Teema: elukoha võltsijad koolikoha saamise nimel

#3607062:

Kui probleem nii valus, et “teise sordi” lastega ei kõlba samas koolis käia, siis keegi ei keela Nõmmele ja Piritale erakooli asutada ometi oma “mitte tippandekatele”.

Nõmmel on erakool täitsa olemas. Kas just eriandekatele. Aegajalt kipuvad jõukamad vanemad arvama, et piisab kui ta kooli õppemaksu tasub, siis teised kasvatavad tema last.

Aga kui aus olla, siis ma ei arva, et põhikoolis kesklinna koolis käimine annaks lapsele mingi üliolulise eelise. Saavad ka piirkonna koolide lapsed eliitkooli gümnaasiumisse sisse. Samas võib olla väga valus löök lapse enesehinnangule kui peale nn. eliitkoolis põhikooli lõpetamist peab jätkama kusagil tavalises gümnaasiumis.

Mulle meeldib, et lapse sõbrad ja klassikaaslased elavad läheduses. Samuti, et laps algklassides saab ise jalgsi kooli minna ja koolist koju tulla.

Aga olen nõus, et kõik piirkonnakoolid mitte võiks, vaid peaks olema heal tasemel. Selleks aga peaks õpetaja amet olema väärtustatud ja hinnatud ning hästi tasustatud, et saaks valida parimatest parimaid koolidesse.

#3606806:

#3606795:

Ja kesklinnas mitte elav mitte tippandekas (st ülelinnalise valikuga kooli mitte mahtuv), aga siiski keskmisest andekam laps PEAB elukohta vahetama, et mainekasse kooli saada? Sulle ei tundu su mõtteviis jabur ja enesekeskne?

See, et osades piirkondades pole hea tasemega piirkonnakooli ei ole siiski kesklinnas elava lapse süü. Enesekeskne on hoopis pettuse ja valega võtta ära koolikoht sellelt lapselt, kelle pere on teinud pingutusi, st valinud elukoha sellise, et tema keskmisest andekam laps saaks siiski mainekas koolis käia.

Kas sa tõesti tahad anda oma lapsele maast ja madalast ellu kaasa selliseid väärtushinnanguid nagu pettuse ja vale abil oma tahtmise saavutamine? Tulevikus selline laps mõtlebki, et pettus on normaalne käitumisviis ja temast saab näiteks uus Liis Haavel.

Et siis raha paneb asja paika. Teatavasti kesklinna korterid on korrdades hinnalisemad kui äärelinna elamised.

#3607062:

Kuna varanduslik kihistumine, sh piirkonniti, on mujal maailmas samuti suur probleem, on täiesti tavaline, et nimelt koolipiirkond ongi esmane kriteerium elukoha valikul. Ja on ka täiesti tavaline, et inspektorid sajavadki suvalisel ajal vastavasse elukohta sisse kontrollima, kas seal tegelikult elatakse koos lapsega.

Kui probleem nii valus, et “teise sordi” lastega ei kõlba samas koolis käia, siis keegi ei keela Nõmmele ja Piritale erakooli asutada ometi oma “mitte tippandekatele”.

Ära muretse Nõmmel Erakool täitsa asutatud ja väga tugev kool muide.

Lasteaia järgi kindlasti ei tohi hinnata ja õnneks ametnikud seda ka ei tee koolikoha määramisel, rääkimata sellest, et seda ei tohigi teha. Lasteaedade puhul on ju kogu Tallinn üks suur KOV, nagu on ka teada, et teatud linnaosades on võimatu kohta saada. Lasteaialapsi viivad ikkagi enamjaolt vanemad lasteaeda, kooli liigutakse valdavalt ise. Nii et see rumal kägu ei peaks selliseid meelevaldseid järeldusi looma, sest ilmselgelt ta ei tõlgenda õigesti.

#3607089:

Näiteks kus see nii on? Ma arvan, et sa luiskad või oled millestki valesti aru saanud. Tänases õigustekeskses maailmas ei käida küll mujal kui Venemaal või Hiinas sellist asja kontrollimas, et kus keegi elab.

