suhtes on mind häirima hakanud. Kuidas ta ei saa aru, et temaga manipuleeritakse ja minu vastu üles ässitatakse. Meil on ka viimasel ajal tülid seetõttu. Eksnaine on igasuguse väärikuse kaotanud.

Vaevalt meest eksnaisega kohtumine huvitab, pigem ikka lastega. Eksnaine oskab lihtsalt end sinna kenasti vahele sättida. Täitsa võimalik, et lapsed on eksnaise poolt üles ässitatud ja seetõttu nad teie juurde eriti ka ei tule ja isa käib neid kodus vaatamas (ja seda eksnaisel just vaja ongi). Miks ta eksnaist kenasti ära kuulab?- vat sellepärast, et eksnaine oskab kenasti bitchida, õpitud abitus ja manipuleerimine. Ta teab ja saab väga hästi aru, et teda seovad mehega lapsed ja sellepärast lendab millal iganes laivi. Kuigi sama info saaks mees kätte ka otse lastelt.

Mina olen oma esimese abielu lahutanud. Mingi aja pärast leidis eksmees uue naise, kolis tema juurde. On mingi viisakuspiir, teise inimese uue elu aktsepteerimine. Ei helistata suvalisel ajal jne. Kui on lapsed, siis mingil määral suhtlema ju jäädakse ikka, aga see ei anna õigust teise inimese uut elu lämmatada ja end sinna vahele toppida. Ka ei ole lapsed (tänaseks ammu täiskasvanud) suvalistel aegadel sinna sisse jalutanud, see on ikkagi nende isa ja tema uue naise kodu. Kõik õiguslased, kes te siin väidate, et lahkuläinud perede lastel on ikka üks kodu seal, kus nad elavad ja teine siis lahuselava vanema juures, noh, arvake, mida iganes. Iga pere siseasi.

Abiellusin ka ise uuesti. Abikaasal varasemast laps. Ja sama- on mingid viisakuspiirid, ei mingit hilisõhtusel ajal helistamist ega ootamatut küllatulemist. Elavad meist päris kaugel, seega meie olukord on lihtsam. Meie kodu on meie kodu, mitte läbikäiguhoov.

Omaenda lastega tuleb tõepoolest tegeleda suvalisel ajal ööpäevast. Või ainult naine peab millegipärast?

Kell 22.30 on ikka kindlasti “suvaline aeg”. Tundke viisakuspiire ja teil säilivad ekskaasadega normaalsed suhted. Ja mehe uus naine ütleb teile poes vastu tulles kenasti “tere!”, mitte ei mõtle teist kui vastikust mõrrast.

Uuesti: kas teil on kodus seina peal vastuvõtuajad? Vanemate poole tohib pöörduda kell 8-20, kui neil parasjagu midagi muud olulisemat teha pole? Või mida sa tahad öelda? Üks vanem peab tegelema lastega 24/7, aga teine siis, kui talle sobib?

#3067531:

#3067268:

#3067230:

#3067146:

#3065904:

Oleme mehega poolteist aastat koos elanud, meil on ühine beebi. Minul eelmisest kooselust 10 aastane poeg. Mehel ka eelmisest kooselust lapsed. Alates meie kooselust on mehe eks pidevalt helistanud ja tüüdanud igasuguste teemadega, mis nn. laste teemal. Tegelikkuses jääb ikkagi tunne, et ta tahab meest tagasi. Mees väidab, et armastab mind ja eksnaisega seovad ainult lapsed, aga need kõned kuulab rahulikult ära ja ikkagi allub eksnaise manipulatsioonidele. Tean, et ta käib lapsi vaatamas ja siis kohtuvad ka eksnaisega. Meie juures on lapsed ainult paar korda käinud. Kunanad teismelised, siis ilmselt on eksnaine nad üles ässitanud. Mehe heatahtlikkus eksi suhtes on mind häirima hakanud. Kuidas ta ei saa aru, et temaga manipuleeritakse ja minu vastu üles ässitatakse. Meil on ka viimasel ajal tülid seetõttu. Eksnaine on igasuguse väärikuse kaotanud.

Vaevalt meest eksnaisega kohtumine huvitab, pigem ikka lastega. Eksnaine oskab lihtsalt end sinna kenasti vahele sättida. Täitsa võimalik, et lapsed on eksnaise poolt üles ässitatud ja seetõttu nad teie juurde eriti ka ei tule ja isa käib neid kodus vaatamas (ja seda eksnaisel just vaja ongi). Miks ta eksnaist kenasti ära kuulab?- vat sellepärast, et eksnaine oskab kenasti bitchida, õpitud abitus ja manipuleerimine. Ta teab ja saab väga hästi aru, et teda seovad mehega lapsed ja sellepärast lendab millal iganes laivi. Kuigi sama info saaks mees kätte ka otse lastelt.

