Esileht Kodunurk Elupuude varjutamisest

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Elupuude varjutamisest

Postitas:

Tere!

Istutasin sügisel ligi 50 brabanti, 80cm+ (mullapalliga võrgus)
Kas peaksin neid katma varjutuskangaga?

Saan aru, et katma peab neid seepärast,et päike kõrvetab aga maa on külm ja vett nad ei saa? Aga kas siis näiteks kui lume ära koristad ümber elupuude, siis pole ju probleemi? Või siiski?

Ja kuna mõned üksikud smaragdid ka said istutatud, kuid kevadel. Siid neid tuleks kindlalt kangaga katta? Need vist õrnemad puud? Kas lihtsalt panen kanga puu peale, kui tugikeppe ei pannud sügisel maasse?

Palun vabandust kui lollid môtted ja küsimused aga olen tõesti nii võhik aiaelus. 🙂

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.01 22:10; 28.01 13:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah võiks katta küll. Mina sain nii aru, et probleem on selles, et päike hakkab peale paistma, elupuud arvavad, et on kevad ja ärkavad, aga maa on veel külmunud ja vett ei saa kätte. Ja siis lähevadki lehed pruuniks. Ma ise istutasin üle-eelmisel aastal, varjutasin ka kevadel, aga ikka osa läks pruuniks. See on Brabandi probleem, Smaragd nii ei pidavat minema. Aga puud on ikka elus, suve poole läksid rohelisemaks tagasi.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.01 23:46; 28.01 10:45; 28.01 13:55; 03.02 16:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jama! Midagi nad ei ärka ja ei arva, et kevad. Päike kōrvetab neid nagu inimnahkagi peegelduses lumelt ja tekitades topelt intensiivsuse.
Kas sa vōrgu juurepalli juurest lōikas id ikka lahti ja vōtsid ära?
Kui sa lume ära kaablid siis kus taimed kevadel vedeliku saavad vōi hakkad sulaga ise kastma neid?
Smaragdidele viska käte peale bbrabandiga ei juhtu midagi, kui päris lageda platsi peal ei ole. Kui naabri puud natukenegi varju viskavad pole mōtet raha selle kattekanga peale raisatagi.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.01 09:47; 28.01 15:08; 28.01 15:16; 04.02 17:36;
To report this post you need to login first.

minumeelest oled sa lausa hiljaks jäänud…, aga ikkagi mine kata kohe, ehk saad veel päästa. Katted tuleks panna kohe jaanuari alguses. Viimastel nädalatel on olnud üksjagu neid päikselisi külmasid ilmasid, mis noori taimi rikuvad.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jama! Midagi nad ei ärka ja ei arva, et kevad. Päike kōrvetab neid nagu inimnahkagi peegelduses lumelt ja tekitades topelt intensiivsuse.

Kas sa vōrgu juurepalli juurest lōikas id ikka lahti ja vōtsid ära?

Kui sa lume ära kaablid siis kus taimed kevadel vedeliku saavad vōi hakkad sulaga ise kastma neid?

Smaragdidele viska käte peale bbrabandiga ei juhtu midagi, kui päris lageda platsi peal ei ole. Kui naabri puud natukenegi varju viskavad pole mōtet raha selle kattekanga peale raisatagi.

Võiks enne miinustamist ja “jama”-tamist endale siiski asja selgeks teha.
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kas-noor-elupuuhekk-kardab-kulma-ja-paikesepoletust?id=72984733

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.01 23:46; 28.01 10:45; 28.01 13:55; 03.02 16:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, nagu eelpool jagatud artikliski mainitud, siis need puud, mis jäävad ikka lauspäikese kätte, et neid tasub kindlasti varjutada.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui sa lume ära kaablid siis kus taimed kevadel vedeliku saavad vōi hakkad sulaga ise kastma neid?

See on küll üks naljakamaid lauseid, mida lugenud olen 🙂 Nagu pinnases vedelik ei jaotukski, kui lumi sulama hakkab. See koht, kust lumi ära kaabitud, jääb siis kuivemaks kui meetri kaugusel oleva hange alune?

