Teema: elukoha võltsijad koolikoha saamise nimel

#3606672:

Ei, ma tõesti ei ole ega tuleks kunagi selle peale, et töökoha või kooli järgi elukohta valin. Iga asja valikuks omad kriteeriumid.

Sinule võib ju meeldida Viimsist Tabasallu tööl käia, aga see ei tähenda, et sul oleks õigust sundida neid sama tegema, kes seda tegelikult ei soovi. Eriti lapsi.

#3606711:

Kesklinnas päriselt elav laps ei pea elukohta vahetama selle pärast, et saada käia kodule lähedal koolis selleks, et keegi linna teisest otsast tahab mainekasse kooli oma last panna.

Ja kesklinnas mitte elav mitte tippandekas (st ülelinnalise valikuga kooli mitte mahtuv), aga siiski keskmisest andekam laps PEAB elukohta vahetama, et mainekasse kooli saada ning mitte sealset kohta naabermajas elava, kuid võib olla vähem andeka lapse eest ära võtta? Sulle ei tundu su mõtteviis jabur ja enesekeskne? Saa nüüd aru, igaüks on omaenda lapse huvide eest väljas ja siin pole ühel rohkem õigusi kui teisel (kuni jäädakse seaduslikkuse piiresse). Sinu valik on korter osta hea kooli kõrvale, teise valik on laps sinna kooli kõrvale sisse kirjutada. Pole sinu asi arvustada teise valikut.

#3606711:

See, kas laps on loomupäraselt andekas või mitte, on välja kujunenud juba nooremalt kui 6-7-aastaselt.

Ära aja jama. Juba sooliselt on erinevused arengukiiruse osas. Ning mõni laps, kellest põhikooli lõpuks saab oivik, ei oska kooli minnes veel lugedagi korralikult.

#3606799:

Jah, aga antud juhul on tegemist pettuse ja vale abil enda lapse huve teiste vanemate lastest ettepoole seadmisega.

Halloo. Loe nüüd kohtuotsust veel. Ja veel. Ja siis mõtle uuesti, kas on tegu pettusega või mitte ning et kas sinu arust on kohtunik lihtsalt loll või äkki ära ostetud, et sellise otsuse tegi? Või on muid võimalusi, näiteks et polegi seadust rikutud ega petetud?

#3606799:

Jah, aga antud juhul on tegemist pettuse ja vale abil enda lapse huve teiste vanemate lastest ettepoole seadmisega.

Kas sa tõesti tahad anda oma lapsele maast ja madalast ellu kaasa selliseid väärtushinnanguid nagu pettuse ja vale abil oma tahtmise saavutamine? Tulevikus selline laps mõtlebki, et pettus on normaalne käitumisviis ja temast saab näiteks uus Liis Haavel.

See ei ole vanemate süü, et süsteem on selline. Iga vanema kohus ongi oma lapse huve teistest ettepoole seada.

PS. Minu lapsed õpivad katsetega koolis, mis ei asu samas linnaosas, kus me elasime. Ma ise astusin 1. klassi aastal 1980 täpselt samamoodi katsetega kooli teises linnaosas, sest tegemist oli kooliga, kus minu tugevad küljed leidsid rohkem rakendust kui nad piirkonnakoolis oleksid leidnud. Ma leian, et sellise asja üle otsustamine peaks olema iga pere oma valik.

#3606808:

See ei ole vanemate süü, et süsteem on selline. Iga vanema kohus ongi oma lapse huve teistest ettepoole seada.

See ei ole ka kesklinnas elava lapse süü, et osades piirkondades ei ole hea tasemega kooli. See ei anna aga õigust pettuse ja vale abil teiselt lapselt tema õigust, käia kodulähedases koolis, temalt ära võtta.

#3606808:

PS. Minu lapsed õpivad katsetega koolis, mis ei asu samas linnaosas, kus me elasime. Ma ise astusin 1. klassi aastal 1980 täpselt samamoodi katsetega kooli teises linnaosas, sest tegemist oli kooliga, kus minu tugevad küljed leidsid rohkem rakendust kui nad piirkonnakoolis oleksid leidnud. Ma leian, et sellise asja üle otsustamine peaks olema iga pere oma valik.

Katsetega kool on täiesti teine asi. Seal ei mängi elukoht mingit rolli. Teemaalgatuses mainitud kool on aga piirkonnakool, kuhu on õigus saada esmajärjekorras neil, kes päriselt elavad antud kooli piirkonnas, mitte fiktiivselt ja tegelikult käivad sinna Viimsist, kui samal ajal peab kooli kõrval elav laps käima kaugemal koolis.