Näiteks Belgias, kus kooli määrab samuti ametnik, arvestades sealjuures palju läbipaistmatumat valemit kui meil – arvestatakse kodukeelt, koolitee pikkust, vanemate soovi, aga ka nt vanemate sissetulekut ja laste erivajadusi – igasse piirkonna kooli läheb sarnane protsent keerukama taustaga lapsi (mitteemakeelne, sotsiaalabi saaja vms) + on teatud eelised (nt üksikvanema koolisoovi arvestatakse mingi boonuskordajaga). Kui see süsteem ei sobi, siis paned (sageli kiriklikku) erakooli ja maksad.

Politsei käib sissekirjutust kontrollimas mitte spetsiaalselt kooliga seoses, vaid rutiinselt – oled ennast kusagile sisse kirjutanud, paari nädala pärast on kohalik konstaabel kõpsti ukse taga ennast tutvustamas ja ühtlasi veendumas, kes siis õieti siin elab. Kui naabrid millegi peale kaebavad (nt kahtlustavad ebaseadusliku allüürniku olemasolu), siis tuleb jälle kenasti profülaktiliselt vestlema. Need, kes arvavad, et Eestis keegi mingeid vabadusi piirab, ei oska lihtsalt hinnata seda tohutut vabadust ja üksteise rahulejätmist, mis meil valitseb. Vale sissekirjutuse eest saab trahvi tõenäoliselt enamikus Euroopa riikides, sest selle järgi laekuvad maksud ja ametlikud teated (sh nt trahvid, kohtukutsed, elatisnõuded jms) – st tegu on riigi ja omavalitsuse petmise, mitte mingi eraasjaga.

Teemasse – minu lapsed GAGis ei käi, küll aga käisid GAGile lähimas lasteaias. Ma arvan, et kõik siin piirkonnas elajad teavad hulka peresid, kelle jaoks GAG oleks parim võimalik kodukool – asub lähedal ja logistiliselt õiges suunas, vanemad vilistlased, suur huvi prantsuse keele vastu jne. Aga kelle lapsed määratakse ülerahvastatud Kalamaja kooli õhtusesse vahetusse, lähevad erakoolidesse, käivad mööda katseid või viiakse (Tallinna totra ühistranspordivõrgu tõttu autoga tegelikult mitte väga kaugel asuvasse) lütseumi. Loomulikult on kohalikel vanematel täielik õigus halvasti sutuda, kui nt parimad sõbrad, kes elavad teineteisest tänavavahe kaugusel, lahku lüüakse, sest kellegi kahtlase moraaliga vanem tahab nui neljaks Kakumäel elada, aga Õismäe koolid ei sobi ja RAMi eest ei raatsi maksta.

#3607089:

#3607062:

Kuna varanduslik kihistumine, sh piirkonniti, on mujal maailmas samuti suur probleem, on täiesti tavaline, et nimelt koolipiirkond ongi esmane kriteerium elukoha valikul. Ja on ka täiesti tavaline, et inspektorid sajavadki suvalisel ajal vastavasse elukohta sisse kontrollima, kas seal tegelikult elatakse koos lapsega.

Näiteks kus see nii on? Ma arvan, et sa luiskad või oled millestki valesti aru saanud. Tänases õigustekeskses maailmas ei käida küll mujal kui Venemaal või Hiinas sellist asja kontrollimas, et kus keegi elab. Koolid on kahtlemata tegur elukoha valikul suuremas plaanis ja seda just mõistliku sõiduaja vaatenurgast, aga ometi mitte väikese asula (mida ka Tallinn maailma mõistes on) piires, kus linnaservast keskuseni on enamasti 30-40 min sõitu. Jah, seda ma valin koolidele mõeldes, kas elan Põlvas või Raplas või Tallinnas, aga mitte seda, et mu elukoht oleks soovitud koolimajale võimalikult lähedal. Mis järgmiseks siis, täpselt koolimaja kõrval kahetoaline on kaks korda kallim kui 50 m eemal kahetoaline, sest esimeses saab kindlasti sellesse kooli, teises mitte? Ja kui lapse sündides ostsin kodu kooli lähedale, kuid see kool mingil põhjusel likvideeritakse või käib alla, siis pean ilmtingimata kolima, eks? Samuti pean müüma oma lapsepõlvekodu näiteks Koplis Professoritekülas, kui soovin last paremasse kooli kui Tallinna Kunstigümnaasium panna? Jabur, jabur, jabur.

