huvitav, kas need lapsevanemad ei mõtle kui ebamugav nende lastel koolis võib olla, lapsed ju teavad, kus keegi elab, lapsevanemad ja õpetajad sahistavad ja kannatajaks jääb laps, kes lisaks pikale kooliteele kuskilt viimsist või peetrist on ka veel näpuga näitamise objektiks – näe, petis ja võltsija!
lapsed võivad väga õelad olla.
Arvad tõesti, et kooliteed alustavad 7 aastased arutavad omavahel millistel alustel keegi kooli sisse sai?? Hiljem jälle ei mängi see üldse mingit rolli, vanemad võivad omavahel vahutada, lapsi ei huvita see teema karvavõrdki. Mingit näpuga näitamist ei ole, ära kujuta ette.
Arvad tõesti, et kooliteed alustavad 7 aastased arutavad omavahel millistel alustel keegi kooli sisse sai?? Hiljem jälle ei mängi see üldse mingit rolli, vanemad võivad omavahel vahutada, lapsi ei huvita see teema karvavõrdki. Mingit näpuga näitamist ei ole, ära kujuta ette.
Selline sissekirjutamine ju aastakümneid olnud.
Arvad tõesti, et kooliteed alustavad 7 aastased arutavad omavahel millistel alustel keegi kooli sisse sai?? Hiljem jälle ei mängi see üldse mingit rolli, vanemad võivad omavahel vahutada, lapsi ei huvita see teema karvavõrdki. Mingit näpuga näitamist ei ole, ära kujuta ette.
Selline sissekirjutamine ju aastakümneid olnud.
on jah olnud, aga nüüd hakatakse võltsijaid vahele võtma.
sa pead õigeks, et lapsed kes kooli lähedal elavad, ei saa koolikohta, kuna keegi viimsilane on ennast GAGi piirkonda valetanud v??
sa oled see kaevanud lapsevanem?
loe ringkonnakohtu otsust (see on kõrgem) – mingit rikkumist kooli poolt ei olnud ning esimene kohtunik tõlgendas seadust valesti, seega on see artikkel nullväärtusega
Minu lapsed käivad Tallinna kesklinna koolis, kuhu pääsemiseks registreeritud elukohta valetatakse. Meie elame tõesti kooli piirkonnas, aga pool klassi elab jumal teab kus. Ei ole kordagi oma laste käest kuulnud, et õpilased omavahel sellest teemast üldse räägiksid. Lastel on ükskõik.
Pigem on küsimus selles, et miks kõik piirkonnakoolid ei ole nö õppimiskallakuga. Kui oma lapse piirkonnakool juhtub olema edetabelite lõpuosast, siis saab alles tõeliselt hinnata, mida teeks või ei teeks, et laps paremasse kooli saada. Tallinna viimased koolid on aastaid samad. Pole märganud, et linn midagi ette püüaks võtta.
minu lapsed on käinud elukohajärgses põhikoolis, mis vahepeal oli nii popp, et samamoodi kirjutati end mujale sisse, et sinna kooli pääseda. eks lapsed ikka räägivad omavahel, et miks see või teine nii kaugel elab ja meie koolis käib, aga üldiselt eriti teemaks ei tule. teiseks-kolmandaks klassiks on juba nii mitmeid kolijaid ka olnud, et ka kõik need, kes ausalt kooli said, ei ela enam seal läheduses.
ja et mitte GAGi selle teemaga seoses teenimatult negatiivses valguses näidata, siis jah, kool ei ole millegi vastu eksinud ja kool ei olekski saanud midagi teha.
Ma ei näe selles küll mingit kuritegu, kui lapsevanem oma last paremasse kooli soovib panna (eriti veel kuna ka seadus selles kuritegu ei näe). Pigem on väga jabur, et GAG piirkonnakooliks muudeti. Loodetavasti muudetakse see varsti tagasi, sest ega muud võimalust pole olemas taoliste pettuste vältimiseks. Ausad katsed, kus võivad osaleda kõik soovijad, on 100 korda ausamad ja võrdsemad kui mingi egalitaarne igaühekool, kuhu määratakse joonlauaga kooli ja kodu vahelist vahemaad mõõtes.
Minul on hoopis selline küsimus, et kas tõesti keegi arvab, et põhikoolis, eriti esimestes kooliastmetes, mõjub ühes uhkemas ja paremate gümnaasiumi lõpueksamite tulemustega koolis õppimine positiivsemalt kui suvalises piirkonnakoolis? Et seal saab laps targemaks? Või et sinna ei satu piirkonnakooliks olemise tõttu käitumisprobleemidega või selliseid HEV lapsi, kelle suures klassis õppimise tõttu õpetajal ülejäänute õpetamiseks vähe aega ja/või võimalusi jääb?