Aga jah, lund ei tasu ära kaapida, aga seda ikka muudel põhjustel.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina see teemaalgataja siis.

Peaks mainima, et pàikest minu meelest nad vàga pole veel
saanud. Sest pàike peaks paistma alles ôhtuti seal pool muidu.

Selle mullapalli vôrgu tegin muidu katki küll. Lôpus osadel minu meelest mitte. Muutusin juba laisaks. Ja kuskil keegi jàlle rààkis, et tegelikult polegi vaja lahti lôigata. Vôta siis kinni, mis ôige ja mis vale.

Niisiis, oletame, et tuleks siis kinni katta, kuid mismoodi ma selle terve rea katan? Lihtsalt viskan peale ja asi ants? Keppe ju pole.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.01 22:10; 28.01 13:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Talvine õhtupäike ei tee midagi. Kaetakse kas üksikult või (pooliku) reana. Üksikult kattes läheb rohkem materjali, keerad ümber puu siis. Reana kattes läheb vähem materjali, aga katmine on keerulisem, pead ju selle värgu kuskile kinnitama ka. Kui kehvasti kinnitad, siis karmimate tuultega läheb see võrk lihtsalt lendu. Mina katsin ainult selle poole hekist, kuhu päike paistab. Ülemise otsa kinnitasin võrkaia külge (see heki taga). Alumisega oli rohkem jamamist, kuna maapind külmunud, siis panin puuhalud ja kivid raskuseks peale.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.01 23:46; 28.01 10:45; 28.01 13:55; 03.02 16:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui sa lume ära kaablid siis kus taimed kevadel vedeliku saavad vōi hakkad sulaga ise kastma neid?

See on küll üks naljakamaid lauseid, mida lugenud olen ???? Nagu pinnases vedelik ei jaotukski, kui lumi sulama hakkab. See koht, kust lumi ära kaabitud, jääb siis kuivemaks kui meetri kaugusel oleva hange alune?

Aga jah, lund ei tasu ära kaapida, aga seda ikka muudel põhjustel.

Ja need muud pōhjuse oleks?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.01 09:47; 28.01 15:08; 28.01 15:16; 04.02 17:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina see teemaalgataja siis.

Peaks mainima, et pàikest minu meelest nad vàga pole veel

saanud. Sest pàike peaks paistma alles ôhtuti seal pool muidu.

Selle mullapalli vôrgu tegin muidu katki küll. Lôpus osadel minu meelest mitte. Muutusin juba laisaks. Ja kuskil keegi jàlle rààkis, et tegelikult polegi vaja lahti lôigata. Vôta siis kinni, mis ôige ja mis vale.

Niisiis, oletame, et tuleks siis kinni katta, kuid mismoodi ma selle terve rea katan? Lihtsalt viskan peale ja asi ants? Keppe ju pole.

