Kui arvad, et 40-dates mees tahab peret luua ligi 40a naisega, siis eksid. Sellises vanuses mehed otsivad ikka noori ja värskeid 20-date alguses neiukesi, kes pakuvad ka silmarõõmu.
Minu oma vend on just üks neist, kes kaaslast otsib ja tema ei taha 20-aastaseid, sest huvid ja jututeemad ei kattu hästi nii noorukestega, proovinud on küll. Mehi on ju ometi ka erinevaid.
Mina olin see, kes olenemata mehe puudumisest igatses last ja selle ka sai. Ei kulunudki palju aega ega raha. Elu parim otsus ja nüüd pole ma enam kunagi üksi 😉
Elu parim otsus ja nüüd pole ma enam kunagi üksi ????
Hmm… pole ka nagu kõige elutervem lapse hankimise motiiv.
Kui arvad, et 40-dates mees tahab peret luua ligi 40a naisega, siis eksid. Sellises vanuses mehed otsivad ikka noori ja värskeid 20-date alguses neiukesi, kes pakuvad ka silmarõõmu.
Stereotüübid. Tõenäolisemalt on tegu audivennaga, kes ei oska suhtlust alustada, või linnas elava mehega, kellel polegi autot ja ei oska suhtlust alustada. Või maal elava mehega. Lastel ideaalne kasvukeskkond. Aga linnavihvike muidugi arvab, et ta on mahakantud, sest vanus on 35-40 ja mida see 40-ne mees teda vaatama peaks…
Nagu minu kirjutatud kiri, vanus ainult paar aastat noorem.
Hästi kurb tegelikult. Poleks kunagi uskunud, et minu elu selliseks kujuneb, et väga suureks probleemiks saab üksindus. Kõik oleks elus nagu olemas, aga suurt igatsetud armastust ja last mitte.
laps ja mees on erinevad asjad
kui laps on su unistus, mine arstile ja saa laps üksi.
suhteid tuleb ja läheb ja kui kahe inimese vahel on armastus, siis sinu olemasolev laps, kellel ei ole närvihaigest eksist isa kellega maid peaks jagama, ei saa olema takistuseks.
iga paarisuhe võib katki minna, tänapäeval enamus abielusid lahutatakse. ära selle järgi lapsi planeeri
kes otsib miss estoniat koos teaduste kandidaadi ajuga ja pornostaari hingeeluga
kes tegelikult ei taha kedagi otsida, pigem vingub, et keegi ei taha. kui keegi tahab, poiss plagab.
kes pole tänini emmest üle saanud
kes on tegelikult abielus baari ja pudeliga
kes tegelikult taab olla täna siin, homme seal, pidevalt viis rauda tules.
Otsisin ka vahepeal meest ja nii täpselt võibki neid 40+ vanapoisse iseloomustada küll 🙂
elu on karm aga õiglane
Kui mehelesaamine eraldi eesmärk ei ole, siis lapse (ja tõenäoliselt isegi kaks) jõuad veel saada ja üles kasvatada küll. Isegi ilma katseklaasita.
Leia variante, kuidas rasestuda. Võib juhtuda, et saad boonusena kui mitte mehe, siis vähemalt lapse kasvatamises osaleva isa.
Aga mina tean kahte naist, kes on omale last igatsenud, aga erineval põhjusel pole saanud… nemad mõlemad elavad oma “emalikkust” teiste võimaluste kaudu välja. Näiteks olla vabatahtlik kuskil koolis, kui mitte päris kohe õpetaja. Tegeleda noortega, lastega, aga võibolla hoopis loomadega.
Ei pea alati kliinikusse jooksma, kui last tahaks. On tõelsti võimalik ka lapsendada, või siis vähemalt “osaliselt” lapsendada – keegi siin kirjutas, et üksikutele ei jagata… Lastekodudes on vist ka selline vabatahlik võimalus, et saad mõne lapsele pühapäevavanemaks olla. või midagi. Võimalusi on, kui endal soov suur.
Olen ka seda varem siin öelnud, aga üksikutel naistel enesele lapsetegemine pole õige. Lihtsalt igavusest ja üksindusest.