Õpilastel endil on küll ükskõik, kus keegi elab. Enamus neist tõenäoliselt ei teagi, kus keegi elab. Hea, kui enda ja paari lähema sõbra kodu asukohta teatakse (esimestes klassides).
Mul siin Tartu lähedal ei tea isegi 7. klassi laps, kus tema klassikaaslased elavad. No mõnede elukohti muidugi teab, aga nende, kellega tihedamalt ei suhtle ja kes just kooli kõrval ei ela, elukohta küll mitte.
Minul on hoopis selline küsimus, et kas tõesti keegi arvab, et põhikoolis, eriti esimestes kooliastmetes, mõjub ühes uhkemas ja paremate gümnaasiumi lõpueksamite tulemustega koolis õppimine positiivsemalt kui suvalises piirkonnakoolis? Et seal saab laps targemaks?
Loomulikult mõjub. Lapsed vaatavad alati vanemaid eeskujusid – kui gümnaasiumis õpivad haridust hindavad ning käitumisprobleemideta lapsed, siis mõjub see läbi positiivse eeskuju põhikoolile ning nende kaudu omakorda algklassidele. Rääkimata sellest, et alati (ALATI) on oma kooli õpilasel otsesed ja kaudsed eelised oma kooli gümnaasiumisse pääsemisel. Ma ei saa aru, kuidas selles üldse kahelda saab, kas sellises koolis on tulemused paremad või mitte?
Rääkimata sellest, et alati (ALATI) on oma kooli õpilasel otsesed ja kaudsed eelised oma kooli gümnaasiumisse pääsemisel.
need samas koolis käinu eelised saavad tln kesklinnakoolide puhul mängu tulla alles siis, kui oled vestlusvooru pääsenud. ja seal võib selguda, et samas koolis käimine jätab su hoopis ukse taha, sest nad teavad, et sa oled küll tark, kuid käitumisprobleemidega või ei viitsi lihtsalt pingutada. nii et sellega on nii ja naa.
Pigem on küsimus selles, et miks kõik piirkonnakoolid ei ole nö õppimiskallakuga. Kui oma lapse piirkonnakool juhtub olema edetabelite lõpuosast, siis saab alles tõeliselt hinnata, mida teeks või ei teeks, et laps paremasse kooli saada. Tallinna viimased koolid on aastaid samad. Pole märganud, et linn midagi ette püüaks võtta.
Mind panevad alati imestama need vanemad, kes oma esimesse klassi minevale lapsele valivad kooli riigieksamite tulemuste põhjal. Te ikka seda teate, et see seltskond, kes seal koolis alustas ja kes selle kaheteist aasta pärast lõpetas ei ole üks ja sama?
need samas koolis käinu eelised saavad tln kesklinnakoolide puhul mängu tulla alles siis, kui oled vestlusvooru pääsenud
Ei, nad avalduvad ikka juba ka testil, sest oma kooli õpilased on tuttavad oma koolis kasutatavate sõnastusnüansside ja nõudmistega, võib olla ka lausa sarnaseid ülesandeid kunagi juba lahendanud.
ja seal võib selguda, et samas koolis käimine jätab su hoopis ukse taha, sest nad teavad, et sa oled küll tark, kuid käitumisprobleemidega või ei viitsi lihtsalt pingutada. nii et sellega on nii ja naa.
See liigitub siis lihtsalt oma eelise kasutamata jätmisena – kui ise oled olnud jobu ja halvasti käitunud, siis on oma viga.
sa pead õigeks, et lapsed kes kooli lähedal elavad, ei saa koolikohta, kuna keegi viimsilane on ennast GAGi piirkonda valetanud v??
Mina isiklikult pean õigeks, et vanemad otsustavad selle üle, milline kool nende lapsele kõige paremini sobib, mitte mingi ametnik joonlauaga.
need samas koolis käinu eelised saavad tln kesklinnakoolide puhul mängu tulla alles siis, kui oled vestlusvooru pääsenud
Ei, nad avalduvad ikka juba ka testil, sest oma kooli õpilased on tuttavad oma koolis kasutatavate sõnastusnüansside ja nõudmistega, võib olla ka lausa sarnaseid ülesandeid kunagi juba lahendanud.
tln nelikkatsete erinevate ainete testid koostavad erinevate koolide õpetajad, nii et paratamatult ei saa kõigi nelja kooli õpilased kõigis ainetes seda oma kooli eelist. ja näidisülesanded on kõigile harjutamiseks avalikult kättesaadavad.
tln nelikkatsete erinevate ainete testid koostavad erinevate koolide õpetajad, nii et paratamatult ei saa kõigi nelja kooli õpilased kõigis ainetes seda oma kooli eelist. ja näidisülesanded on kõigile harjutamiseks avalikult kättesaadavad.