Kunstigümnaasiumil pole häda mitte midagi. Täiesti tegija kool on. Oleks mul varem see teadmine olnud ja lapsele Kalamaja PK asemel seda taodelnud.

#3607425:

#3607340:

Aga mida see gümnaasium annab? Ülikoolis ei huvita sind keegi, kus gümnaasiumis käisid. Ja kui sul kõrgharidus olemas, mille pärast peaksid nt töövestlusel oma gümnaasiumist rääkima, seda üldse cv-l näitama?

Noh, ütleme nii, et päris tippkoolides käimine huvitab ikka ka töövestlustel ja ülikooliski kohati. Eks ta mingil määral ikka nagu kvaliteedimärk on. Kuid ilma selleta saab muidugi ka.

#3607284:

Politsei käib sissekirjutust kontrollimas mitte spetsiaalselt kooliga seoses, vaid rutiinselt – oled ennast kusagile sisse kirjutanud, paari nädala pärast on kohalik konstaabel kõpsti ukse taga ennast tutvustamas ja ühtlasi veendumas, kes siis õieti siin elab.

Siin on kindlasti mingid omad nüansid veel. Pole ju võimalik, et seal Belgias on keelatud mitme korteri omamine – neist ühte olen sisse kirjutatud, aga vahel ööbin teises ja pole tõesti kellegi asi, miks ma täna otsustasin krt nr 1 või homme krt nr 2 olla. Need asjad ei ole niisama lihtsad, et muudkui kontrollime ja karistame. Õiguste ja kohustuste vahel peab ikkagi tasakaal olema ja kuigi mul on kohustus olla sisse kirjutatud, siis mitme kinnisvara omamisel või rentimisel võin ma siiski ju valida, kuhu sisse kirjutan ja kus elan. Valikut võivad kallutada maksud (näiteks Tallinnas on kõrge maamaks, mida leevendab, kui omanik on sisse kirjutatud – miks ta ei peaks siis end sisse kirjutama, kui korter on selle pere oma ning kasutuses, näiteks elab mõni lastest seal vms?), võib-olla soovin ma, et minu tulumaksust saaks tuge mitte Tallinn, vaid suvekodu vald, jne jne.

Ja kooli piirkonna puhul on kõik needsamad tegurid, mis muudavad kirjeldatud kontrollisüsteemi väga veidraks ning see pilt jätab väga iganenud mulje.

Registreerida tuleb oma põhielukoht, vahet pole, mitut kinnisvara omad.

Just sellist “optimeerimist” ja skeemitamist ju nende kontrollidega vältida üritataksegi. Et raha olemasolu ei annaks hallide võtetega õigust paremale “ühiskassast” tulevale hüvele, siinkohal avalikult rahastatavale koolile.

Reaalselt rikkal on muidugi tõepoolest savi, neile on omad erakoolid ja mingite korteritega sahkerdamine miski, mille pealegi ei tuleks. Kultuuri küsimus ilmselt, tooks paralleeli skandinaavias sukkpükste pärast tagasi astunud poliitiku ja meie maasturiparaadi ja Repsitamisega.

#3606818:

Katsetega kool on täiesti teine asi. Seal ei mängi elukoht mingit rolli. Teemaalgatuses mainitud kool on aga piirkonnakool, kuhu on õigus saada esmajärjekorras neil, kes päriselt elavad antud kooli piirkonnas, mitte fiktiivselt ja tegelikult käivad sinna Viimsist, kui samal ajal peab kooli kõrval elav laps käima kaugemal koolis.

See on puhas juhus, et lapsed katsetega kooli sisse said, arvestades seda hulka lapsi, kes kandideerivad. Minu seisukoht on siiski see, et vanematel peaks olema õigus valida, millises koolis (milliste väärtushinnangute keskel) nende lapsed 12 aastat oma päevi veedavad. See, et praegu on vanemad sunnitud mingeid x variante selleks kasutama, on väga mage. Mina pooldaksin sellist süsteemi, kus vanemad saavad ise oma lapsele kooli valida, lähtuvalt just oma lapse oskustest ja vajadustest. Ja need, kes seda teha ei soovi / taha / viitsi – neile siis valib omavalitsus koolikoha. Praegu on kõik ühe puuga löödud ja kasu saavad sellest ainult need, keda oma lapse tulevik väga ei huvita.