Sa ei suuda üksi lapsele täisväärtuslikku perekonda pakkuda. Palun mitte hakata lämisema teemal “ega joodiku või vägivaldse mehega pole parem kui üksi” – jah see on ka halb ja valida ei tulegi halbu variante.
Samuti meestel sellist võimalust pole – endale lihtsalt laps hankida. See on ju ebaõiglane. Mõelge selle peale. Mitte keegi ei võimalda üksikul mehel last saada, aga miks üksikud naised peaks seda saama, mille poolest nad paremad on?
Kui sa ei ole suutnud endale õiget suhet luua, siis ehk polegi sul mõtet last saada. Mis eeskuju sa lapsele annaksid, kuidas teda kasvataksid? Ise sa ju ei oska.
Lati kõrgusest. Inimeste latt ongi tänapäeval väga kõrgel. Eks esmalt tuleks vaadata peeglisse, et kas ma ikka olen selle kujuteldava printsi jaoks ise vääriline? Tõenäoliselt mitte.
Tänapäeva häda on selles, et internet ja telekas toovad info ja pildid kõigi maailma rikaste ja ilusate kohta koju kätte ja inimeste ettekujutused endale sobivast kaaslasest on üle võlli. Häid ei saa ja kehvemaid ei taha, ja nii nad vist välja surevadki.
Ennevanasti elati oma kodukülas ja võeti see, kes võtta oli, ja kes enamvähem sobis ja normaalne oli. Ei teadnud keegi, et võiks kedagi ülevõlli head ihaldada.
See kehtib muidugi nii naiste kui meeste kohta.
Mõistagi tehakse välimuse põhjal esimene valik. Kui välist tõmmet pole, siis ka huvi pole, kui on, siis hakkad vaatama, kas võiks ka midagi ühist olla ja inimene isiksusena sobiv ja huvitav.
Vaatan ise jõusaalis naisi, ausalt öeldes ligikaudu kümnest kaks on sellised, kellega võiks juttu ajada.
Ülejäänud on kas liiga tavalised või lausa koledad. Aga kuidagi peavad ka nemad kaaslase leidma, või siis ei leiagi.
Inimeste latt ongi tänapäeval väga kõrgel.
Siin Perekoolis passides on pigem jäänud mulje, et latt on liiga paljudel liiga madal. Kasvõi viimasel ajal populaarsed kärgperede teemad ju iseloomustavad seda. Igasugused korjatakse endale koju ja tegeletakse regulaarselt mingite draamadega. Kui siis öelda, et tegelikult sa ei pea selles suhtes olema, igapäevased jamad ja draamad pole normaalsed, siis oled pigem ise mingi veidrik, et sellist asja arvad. Lisaks siis terve hunnik teemasid, kus keegi on mingi gorilla endale koju toonud ja teemat kommenteerib veel paras hulk samasuguseid, et neil ka nii jne. See kõrge latt paistab siin Perekoolis pigem ikka erand kui reegel. Kuigi jah, siin muidugi kurdetaksegi muresid ehk siis tegelikult selle alusel üldistada ei saa, aga natuke naljakas on ikka selliste teemade vahel järsku mingit suurt latijuttu ajama hakata.
Mul on mitu tuttavat, kes niisgususes vanuses on endale teinud katseklaasilapse.
Kui see ikka on su elu unistus, et sul oleks lapsed, siis võid ka sellist võimalust kasutada. Eks enne pead muidugi kõik korralikult läbi mõtlema, aga igal juhul on niisugune variant olemas. Kuna katseklaasist on suurem võimalus saada kaksikud, siis eelnevalt pead muidugi läbi mõtlema, et sul oleks tugivõrgustik olemas ja muidugi mõtle kogu see emaduse värk reaalselt läbi. Lapsed toovad küll ellu palju rõõmu, aga nendega on ka palju muret ja kui juhtud kaksikud saama, siis kaasneb ka päris suur rahaline koorem.
Kaksikuid saab katseklaasist ainult siis kui sellega nõus olla, ehk naine laseb teadlikult siirdada mitu embrüot ja need mõlemad pesastuvad ja hakkavad kasvama. Niisama juhuslikult ei tule midagi. Kui naine ei taha kaksikuid, siis laseb siirdada ühe embrüo. ja arstid ei taha eriti mitut embrüot siirdada, sest kaksikrasedus on riskirasedus.