Nojah, ega gümnaasiumikatsed pole neis koolides ainsad katsed, ka 7. klassi on võimalik astuda, seal koostavad ülesanded siiski oma kooli õpetajad. Ja on siiski vahe sees, kas harjutatakse näidisülesandeid koolis õpetaja juhendamisel või pusid sa neid ise kodus omast vabast ajast. Jah, õppimisfänn saab sisse ka siis, kui on eelnevalt väga nõrgas koolis õppinud. Aga tavaline keskmine õpilane ei pruugi saada ja tema puhul omavad eelised suurt mõju. Paraku meist keegi ei tea ette, kas meie lastest tulevad õppimisfännid või keskmised targad lapsed. Seega väike kogus ettevaatust ja ettemõtlemist tuleb kasuks.
sa pead õigeks, et lapsed kes kooli lähedal elavad, ei saa koolikohta, kuna keegi viimsilane on ennast GAGi piirkonda valetanud v??
Mina isiklikult pean õigeks, et vanemad otsustavad selle üle, milline kool nende lapsele kõige paremini sobib, mitte mingi ametnik joonlauaga.
Tallinnas on küllalt era- ja katsetega koole, mida sellisel puhul valida saab kui elukohajärgne kool ei sobi. Labaselt valetades lapsele kooli “valimine” on lihtsalt tülgastavalt nõme …
Tallinnas on küllalt era- ja katsetega koole, mida sellisel puhul valida saab kui elukohajärgne kool ei sobi.
On või? Kohe küllalt? Katsetega koole on vist oma 3 tk terve Tallinna ja Harjumaa peale. Vist on mõnes koolis veel katsetega klasse ka, üksikud. Ja mis need erakoolid asjasse puutuvad, need pole ju sugugi tugevad koolid harilikult, mõne erandiga.
Labaselt valetades lapsele kooli “valimine” on lihtsalt tülgastavalt nõme …
Usu, need lapsevanemad eelistaks samuti võimalust valetamisvabalt lapsele väärt kooli valida.
Minul on hoopis selline küsimus, et kas tõesti keegi arvab, et põhikoolis, eriti esimestes kooliastmetes, mõjub ühes uhkemas ja paremate gümnaasiumi lõpueksamite tulemustega koolis õppimine positiivsemalt kui suvalises piirkonnakoolis? Et seal saab laps targemaks?
Loomulikult mõjub. Lapsed vaatavad alati vanemaid eeskujusid – kui gümnaasiumis õpivad haridust hindavad ning käitumisprobleemideta lapsed, siis mõjub see läbi positiivse eeskuju põhikoolile ning nende kaudu omakorda algklassidele. Rääkimata sellest, et alati (ALATI) on oma kooli õpilasel otsesed ja kaudsed eelised oma kooli gümnaasiumisse pääsemisel. Ma ei saa aru, kuidas selles üldse kahelda saab, kas sellises koolis on tulemused paremad või mitte?
Ma ise olen suvalisest kehvast piirkonnakoolist katsetega nn eliitkooli läinud ja nii minul kui minuga samast koolist (ja tegelikult teistelgi) tulijatel on sarnane kogemus: me kõik olime ise motiveeritud, keegi ei tulnud vanemate suunamisel ega tahtel. Ja me tõesti kõik õppisime, terve gümnaasium õppis. Minu lennust vaid üksikud pole tahtnud või suutnud kõrgharidust omandada, paljudel on vähemalt magister, meie hulgast on tulnud hulk teadlasi, arste jne.
Aga nii põhikoolis kui gümnaasiumis pidime ikka igaüks ise õppima, et targemaks saada. Endal pidi olema motivatsioon. Õpetajate motivatsioonist ei piisanud. Ka põhikoolis olid mul motiveeritud õpetajad, õpilasi aga igasuguseid. Minu esimese kooli gümnaasiumiosas õppijatega me ei suhelnud ja ei tundnud, et neil mingi mõju oleks. Võibolla 8-9. klassis alles hakkasime tajuma, et kes ja millised nad on (nende seas oli ka väga andekaid), enne olime täiesti omaette maailmates.