#3606821:

Saa nüüd aru, et kui tegu on PIIRKONNAkooliga, siis ükskõik, kui mainekas ta ka on, on ta mõeldud selles piirkonnas elavatele lastele, et laps saaks kodulähedasse kooli koolikoha. Fiktiivne sissekirjutus on pettus, kui see on tehtud kasu saamise nimel.

Sa vist IKKA ei lugenud korralikult. Lähtutakse sissekirjutusest. On see fiktiivne või mitte, ei huvita kedagi. Pettus oleks, kui kodanik kuidagi suudaks võltsida oma sissekirjutust (mis tänapäeval on vist suht võimatu).

Nagu ütles paar postitust tagasi üks kägu, iga lapsevanema kohus on esindada omaenda lapse huve, muidugi mitte seadust rikkudes. See on ainus mis loeb. Ja paralleel Liis Haaveliga pole kuidagi kohane.

#3606811:

Kohtunik tegi sellise otsuse selle pärast, et tal polnud kindlaid tõendeid, et antud lapsevanema laps jäi just sellise pettuse teel koolikohast ilma.

Ei teinud. Ta tegi sellise otsuse, sest seaduses on kirjas, et nõutav on sissekirjutus, mitte elamine sissekirjutuse asukohas.

#3606843:

On see fiktiivne või mitte, ei huvita kedagi. Pettus oleks, kui kodanik kuidagi suudaks võltsida oma sissekirjutust (mis tänapäeval on vist suht võimatu).

Valeandmete esitamine isikliku kasu saamise eesmärgi on muide kriminaalkorras karistatav.

#3606859:

#3606843:

On see fiktiivne või mitte, ei huvita kedagi. Pettus oleks, kui kodanik kuidagi suudaks võltsida oma sissekirjutust (mis tänapäeval on vist suht võimatu).

Valeandmete esitamine isikliku kasu saamise eesmärgi on muide kriminaalkorras karistatav.

Jah, arusaadav. Aga see pole ju praeguse teema skoop.

#3606869:

Mina linnaametnikuna vaataksin ka, kus lasteaias on laps varem käinud…

Oh taevas. Ma arvan, et tuleks palgata igale koolikoha taotlejale isiklik detektiiv …

Ärge nüüd lolliks minge selle asjaga. Ja üleüldse, nagu on korduvalt kõlanud – kui loodaks võrdsed võimalused kõigile oma lapsele kvaliteetne kool valida, siis probleem kaoks. Tegeleks sellega, mitte ei jälitaks lapsevanemaid? Mis šansid on Lasnamäel või Mustamäel paneelikates elavate perede lastel heasse kooli saada, kuigi ajukest ju oleks? Kui sinna tippkihti ei mahu, siis lepi saatusega ja käi Kurstikus või Artes (ma ei tea, muidugi, kas need koolid enam olemas on, kunagi olid).

#3606877:

#3606874:

Jah, arusaadav. Aga see pole ju praeguse teema skoop.

Kuidas ei ole? Antud juhul käib jutt vale elukoha esitamisest, et saada omale koolikoht.

Antud juhul käib sellest, kas peaks lähtuma registreeritud või tegelikust elukohast kooli otsustamisel. Ei millestki muust.

#3606869:

Mina linnaametnikuna vaataksin ka, kus lasteaias on laps varem käinud…

esiteks, linnaametnikul peaks selliseks vaatamiseks olema õiguslik alus. teiseks, lasteaia asukoht ei ole kuidagi seotud elukoha asukohaga. lasteaeda panevad paljud lapse ka vanaema-vanaisa elukoha või ema-isa töökoha lähedusse. nii mõnigi paneb sinna, kuhu koha sai. kuue aasta jooksul ka kolitakse. nii et see oleks väga meelevaldne “vaatamine” ja annaks kindlust vaid sellisel juhul, kui otsitakse seost koolilähedase elukoharegistreeringu tõesuse kinnitamiseks.

#3606874:

Mis šansid on Lasnamäel või Mustamäel paneelikates elavate perede lastel heasse kooli saada, kuigi ajukest ju oleks?

Kui ajukest on, siis teevad Lasnamäe ja Mustamäe lapsed katsed ja saavadki heasse kooli. Täpselt nagu teiste linnaosadegi lapsed.