Minuarust on kõige nõmedam mõte saada laps üksinduse vältimiseks, ükskõik kas ta on katseklaasist või esimese ettejuhtuvaga saadu.
Sellised emad kipuvad tihti klammerduma oma lapsesse ja vanaduses on ikka üksi kuna lapsed soovivad nui neljaks elada oma elu.
Minu lähisugulane leidis enda kõrvale kaaslase 40-ndate alguses. Nad on juba 10 aastat koos, mehe lapsed on suured.Toimib.
Minuarust on kõige nõmedam mõte saada laps üksinduse vältimiseks, ükskõik kas ta on katseklaasist või esimese ettejuhtuvaga saadu.
Sellised emad kipuvad tihti klammerduma oma lapsesse ja vanaduses on ikka üksi kuna lapsed soovivad nui neljaks elada oma elu.
Minu lähisugulane leidis enda kõrvale kaaslase 40-ndate alguses. Nad on juba 10 aastat koos, mehe lapsed on suured.Toimib.
Üksinduse peletamiseks võta koduloom, tegele meeldivate hobidega ja suhtle nende käigus teiste inimestega. Laps ei ole vahend üksinduse peletamiseks.
Oma eakaaslas(te)ga või kasvõi koduloomaga koos tegutsemisest rõõmu tundmine peale seda, kui soovitud laps(ed) on juba üles kasvatatud, täiskasvanud ja elab kuskil oma elu (nagu sellel mehel), on ikkagi emotsionaalselt hoopis teine olukord võrreldes sellega, kui mitte kunagi polegi olnud võimalust kedagi üles kasvatada.
Lattidest
Mul on (oli) kõrge latt. Minu juures pole erilisi võimalusi meestel, kes on klammerduvad (kohe teine kohting peavad pulmakellad kõlama), narruseni ebakindlad, häbelikud (kust ma peaks nende kavatsusi teadma, ah? Mõtteid lugema?), viina- või aineveaga, solvavad, norivad ja ülbed.
Kaal, pikkus, juuksevärv, auto, korter, maja ei mängi mingit rolli.
Hiljem, kui juba suhtes, kuulsin, et ah see beib ju võtts mehe selle ja teise järgi, teadmata, need hüved ehk majad ja autod on meil koos hangitud.
Kaksikuid saab katseklaasist ainult siis kui sellega nõus olla, ehk naine laseb teadlikult siirdada mitu embrüot ja need mõlemad pesastuvad ja hakkavad kasvama. Niisama juhuslikult ei tule midagi. Kui naine ei taha kaksikuid, siis laseb siirdada ühe embrüo. ja arstid ei taha eriti mitut embrüot siirdada, sest kaksikrasedus on riskirasedus.
Mitte mingi “ainult siis”. Sina räägid ivfist, mida tervele naisele pole mõtet teha, tavaliselt toimub doonorrakkudega viljastamine IUI oma tsüklisse ja rohtudega ajastatakse või kindlustatakse ov toimumine, mis tähendab, et vabalt võib vabaneda kaks munarakku ja ka viljastuda.
Ja ka IVFiga pole kunagi kindel, et mingil hetkel see üks siirdatud munarakk ei pooldu ja ei teki ühemunakaksikuid (mis muidugi on ca 10x harvem kui erimunakaksikud).
Kaksikuid saab katseklaasist ainult siis kui sellega nõus olla, ehk naine laseb teadlikult siirdada mitu embrüot ja need mõlemad pesastuvad ja hakkavad kasvama. Niisama juhuslikult ei tule midagi. Kui naine ei taha kaksikuid, siis laseb siirdada ühe embrüo. ja arstid ei taha eriti mitut embrüot siirdada, sest kaksikrasedus on riskirasedus.
Mitte mingi “ainult siis”. Sina räägid ivfist, mida tervele naisele pole mõtet teha, tavaliselt toimub doonorrakkudega viljastamine oma tsüklisse ja rohtudega ajastatakse või kindlustatakse ov toimumine, mis tähendab, et vabalt võib vabaneda kaks munarakku ja ka viljastuda.
