Esileht Ajaviite- ja muud jutud Elutingimused alla arvestust

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 191 )

Teema: Elutingimused alla arvestust

Postitas:
Kägu

Kas raamatukogud ja koolid on sel aastal kinni?

Kahjuks maarajoonides praegu ongi selline olukord, et pannakse kinni nii koole kui ka raamatukogusid ja on küllalt piirkondi, kus ei ole ei üht ega teist.

Jah. Aga siia ei puutu ju elekter kuidagi, eks? Selge on see, et kus pole mõistlikul kaugusel kooli, seal ei saa koolilapsega elada, on siis kodus elekter või ei.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kommentaarist on juba teavitatud

Mina näen selles nupus ainult sellist probleemi, et valelik inimene ei hakkagi ise mitte iialgi paranema, sest ta otsib igast enda tehtud teost õigustust. Kui siin kunagi saadeti teavitus otse kommataari kirjutajale, siis andis selline tegevus pättide tegevusele ainult hoogu juurde. Kommentaari teavitusi peaks saama inimene teha maks 3 ühe aasta jooksul.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi tuleb õppida kasutama. Selleks tingimata ei pea see arvuti kodus olema. Ka autoga sõitmine on ülikasulik selgeks saada. See ei tähenda, et juba enne autokooli minekut 15-aastasel peaks auto olema maja ette pargitud.

Sinu poeg ilmselt progeja pole ja sinu pojale meeldis eristuda. Noored õpivad inglise keele just internetist. Arvuti? Seda pole enamikul, kuigi ma ikka pc usku. Tänapäeval on nutitelefonid ja vb sülearvuti, heal juhul. Arvuti aga on vajalik igasse koju.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

21 sajandil elatakse looduse keskel ja maal üldiselt loomadeta ja heinateota, inimesed ei kõbla päev otsa põllul ja ei küta talv läbi tube soojaks. Üldiselt on iga maja pööningul soojustus (pärineb ehituspoest, on samasugune nagu linna majadel).

Mul on mitmeid sõpru maal, maja kütab põrand ja maaküttepump. Loomad on põllumajandusettevõtjatel, mu sõprade aedades mitte. Tavaline pere maal ei oska ei heina teha ega lehma lüpsta.

Isegi puuküttega majal kulub päevas kütmisele ca 10 min (puude toomine, ahju panek, tunni pärast  korra segatakse ja õigel hetkel vajutatakse siiber kinni).

Sellise sauna juures on kodutöid talvel max 0,5 h päevas koos lume lükkamisega (lumerada on smasugune nagu linna majade ees).

Ei ole seal aias ärkamisest magamiseni töid.

Kuna pangalaen (väga suure tõenäosusega) puudub, võib tööd teha poole koormusega, inimesel on vaba aega maa ja ilm.

Permapeenrad tehakse kevadel ca mõne päeva jooksul, istutatakse taimed ja ongi kogu köögiviljakasvatus (seal ei kõblata kordagi suve jooksul). Järgmine vaev on augustis vili tuppa tuua. (tean, kuna olen ka teinud). Suvi on vaba, on vaid niitmine, seda on täpselt sama palju kui linnamaja ümber.

Kui sinu valik on ärkveloleku aeg tööl olla et pangalaenu maksta, on see sinu valik – mitte kõikide inimeste normaalsus.

Vaatasin YouTube st et maailmas elavad nii väga paljud, meil eestis ei ole kohustust kipside vahel elada. Uuringud väidavad, et kipsidest sein ilma ülikorraliku ventilatsioonita on inimorganismile kahjulikum kui puidust, palgist sein.

Kahtlustan, et selle lapse pärast ei ole tarvis muretseda.

+11
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus nad pesevad?

Äkki saunas?!

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selge on see, et kus pole mõistlikul kaugusel kooli, seal ei saa koolilapsega elada, on siis kodus elekter või ei.

Sellisel juhul käib maarajoonides tänapäeval koolibuss või siis on vanematel auto. Vanasti nõukaajal jah ei saanudki seda eeldada, et kellelgi võiks üldse auto olla, sest siis ei käinud see asi nii, et asi vaid raha taga kinni, sa pidid enne ka mingi autoostu loa saama. Ja seda õnne igaühele ei jätkunud.

Asi pole selles, et inimene elab kuskil metsade keskel, vaid selles, et ta püüab seal elada võimalikult arhailiselt, mis ei ole mõistlik juba ainuüksi tervise tõttu.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koolis käiva lapsega ainult selles saunas elades enam hakkama ei saaks.