Raske uskuda, et tänasel päeval gümnaasiumiõpilased algklassidega koolis läbi käivad ja neile mingit mõju avaldada suudavad. Tõeliselt probleemseid õpilasi gümnaasiumis nagunii ei hoita, nii et gümnaasiumiosas ongi juba igas koolis vähemalt käitumiselt enam-vähem mõistlikud õpilased.
Ja kas tõesti saab näiteks GAG ära öelda, kui on piirkonnakooliks erinevatele HEV lastele? Piirkonnakool tegelikult on kohustatud ka need lapsed vastu võtma (kui pole näidustusi erikooli jaoks) ja vaevalt, et GAG piirkonna HEV laste vanemad soovivad oma lapsi kuhugi kaugele vedada, niiöelda silma alt ära.
Mind panevad alati imestama need vanemad, kes oma esimesse klassi minevale lapsele valivad kooli riigieksamite tulemuste põhjal. Te ikka seda teate, et see seltskond, kes seal koolis alustas ja kes selle kaheteist aasta pärast lõpetas ei ole üks ja sama?
Eliitkooli põhikooli lõpetajatest jätkab eliitkoolis vähemalt 2/3. Võrdluseks küsin – kui palju nt. Rahumäe kooli lõpetajatest pääseb eliitkooli? (PS. Rahumäe kool on väga hea kool)
Raske uskuda, et tänasel päeval gümnaasiumiõpilased algklassidega koolis läbi käivad ja neile mingit mõju avaldada suudavad.
Kirjutasin väga selgelt ja konkreetselt, et gümnasistid mõjutavad põhikooliõpilasi ning need omakorda algklasse.
Ja kas tõesti saab näiteks GAG ära öelda, kui on piirkonnakooliks erinevatele HEV lastele? Piirkonnakool tegelikult on kohustatud ka need lapsed vastu võtma (kui pole näidustusi erikooli jaoks) ja vaevalt, et GAG piirkonna HEV laste vanemad soovivad oma lapsi kuhugi kaugele vedada, niiöelda silma alt ära.
Jällegi, kirjutasin väga selgelt, et gümnaasiumis ei ole käitumishäiretega lapsi. Gümnaasium ei ole piirkonnakool, eks.
Ma ise olen suvalisest kehvast piirkonnakoolist katsetega nn eliitkooli läinud ja nii minul kui minuga samast koolist (ja tegelikult teistelgi) tulijatel on sarnane kogemus:
Ja ka selle kohta kirjutasin väga selgelt: need, kes on andekad ja/või väga motiveeritud, saavad muidugi sisse ka pärapee koolist. Küsimus on neis lastes, kes teismeeas veel ei ole niisama motiveeritud – paraku koolivaliku hetk just teismeeas toimub.
Väga veider, et ühte ja sama tuleb mitmeid kordi üle selgitada. Natuke rohkem süvenemist!
Pigem on küsimus selles, et miks kõik piirkonnakoolid ei ole nö õppimiskallakuga. Kui oma lapse piirkonnakool juhtub olema edetabelite lõpuosast, siis saab alles tõeliselt hinnata, mida teeks või ei teeks, et laps paremasse kooli saada. Tallinna viimased koolid on aastaid samad. Pole märganud, et linn midagi ette püüaks võtta.
Sest kõik inimesed ei ole ka intelligentsed ja hästi kasvatatud ja õigete väärtustega. Kuskil peavad need, kelle jaoks kõik muu on haridusest tähtsam, kes õppida ei viitsi, kel pole selleks aega vms, kelle vanemad ka suurt nendega tegeleda ei viitsi ei jaksa või ei suuda, kellel on mingi õppimist takistav erivajadus jne, ka ju õppima ja vähemalt põhihariduse kätte saama. Edetabelid tehakse ju 9. klassi tulemustest kõige varem, enamik edetabeleid on hoopis riigieksamite põhjal. See tähendab, et see on gümnasistide tulemustest. Ja on päris palju koole, kust 9. klassi lõpus alles eliiti minnakse ja sealt jälle teatud seltskond siis sinna halvemate riigieksamitulemustega kooli maandub- nii et ei rikkunudki see halbade riigieksamitulemustega koolis 9 aastat õppimine kõigi laste võimalusi ja teinudki 9 aastat eliitkoolis käimist kõiki kõrgeid eksamipunkte toovateks geeniusteks.
nii et ei rikkunudki see halbade riigieksamitulemustega koolis 9 aastat õppimine kõigi laste võimalusi ja teinudki 9 aastat eliitkoolis käimist kõiki kõrgeid eksamipunkte toovateks geeniusteks.
Ja keegi on väitnud, et kõikidega kõik see juhtub? Oh teid, ausalt. Lihtsalt üritage süveneda tiba.