Mina olen oma esimese abielu lahutanud. Mingi aja pärast leidis eksmees uue naise, kolis tema juurde. On mingi viisakuspiir, teise inimese uue elu aktsepteerimine. Ei helistata suvalisel ajal jne. Kui on lapsed, siis mingil määral suhtlema ju jäädakse ikka, aga see ei anna õigust teise inimese uut elu lämmatada ja end sinna vahele toppida. Ka ei ole lapsed (tänaseks ammu täiskasvanud) suvalistel aegadel sinna sisse jalutanud, see on ikkagi nende isa ja tema uue naise kodu. Kõik õiguslased, kes te siin väidate, et lahkuläinud perede lastel on ikka üks kodu seal, kus nad elavad ja teine siis lahuselava vanema juures, noh, arvake, mida iganes. Iga pere siseasi.

Abiellusin ka ise uuesti. Abikaasal varasemast laps. Ja sama- on mingid viisakuspiirid, ei mingit hilisõhtusel ajal helistamist ega ootamatut küllatulemist. Elavad meist päris kaugel, seega meie olukord on lihtsam. Meie kodu on meie kodu, mitte läbikäiguhoov.

Omaenda lastega tuleb tõepoolest tegeleda suvalisel ajal ööpäevast. Või ainult naine peab millegipärast?

Kell 22.30 on ikka kindlasti “suvaline aeg”. Tundke viisakuspiire ja teil säilivad ekskaasadega normaalsed suhted. Ja mehe uus naine ütleb teile poes vastu tulles kenasti “tere!”, mitte ei mõtle teist kui vastikust mõrrast.

Uuesti: kas teil on kodus seina peal vastuvõtuajad? Vanemate poole tohib pöörduda kell 8-20, kui neil parasjagu midagi muud olulisemat teha pole? Või mida sa tahad öelda? Üks vanem peab tegelema lastega 24/7, aga teine siis, kui talle sobib?

Jutt käib ennekõike eksnaisest, mitte lastest. Kui eksnaine kell 22.30 helistab, on see teie arvates normaalne? Kui on lahku mindud ja kõigil oma elu, siis võiks mingeid viisakuspiire siiski tunda. Teil on oma elu, mehel on oma elu. Ühised lapsed on, aga siiski võiks teiste inimeste perekonnaelu austada, mitte lapsi alibiks tuues suvalistel kellaaegadel endast märku anda. Või on nii, et teil on õigus oma elule, aga ekskaasal ei ole? Ärge siis imestage kui ekskaasa uus naine teid ja teie lapsi siiralt vihkab. Andke õhku!
Ei, meil ei ole kellaajad seinal. Aga oskus üksteise elu aktsepteerida on küll ja tänu sellele on säilinud normaalsed suhted. Eksabikaasa uue naisega sõbrannad ei ole, aga kohtudes teretame ja ühises seltskonnas ei pöörita silmi. Ka lapsed (tänaseks täiskasvanud) saavad temaga väga kenasti läbi. Väga tore ja meeldiv naine on, mul on tõesti hea meel, et mu ekskaasal nii vahva kaaslane on!
Abikaasa eksnaist võiksin lugeda ideaalseimaks eksnaiseks üldse. Tema teod, kuidas ja miks lahku mindi, kenad ei ole, aga see ei puutu asjasse. Meie ei torgi teda, tema ei torgi meid.

Olen olnud nii mehe uus naine kui ka mehe vana naine 🙂 ehk siis mul on olemas mehe exnaine ja minu exmehe uus naine.

Mina ei sekku oma mehe ja tema exabikaasa koostegemistesse nende laste kasvatamisel. See POLE MINU ASI. Jah, ma tuletan mehele aegajalt midagi meelde, mida ta nende lastega lubas teha, aitan kingitust osta, teen vajadusel oma kontolt elatisraha ülekandeid vms, aga mina neid lapsi ei hoia ja kui nad tulevad oma isa vaatama, siis tegeleb isa nendega. Mina võin laua katta ja tekid-padjad valmis seada, aga mina ei kasvata oma mehe lapsi eelmisest abielust. Selleks on neil lastel oma isa ja oma ema. Mina ei otsusta, mis kell nad magama lähevad või mida söövad – ma olen kõrvaline isik.

Ja kui on öösel vaja vahetada teavet mõne järgmise hommikuse tegevuse kohta, mis on ununenud või teatada lapse haigusest – ma toon kasvõi ise selle telefoni. Mu mehel on lapsed teise naisega ja tal on sellega seonduvad kohustused.

Ka eeldan ma, et minu exi uus naine hoiab end rahulikult eemale, kui minu ex meie lastega tegeleb ja ei kuku mu lapsi kuidagi enda järgi kasvatama. Ei pea tema minu lapsi armastama ega mina oma mehe exi omi, küll aga peame me neid austama ja tagama heaolu, kui nad on meie majas/korteris.

Kindlasti ei vihka mina teda ega tema mind – me saame lihtsalt aru, et mehel on lapsed. Ja eelmise kooselu lapsed on TÄPSELT sama olulised kui uue kooselu lapsed.

Iial ei elaks ma mehega, kes oma eelmise elu lastele ei maksa, nende eest ei hoolitse ja ei olee valmis kasvõi öösel kell 3 vastu võtma oma laste ema kõnet, kui midagi on juhtunud või vajab kiiret reaktsiooni.