Vanemate töö eripärade tõttu elasin ma alg- ja põhikooli ajal mitmel õppeaastal neli kuni kuus nädalat ainsate vähegi koolist mõistlikul kaugusel elavate sugulaste juures. Neil ei olnud elektrit. Polnud mingit küsimust. Pimedal ajal käisin õppimas kohalikus raamatukogus või jäin kooli. Üldiselt enamasti polnudki mul peale kirjandite midagi kodus õppetööd teha, piisas tunnis hoolsalt kaasa tegemisest ja järgmise päeva kodutööde tegemiseks olid vahetunnid. Kui midagi aru ei saanud, palusin julgelt õpetajalt abi ja kõik olid nõus see 20-30 minutit mulle väljaspool tunde midagi seletama. Filme ja multikaid vaatasime kinos, raamatuid lugesime kas puhkepäeval päevavalguses, õhtul küünlavalguses, või raamatukogus.

Kui sa räägid 50 aasta tagusest maal elamisest siis täna on see väga teistsugune – loomi pole kellegi aias üldiselt (Mõned kanad üksikutel erandiks).

Kui tal on telefon näpu vahel, ilmselt on ka selle laadimise võimalus.

Päikesepaneeliga saab edukalt 10 kuud pirni põlema, telefonid jm laetud. Toitu võib gaasiga teha.

Kas 5 a lapse esmavajadus on lauaarvuti, läpakas või tahvel? (Internet on artikleid täis kuidas arvuti aega on piirata vaja)!

Koolilaps võib ka tahvliga maale sõita, nagu sinugi lapsed…

 

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

21 sajandil elatakse looduse keskel ja maal üldiselt loomadeta ja heinateota, inimesed ei kõbla päev otsa põllul ja ei küta talv läbi tube soojaks. Üldiselt on iga maja pööningul soojustus (pärineb ehituspoest, on samasugune nagu linna majadel).

Mul on mitmeid sõpru maal, maja kütab põrand ja maaküttepump. Loomad on põllumajandusettevõtjatel, mu sõprade aedades mitte. Tavaline pere maal ei oska ei heina teha ega lehma lüpsta.

Isegi puuküttega majal kulub päevas kütmisele ca 10 min (puude toomine, ahju panek, tunni pärast korra segatakse ja õigel hetkel vajutatakse siiber kinni).

Sellise sauna juures on kodutöid talvel max 0,5 h päevas koos lume lükkamisega (lumerada on smasugune nagu linna majade ees).

Ei ole seal aias ärkamisest magamiseni töid.

Kuna pangalaen (väga suure tõenäosusega) puudub, võib tööd teha poole koormusega, inimesel on vaba aega maa ja ilm.

Permapeenrad tehakse kevadel ca mõne päeva jooksul, istutatakse taimed ja ongi kogu köögiviljakasvatus (seal ei kõblata kordagi suve jooksul). Järgmine vaev on augustis vili tuppa tuua. (tean, kuna olen ka teinud). Suvi on vaba, on vaid niitmine, seda on täpselt sama palju kui linnamaja ümber.

Kui sinu valik on ärkveloleku aeg tööl olla et pangalaenu maksta, on see sinu valik – mitte kõikide inimeste normaalsus.

Vaatasin YouTube st et maailmas elavad nii väga paljud, meil eestis ei ole kohustust kipside vahel elada. Uuringud väidavad, et kipsidest sein ilma ülikorraliku ventilatsioonita on inimorganismile kahjulikum kui puidust, palgist sein.

Kahtlustan, et selle lapse pärast ei ole tarvis muretseda.

Mina vaatan Tylerit ja Toddi yt, samuti Siberi metsas mingit meest. Esimesed on palju lähemal sellele, kus võiks elada, aga see on kallis muidugi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selge on see, et kus pole mõistlikul kaugusel kooli, seal ei saa koolilapsega elada, on siis kodus elekter või ei.

Sellisel juhul käib maarajoonides tänapäeval koolibuss või siis on vanematel auto. Vanasti nõukaajal jah ei saanudki seda eeldada, et kellelgi võiks üldse auto olla, sest siis ei käinud see asi nii, et asi vaid raha taga kinni, sa pidid enne ka mingi autoostu loa saama. Ja seda õnne igaühele ei jätkunud.