<p style=”text-align: left;”>

#3608202:

</p>

#3606818:

Katsetega kool on täiesti teine asi. Seal ei mängi elukoht mingit rolli. Teemaalgatuses mainitud kool on aga piirkonnakool, kuhu on õigus saada esmajärjekorras neil, kes päriselt elavad antud kooli piirkonnas, mitte fiktiivselt ja tegelikult käivad sinna Viimsist, kui samal ajal peab kooli kõrval elav laps käima kaugemal koolis.

<p style=”text-align: left;”>See on puhas juhus, et lapsed katsetega kooli sisse said, arvestades seda hulka lapsi, kes kandideerivad. Minu seisukoht on siiski see, et vanematel peaks olema õigus valida, millises koolis (milliste väärtushinnangute keskel) nende lapsed 12 aastat oma päevi veedavad. See, et praegu on vanemad sunnitud mingeid x variante selleks kasutama, on väga mage. Mina pooldaksin sellist süsteemi, kus vanemad saavad ise oma lapsele kooli valida, lähtuvalt just oma lapse oskustest ja vajadustest. Ja need, kes seda teha ei soovi / taha / viitsi – neile siis valib omavalitsus koolikoha. Praegu on kõik ühe puuga löödud ja kasu saavad sellest ainult need, keda oma lapse tulevik väga ei huvita.

Et kui 600 last tahab Reaalkooli, siis avatagu seal 24 esimest klassi? Kuhu need lapsed peaksid seal mahtuma? Ja ülejäänud koolid jätame lihtsalt tühjaks?</p>
See 12 aastat on ka väga ülepakutud. Gümnaasiumi valivad ikka lapsed juba ise ja on küllalt neid lapsi, kes ei soovi jätkata koolis kuhu nad esimesse klassi on pandud. Ja seda ka Tallinna kesklinna katsetega koolides.

#3608259:

Ei ütleks, et piirkonnakoolides käivad ainult vanemate “keda nende lapse tulevik väga ei huvita, ei soovi / taha / viitsi ” lapsed.

Muidugi ei käi ainult sellised. Aga käivad ka sellised.

#3608259:

Sellepärast ju katsed ongi, et kõik ei mahu mingi valemiga nendesse “väärtushinnangutega” koolidesse, kuhu paljud vanemad soovivad oma lapsukesi panna. Ilmselt on sellega raske leppida, kui laps sisse ei saa.

Aga liiga vähe on neid katsetega koole ja kogu aeg aina vähendatakse. Selles ju GAGi draama ongi, kui Reaalkool või Lütseum peaks piirkonnakooliks muudetama, siis algaks seal samasugune jama. Muidugi on neid, kelle arust algklassides ei peaks üldse katsetega koole olema, kõik oleks ühesugused, aga mina ei nõustu. Võib-olla tõesti päris algklassides see võiks nii olla, aga siis peaks olema katsed kuskil 5.-6. klassis, nagu seda teevad Reaal ja GAG (küll 7., aga see on ka ok). Just teismeeas on oluline, et õppida soovivad ja suutvad lapsed oleks omasuguste seltskonnas. Jah, see pole hea neile teistele, kellele motiveeritud õpilased muidu ehk head mõju avaldaks … aga no pagan, kas selleks, et nõrgad veel nõrgemaks ei jääks, peavad siis targad lollimaks jääma või hoopis õpihuvi kaotama?

#3608466:

#3608278:

Et kui 600 last tahab Reaalkooli, siis avatagu seal 24 esimest klassi? Kuhu need lapsed peaksid seal mahtuma?

Kui ühte kooli sisse ei saa, siis see vanem valib oma järgmise eelistuse. Aga seda teeb vanem, mitte ametnik, kellel pole aimugi sinu eelistustest, lapse võimetest, vanemate hommikusest sõidusuunast (vahet pole, kas auto või ühistranspordiga) – seda kõike oskab hinnata ainult perekond ise.

Nii. Aga kuidas ja mis alustel valitakse need lapsed, kes soovitud kooli mahuvad?

#3608543:

#3608532:

#3608466:

#3608278:

Et kui 600 last tahab Reaalkooli, siis avatagu seal 24 esimest klassi? Kuhu need lapsed peaksid seal mahtuma?