Muide, ma pole sugugi kindel, kas Põhja-Tallinna mammutpiirkonnakool ikka on Mustamäe või Lasnamäe piirkonnakoolidest nii palju parem, et sinna pääsemise nimel naba paigast pingutada tasub. Olgem ausad, nüüd kus GAGi enam katseid pole, on see ju sisuliselt tavaline piirkonnakool. Jah, hoone on uhkem ja varasemast on maine – aga muus ju enam vahet pole. Või arvavad need sissekirjutusega skeemitajad, et sinna kooli probleemseid piirkonnalapsi ei määrata? Või et sinna võetakse tööle ainult need kõige-kõige paremad klassiõpetajad? Või et Kalamaja on nii prestiižne piirkond, et seal probleemseid lapsi ei elagi? Eh, naiivikud.

Jah, gümnaasium on endiselt tugev ja loodetavasti nii ka jääb, sest seda algklassid ei mõjuta. Ja praegu on vanemad põhikooliklassid veel katsetega võetud ja siis on veel see katsetega lisa-seitsmes klass, mis on kahtlemata tugev. Aga kui need suured piirkonnaklasside lennud 7ndasse jõuavad, kas siis jätkub enam ruumi lisaparalleelile? Eks paari aasta pärast saame teada.

Ühes väikelinnas oli juhus, kus kõik trûgivad kesklinna kooli ja tulemuseks, lapsed kes reaalselt elavad kesklinnas ja kooli piirkonnas ei saanud kooli. Sama ka minu lapse klassis 26st elab vast 10 kooli piirkonnas. Paraku on linn piisavalt suur, et koolide vahemaad ca 4 -6 km ja korralikku bussiûhendust pole. Kusjuures pole ei halvem ega parem teistest koolidest, lihtsalt on pähe võetud  , et kesklinnas on mainekam, kui laps käib kesklinnas lasteaias, koolis jne

Kalamaja Põhikooli lapsevanemana tunnen head meelt, et kohus juhtis probleemile haridusameti tähelepanu ja ehk hakkab tasapisi midagi muutuma. Kuigi meie perel pole GAGiga otseSt pistmist, mōjutab skeemitamine meid sedakaudu, et Kalamaja koolis õpivad lapsed kahes vahetuses, huviringid ja pikapäevarühm on tõmmatud miinimumi, kuna füüsiliselt pole ruumi nende jaoks. GAG pidi koolikohtade probleemi kalamajas lahendama, aga ei lahenda ju, kui vaadata Niine ja Vana-Kalamaja ristmikul tekkivat troppi kell 8.45 hommikul. Ning tuttavate GAG vanemate sõnul ei ole kaugelt tulijate arv 13 last 4 paralleeli kohta, vaid oluliselt rohkem, kui mitte vastupidi 13 kohalikku last lennu kohta. Kõik neist pole ka skeemitajad, vaid paljudel vanem õde-vend said aastaid varem katsetega sisse.

Nõmme pole just kõige nö vaesem piirkond, aga ligi poole Nõmme piirkonnakool on Pääsküla. Üldse ei heida ette, kui nt sinna määramist vältida üritatakse. Küsimus ei ole vanemates. Vaid selles, miks on üldse selline olukord, et ühe lapse piirkonnakool on Pääsküla või Pelguranna ja teisel GAG.

#3606843:

#3606821: Saa nüüd aru, et kui tegu on PIIRKONNAkooliga, siis ükskõik, kui mainekas ta ka on, on ta mõeldud selles piirkonnas elavatele lastele, et laps saaks kodulähedasse kooli koolikoha. Fiktiivne sissekirjutus on pettus, kui see on tehtud kasu saamise nimel. Sa vist IKKA ei lugenud korralikult. Lähtutakse sissekirjutusest. On see fiktiivne või mitte, ei huvita kedagi. Pettus oleks, kui kodanik kuidagi suudaks võltsida oma sissekirjutust (mis tänapäeval on vist suht võimatu). Nagu ütles paar postitust tagasi üks kägu, iga lapsevanema kohus on esindada omaenda lapse huve, muidugi mitte seadust rikkudes. See on ainus mis loeb. Ja paralleel Liis Haaveliga pole kuidagi kohane. #3606811: Kohtunik tegi sellise otsuse selle pärast, et tal polnud kindlaid tõendeid, et antud lapsevanema laps jäi just sellise pettuse teel koolikohast ilma. Ei teinud. Ta tegi sellise otsuse, sest seaduses on kirjas, et nõutav on sissekirjutus, mitte elamine sissekirjutuse asukohas.

Jokk võib ju olla, aga eetiline see ei ole. Hea hariduse juurde peaks käima ka lapsevanemate eetiline suhtumine, nad näitavad ju eeskuju oma lastele.

Eesmärk pühitseb abinõu?