Usu, need lapsevanemad eelistaks samuti võimalust valetamisvabalt lapsele väärt kooli valida.
Täitsa olemas on võimalus valetamisvabalt lapsele väärt kool valida. Selle peale ei ole tulnud, et kolidagi päriselt kesklinna? Sinusugune muidugi tahaks elada rahus ja vaikuses Pirital, aga samaaegselt, et mitte nii hea peaga laps ikka eliitkoolis käiks, sest vastasel juhul paneksid sa oma lapse katsetega kooli, kus ei mängi elukoht mitte mingisugust rolli.
Esiteks mis väärtushinnangud sa oma lapsele kodust kaasa annad, kui annad oma tegudega eeskuju, et pettuse ja valega ongi normaalne oma tahtmist saavutada? Ja teiseks, päriselt kesklinnas elav laps ei pea sinusuguse pärast, kes enda nina otsast kaugemale ei mõtle, kaugemal koolis käima.
Raske uskuda, et tänasel päeval gümnaasiumiõpilased algklassidega koolis läbi käivad ja neile mingit mõju avaldada suudavad.
Kirjutasin väga selgelt ja konkreetselt, et gümnasistid mõjutavad põhikooliõpilasi ning need omakorda algklasse.
Sa unustad ära ühe pisiasja. GAG’is nimelt on algklassid ja põhikooli noorem aste eraldi majas. Gümnasistid neid seal vast mõjutamas ei käi.
GAG’i puhul muidugi läheb asi ~5 aasta pärast eriti huvitavaks. Siis hakkavad põhikooli lõpetama need lapsed, kes uude majja määrati. Ilmselgelt enamus neist gümnaasiumiossa ei mahu.
Täitsa olemas on võimalus valetamisvabalt lapsele väärt kool valida. Selle peale ei ole tulnud, et kolidagi päriselt kesklinna?
Ei, ma tõesti ei ole ega tuleks kunagi selle peale, et töökoha või kooli järgi elukohta valin. Iga asja valikuks omad kriteeriumid.
sest vastasel juhul paneksid sa oma lapse katsetega kooli, kus ei mängi elukoht mitte mingisugust rolli.
Proovi mõnes järgmises teemas nii väidelda, et isiklikuks ei lähe. Minu kõik lapsed õpivad just neis katsetega koolides, millele viitad. See ei sega mul sugugi aga mõistmast teisi lapsevanemaid, kes ka sooviks lapsele head haridust, aga 6-7-aastaselt (!!!) pole nende lapsed veel nii hästi arenenud olnud, et parimatesse koolidesse pääseda.
Ja teiseks, päriselt kesklinnas elav laps ei pea sinusuguse pärast, kes enda nina otsast kaugemale ei mõtle, kaugemal koolis käima.
Loe oma postituse algust nüüd kõva häälega, eriti seda osa, et “…selle peale ei tulnud, et …”. Ja siis koli sinna elama, kuhu su laps kooli määrati.
Pigem on küsimus selles, et miks kõik piirkonnakoolid ei ole nö õppimiskallakuga. Kui oma lapse piirkonnakool juhtub olema edetabelite lõpuosast, siis saab alles tõeliselt hinnata, mida teeks või ei teeks, et laps paremasse kooli saada. Tallinna viimased koolid on aastaid samad. Pole märganud, et linn midagi ette püüaks võtta.
Kõik koolid ei ole õppimiskallakuga seetõttu, et kõik pered ei ole õppimiskallakuga.
See ei sega mul sugugi aga mõistmast teisi lapsevanemaid, kes ka sooviks lapsele head haridust, aga 6-7-aastaselt (!!!) pole nende lapsed veel nii hästi arenenud olnud, et parimatesse koolidesse pääseda.
See, kas laps on loomupäraselt andekas või mitte, on välja kujunenud juba nooremalt kui 6-7-aastaselt. Ei tasu ajada segamini etteõpetatud lastega. Eliitkoolides on neid ka jah, aga nad ei pea seal kuigi kaua vastu, kuna seal õpitakse ikka nende loomupäraselt andekate tempo järgi. Kui katsetega kooli sisse ei saa, tulebki vanemal sellega leppida, et tema lapsest on andekamaid.
Loe oma postituse algust nüüd kõva häälega, eriti seda osa, et “…selle peale ei tulnud, et …”. Ja siis koli sinna elama, kuhu su laps kooli määrati.
Kesklinnas päriselt elav laps ei pea elukohta vahetama selle pärast, et saada käia kodule lähedal koolis selleks, et keegi linna teisest otsast tahab mainekasse kooli oma last panna.