Ja ka IVFiga pole kunagi kindel, et mingil hetkel see üks viljastunud munarakk ei pooldu ja ei teki ühemunakaksikuid (mis muidugi on ca 10x harvem kui erimunakaksikud).
päris vahvasti kommenteerid siin protsessi millest sa midagi ei tea.
miks peaks tervele naisele doonormunarakuga midagi tegema. ja miks naine peaks enne siirdamist vahekorras olema teades riske. vähegi jutukam arst soovitab enne siirdamist vahekorda vältida.
doonorSEEMNErakkudega IUI!
päris vahvasti kommenteerid siin protsessi, millest sa midagi ei tea.
Võtsid mul sõnad suust. Sa üldse tead, misasi on IUI? Ka kunstliku viljastamise meetod muide. Ülbust tundub jaguvat rohkem kui ajakohast infot. Doonorrakkudega IUI on hoopis teise õnnestumistõenäosusega, võrdne u hästiajastatud seksiga väga hea viljakusega mehe osalusel. Oled kuulnud kunagi ovulatsiooni stimuleerimisest ja sellest, kuidas selle kõrvalnähtuseks on samuti suurenenud mitmikute risk.
KUI teemaalgataja otsustab kliiniku ja doonoriga lapsesaamise kasuks, jätaks ehk otsustamise tema arstile, mida ja kuidas kasutada. Mina kommenteerisin lihtsalt seda, kuidas keegi jagab pehmelt öeldes ähmast arusaamist kaksikute saamisest ja kunstliku viljastamise seostest.
IUI on suhteliselt mõttetu protseduur, mille edutõenäosus on sama kui niisama juhuslikus vahekorras ühe korra olla.
kui inimene just oma raha eest lõbutseda ei taha, siis seda küll tänapäeval eriti kellelegi ei teha.
Kuulge. Ma olen mees ja isegi mina saan aru, et see naine tõenäoliselt on fertiilne. Ja isegi mina kujutan ette, et esimese asjana tehakse talle IUI, mis on sisuliselt lihtsalt kunstseemendamine õigel ajal.
Alles siis, kui IUI ei tööta, tulevad täpsemad uuringud ja vajadusel IVF (munarakk välja, viljastamine, munarakk tagasi), mis on tõepoolest kallis lõbu, tehniliselt tülikas ja madala efektiivsusega, aga ainus, mis selles olukorras üldse töötab.
Kui ta tahab isiklikku last saada, siis kaksikute jutt on muidugi teisejärguline.
Samas arvan ka, et
1) laps pole vahend üksinduse peletamiseks,
2) laps vajab kasvamiseks ema ja isa (ei pea olema abielus, hädakorral ei pea ka elama koos),
3) lapsel on õigus teada oma päritolu (vanemaid), vanematel on õigus teada oma lapsi ja neid kasvatada,
4) kui panna kõik kaalukausile, siis igal juhul on ühiskonnale kasulikum rohkem lapsi kui vähem lapsi.
Kaksikuid saab katseklaasist ainult siis kui sellega nõus olla, ehk naine laseb teadlikult siirdada mitu embrüot ja need mõlemad pesastuvad ja hakkavad kasvama. Niisama juhuslikult ei tule midagi. Kui naine ei taha kaksikuid, siis laseb siirdada ühe embrüo. ja arstid ei taha eriti mitut embrüot siirdada, sest kaksikrasedus on riskirasedus.
Mitte mingi “ainult siis”. Sina räägid ivfist, mida tervele naisele pole mõtet teha, tavaliselt toimub doonorrakkudega viljastamine IUI oma tsüklisse ja rohtudega ajastatakse või kindlustatakse ov toimumine, mis tähendab, et vabalt võib vabaneda kaks munarakku ja ka viljastuda.
Ja ka IVFiga pole kunagi kindel, et mingil hetkel see üks siirdatud munarakk ei pooldu ja ei teki ühemunakaksikuid (mis muidugi on ca 10x harvem kui erimunakaksikud).