Mul oli see juurepalli vōrk kapron vōi mingi muu kōvasr plastist punutis, ilma noata ei purunenud. Minu teada see ei peaks ka kōdunema siis ja ma ei kujuta ette, kas taim jääb sellega rahule ning ajab sealt pallist juurestiku vōrgu vahelt edasi. Mul on 3m kaugusel naabri ōunapuude ja kaugemal üks tamm mille vōravari minu lōunakaarde istutatud brabantidele langeb(e. päikest saavad ka, ei ole puuvōra nii tihe nagu kuusehekk) ja esimesest istusaastat peale ma neid ei katnud. Mingit kōrbemist ei toimunud. Teisel suvel kastsin hoolega neid iga nädal ja kolmandal suvel juba korra kvartalis. Kasvavad nagu mühin ja Ostetud on paljude poolt maha laidetud K-rauta ehituspoest. Kevadel ja sügisel tuleb väetada, kui pinnas väga viljakas ei ole ja kasvavad jōudsamalt suuremaks ka. Hiljem pole ju kasvu niiväga vaja enam.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.01 09:47; 28.01 15:08; 28.01 15:16; 04.02 17:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on aja jooksul neid brabante ikka kümneid meetreid istutatud. Minu tähelepanekud on 1.kuival ajal tahab vett, samas elab põua üle…2. võrke juurepalli ümbert pole eales ära võtnud 3. katnud pole ka kaunagi. 4. tahab hirmsat moodi kääre ehk halastamatut pügamist. Ja need kasvavad mul puhta paepealsel pinnal. Korra, mingi 5 aastat tagasi viskasin ka väetist. Välja on läinud vist paar puud. Samas on ka smaragde ja need on palju virilamad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma kataks kindlasti, ei riskiks kõrbemisega, kindlasti pole hiljaks jäänud, päikest ju ülivähe olnud. Ise võtsin istutades osadel mullapalli ümbert võrgu ära, osadel mitte (5 a tagasi), mitte mingit vahet pole nendel põõsastel täna.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elupuud kardavad lõunapäikest ja pikka põuda vähemalt 2 aastat peale istutamist, sest siis ei ole nad jõudnud korralikult juurduda veel. Kaks viimast suve on olnud väga kuivad, mis takistab juurdumist, ja kui nüüd talvel-kevadel päike hakkab kütma, siis eriti lumelt peegeldudes teeb ikka väga liiga puudele. Meil läks hulk Smaragde eelmine aasta selle nahka.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Katmisega alustatakse ikka märtsis, mitte varem. Kuigi noh, miks mitte, võib ka talv otsa teki sees hoida :D.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.02 14:01; 04.02 15:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üle-eelmisel aastal istutasin 70 80-cm Brabanti. Pole neid varjutanud ega midagi. Kõik elus. Üksikud oksakesed ainult läksid pruuniks. Meil on hekk terve päeva päikese käes.Võrku mullapalli ümbert ei eemaldanud. Küll aga leotasin istikute juuri 3-4 päeva enne istutamist. Mängu läksid kõik olemasolevad anumad, vannid ja mördiämbrid. Ehituspoest ostes oli mullapall ikka väga ära kuivanud.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Katmisega alustatakse ikka märtsis, mitte varem. Kuigi noh, miks mitte, võib ka talv otsa teki sees hoida :D.

Märts võib juba liiga hilja olla. Aiandusspetsid soovitavad selle töö jaanuari lõpus, hiljemalt veebruaris ära teha.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.01 23:46; 28.01 10:45; 28.01 13:55; 03.02 16:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Katmisega alustatakse ikka märtsis, mitte varem. Kuigi noh, miks mitte, võib ka talv otsa teki sees hoida :D.

Märts võib juba liiga hilja olla. Aiandusspetsid soovitavad selle töö jaanuari lõpus, hiljemalt veebruaris ära teha.

No mul üks aiandusspets perekonnas. Tema soovitusel oleme 10 aastat kuskil märtsi alguses oma palakad välja otsinud. Varem pole ausalt öeldes kuskil ka kaetult elupuid näinud.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.02 14:01; 04.02 15:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Katmisega alustatakse ikka märtsis, mitte varem. Kuigi noh, miks mitte, võib ka talv otsa teki sees hoida :D.

Märts võib juba liiga hilja olla. Aiandusspetsid soovitavad selle töö jaanuari lõpus, hiljemalt veebruaris ära teha.

No mul üks aiandusspets perekonnas. Tema soovitusel oleme 10 aastat kuskil märtsi alguses oma palakad välja otsinud. Varem pole ausalt öeldes kuskil ka kaetult elupuid näinud.

10a. on päike ka varem eredamalt paistma hakanud.
Kōik on varem nüüd. Seksima hakatakse varem, kodust minnakse varem ära, puberteet hakkab varem isegi poed tehakse varem lahti!

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.01 09:47; 28.01 15:08; 28.01 15:16; 04.02 17:36;
To report this post you need to login first.
Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Kodunurk Elupuude varjutamisest

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.