Kui ühte kooli sisse ei saa, siis see vanem valib oma järgmise eelistuse. Aga seda teeb vanem, mitte ametnik, kellel pole aimugi sinu eelistustest, lapse võimetest, vanemate hommikusest sõidusuunast (vahet pole, kas auto või ühistranspordiga) – seda kõike oskab hinnata ainult perekond ise.

Nii. Aga kuidas ja mis alustel valitakse need lapsed, kes soovitud kooli mahuvad?

Lihtne, iga kool võiks katsed teha. Siis potentsiaaliga laste vanemad saaks lapsele kooli valikul eelise, kasutavad nad seda kodust kaugemal või lähedal, oma asi. Jah, mingi piirang peaks peal olema, et nõrgemad lapsed, kes kõikjal katsetel nimekirja lõppu jäävad, päris teises linnaotsas ei peaks koolis hakkama käima, aga praegune süsteem on küll mäda. Ega 100% õiglust ei ole kunagi saavutatav, see on selge, aga ikka ilmselgelt võiks olla rohkem katsetega koole, need võiks siis olla jaotatud linnaosade vahel näiteks, mitte et kõik katsetega koolid on kesklinnas. Sest tegelikult ei minda lapsega katsetele mitte selleks, et konkreetse kooli müüride imettegevasse mõjusse või selle kooli pedagoogide erilisse andekusse usutaks, vaid selleks, et laps saaks õpihuvilisse keskkonda. Samasuguse saab luua ju igasse kooli, kui sinna piisav arv konkureerivaid lapsi kokku tuleb.

Ilmselgelt sa ei mäleta, et 2020 põhikooli lõpetanud lapsed tegidvsellise katsetetralli läbi esimesse klassi astudes. Otsi oma tutvusringkonnast mõni sellise lapse lapsevanem ja uuri talt, kuidas talle lapsega katsete vahel jooksmine meeldis. Ja mõtle ka sellele, miks selline jaburus ainult ühel aastal toimus ja miks pärast seda koole määrama hakati.

Ja Eestis muide saab head haridust ka teistest koolidest peale katsetega koolide. Ja see, et on terve hulk inimesi, kes seda uskuda ei suuda ja arvavad, et ainult katsetega koolis käimine tagab nende lapsele helge tuleviku, seda fakti ei muuda.

#3608557:

Ilmselgelt sa ei mäleta, et 2020 põhikooli lõpetanud lapsed tegid sellise katsetetralli läbi esimesse klassi astudes. Otsi oma tutvusringkonnast mõni sellise lapse lapsevanem ja uuri talt, kuidas talle lapsega katsete vahel jooksmine meeldis. Ja mõtle ka sellele, miks selline jaburus ainult ühel aastal toimus ja miks pärast seda koole määrama hakati.

Mäletan ikka. See on korralduse teema. Katseid saab ju keskselt korraldada.

#3608557:

Ja Eestis muide saab head haridust ka teistest koolidest peale katsetega koolide. Ja see, et on terve hulk inimesi, kes seda uskuda ei suuda ja arvavad, et ainult katsetega koolis käimine tagab nende lapsele helge tuleviku, seda fakti ei muuda.

Muidugi saab. Mina pole küll arvanud, et ei saa, aga see paneb suurema koormuse lapsevanemale ning eks tulemus on ka ikka rohkem tuulte meelevallas, sõltub juhustest palju enam kui peaks. Näiteks üks minu laps õppis kuni 6. klassini tavakoolis, juba kuskil 5. klassi keskelt hakkas ta selgelt muust klassist matemaatikaoskuste poolest eristuma. Paraku aga 6. klassi talveks jõudis ta matemaatikatunde vihkama hakata ning nurus alati neist puudumist. Miks? No pole keeruline arvata – tapvalt igav, sest õpetaja seletas nõrkadele eelmiste aastate materjali üle või nännutas ülesannete kallal. Minu laps ja kindlasti veel mõned klassist aga igavlesid. Kuna tegu oli poisiga, siis olen kindel, et kui ta poleks 7. klassis Reaali katsetele läinud ja sisse saanud, siis oleks ta varsti hakanud koolist poppi viskama, sest kaua sa jaksad nii igavas kohas olla. Sellised valikud on ka olemas. Meil mõeldakse ainult nõrkadele, tugevad saagu ise kuidagi hakkama või muutugu nõrgaks – siis saavad nemad ka tegeletud …