Jah, ma vastasin katseklaasilaste saamisele ehk lühidalt jah IVF. IUI ei ole katseklaasilaste tegemine. See kui terve ja fertiilne on teemaalgataja, teab tema arst kui ta sinna minna otsustab.
elu on karm aga õiglane
Õiglusest on asi küll valgusaastate kaugusel, vähemalt selle konkreetse teema puhul. Ma ütleks pigem, et sobiva kaaslase leidmine on suuresti loto. See muidugi ei tähenda, et ei peaks pingutama.
Lati kõrgusest. Inimeste latt ongi tänapäeval väga kõrgel. Eks esmalt tuleks vaadata peeglisse, et kas ma ikka olen selle kujuteldava printsi jaoks ise vääriline? Tõenäoliselt mitte.
….
Vaatan ise jõusaalis naisi, ausalt öeldes ligikaudu kümnest kaks on sellised, kellega võiks juttu ajada.
Ülejäänud on kas liiga tavalised või lausa koledad.
Hahaa, loe nüüd oma teksti algus ja lõpp uuesti üle. Ja siis proovi lugeda niipidi, et kõigepealt loed lõpu ja siis alguse..
Mõistagi tehakse välimuse põhjal esimene valik.
Mõned teevad, mõned mitte, palun mitte üldistada.
Kui sa ei ole suutnud endale õiget suhet luua, siis ehk polegi sul mõtet last saada. Mis eeskuju sa lapsele annaksid, kuidas teda kasvataksid?
Sa väidad, et õige ema peab olema suhtes, kuna üksikema annab lapsele halba eeskuju ega oska/suuda last kasvatada?
Lati kõrgusest. Inimeste latt ongi tänapäeval väga kõrgel. Eks esmalt tuleks vaadata peeglisse, et kas ma ikka olen selle kujuteldava printsi jaoks ise vääriline? Tõenäoliselt mitte.
Tänapäeva häda on selles, et internet ja telekas toovad info ja pildid kõigi maailma rikaste ja ilusate kohta koju kätte ja inimeste ettekujutused endale sobivast kaaslasest on üle võlli. Häid ei saa ja kehvemaid ei taha, ja nii nad vist välja surevadki.
Ennevanasti elati oma kodukülas ja võeti see, kes võtta oli, ja kes enamvähem sobis ja normaalne oli. Ei teadnud keegi, et võiks kedagi ülevõlli head ihaldada.
See kehtib muidugi nii naiste kui meeste kohta.
Mõistagi tehakse välimuse põhjal esimene valik. Kui välist tõmmet pole, siis ka huvi pole, kui on, siis hakkad vaatama, kas võiks ka midagi ühist olla ja inimene isiksusena sobiv ja huvitav.
Vaatan ise jõusaalis naisi, ausalt öeldes ligikaudu kümnest kaks on sellised, kellega võiks juttu ajada.
Ülejäänud on kas liiga tavalised või lausa koledad. Aga kuidagi peavad ka nemad kaaslase leidma, või siis ei leiagi.
Üksikutel inimestel ei jää kaaslase leidmine peaaegu mitte kunagi välimuse taha. Ilu on teatavasti vaataja silmades. Tihti on kaaslased olemas teiste silmis hallidel hiirekestel, aga meest ei leia hoopis ilusad tüdrukud.
Ma arvan, et see jääb alateadlikult seatud lattide kõrguse taha. Kui oled noor, siis tundub, et aega valimiseks on maa ja ilm ja kui oled juba vanem, siis hakkad kartma, et aega on vähe ja nüüd peab kindlasti õige valiku tegema, enam pole aega eksida. Kuigi mõned suhted ei jää püsima isegi siis, kui valik oli õige.
Minu arust on Eestis piisavalt vabu ja normaalseid mehi. Kui endavanused ja vanemad on juba võetud, siis vaata nooremaid ????
Kui mehelesaamine eraldi eesmärk ei ole, siis lapse (ja tõenäoliselt isegi kaks) jõuad veel saada ja üles kasvatada küll. Isegi ilma katseklaasita.
Püha müristus, kas sa siis Perekoolist lugenud ei ole, et ei mingeid lapsi enne abielu. Kõigepealt ikka pulmad ja alles siis kõik muu.
Ja nagu eespool lugeda sai, siis lase aga latt alla, peaasi, et mees olemas.