Asi pole selles, et inimene elab kuskil metsade keskel, vaid selles, et ta püüab seal elada võimalikult arhailiselt, mis ei ole mõistlik juba ainuüksi tervise tõttu.

Kuidas tema elu tervisele võiks halvasti mõjuda jääb mulle arusaamatuks?

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selline pidevad suitsuvines elamne ei ole tervislik.

Mis suitsuvines? :O Nalja teed või?

Oled sa oma elus kunagi üldse suitsusaunas käinud?

Sinna ei minda enne, kui suits ja karm on väljas.

Suitsusaun ei ole mõeldud pidevaks kütmiseks, mida talvel ju teha tuleb. See tähendab, et kõik inimesed peavad iga päev ootama 3-4 tundi õues, seni kuni suitsusauna soojaks köetakse. Ka siis, kui väikelapsel on kõrge palavik vms.

Ma ise ka üsna maalähedastes oludes üles kasvanud, polnud mu lapsepõlvekodus ei sooja vett ega pesemisruumi, lobistasin end pesta köögikausis. Saab hakkama. Kuid korsten ja mingi soojust salvestav võimalus (soojamüür, kiviahi vms) võiks kodul siiski olemas olla.

+15
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asi pole selles, et inimene elab kuskil metsade keskel, vaid selles, et ta püüab seal elada võimalikult arhailiselt, mis ei ole mõistlik juba ainuüksi tervise tõttu.

No noore ja keskealisena saab, hiljem pn oht lakast alla sadada. Arhailiselt saab ka, kui tööl ei käi ja lapsed pole päris väiksed. Aga tööd on kindlasti palju, alguses kindlalt. Marja ja kartulita pole üldse mõtet, sama hästi võib linnas elada. Võiks olla ikka autentne, siis on mõtet. Ok, õhk ka puhas.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus nad pesevad?

Äkki saunas?!

Saun võiks olla eraldi majas ja toad eraldi. Kindlasti voolav vesi lisaks.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

21 sajandil elatakse looduse keskel ja maal üldiselt loomadeta ja heinateota, inimesed ei kõbla päev otsa põllul ja ei küta talv läbi tube soojaks. Üldiselt on iga maja pööningul soojustus (pärineb ehituspoest, on samasugune nagu linna majadel). Mul on mitmeid sõpru maal, maja kütab põrand ja maaküttepump. Loomad on põllumajandusettevõtjatel, mu sõprade aedades mitte. Tavaline pere maal ei oska ei heina teha ega lehma lüpsta. Isegi puuküttega majal kulub päevas kütmisele ca 10 min (puude toomine, ahju panek, tunni pärast  korra segatakse ja õigel hetkel vajutatakse siiber kinni). Sellise sauna juures on kodutöid talvel max 0,5 h päevas koos lume lükkamisega (lumerada on smasugune nagu linna majade ees). Ei ole seal aias ärkamisest magamiseni töid. Kuna pangalaen (väga suure tõenäosusega) puudub, võib tööd teha poole koormusega, inimesel on vaba aega maa ja ilm. Permapeenrad tehakse kevadel ca mõne päeva jooksul, istutatakse taimed ja ongi kogu köögiviljakasvatus (seal ei kõblata kordagi suve jooksul). Järgmine vaev on augustis vili tuppa tuua. (tean, kuna olen ka teinud). Suvi on vaba, on vaid niitmine, seda on täpselt sama palju kui linnamaja ümber.

Vabandust, aga artiklist küll kusagilt välja ei lugenud, et sellel isal seal suitsusauna ümber maaküte oleks?

Kütmise peale päevas kokku 10 minutit kulutada – hea nali. Elad vist mingis teises ajaarvamises.

Ka kogu muu kirjeldus “elust maal” on naljakalt eluvõõras. Ah et taimekasvatusega pole muud muret kui vaid seeme mulda ja saak välja? Umbrohi rohib ennast ise? Ükski tigu ega varblane ei pista su maasikaid iial pintslisse? Nõusid pesta (ega nõudepesuks vett soojendada ja tuppa tuua) pole kah vaja, kuna kasutatakse ühekordseid nõusid või ei lakutakse pott ja taldrik lihtsalt oma keelega üle. Ja samas vaimus edasi. Kõlab tõesti toredalt.

+13
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

21 sajandil elatakse looduse keskel ja maal üldiselt loomadeta ja heinateota, inimesed ei kõbla päev otsa põllul ja ei küta talv läbi tube soojaks. Üldiselt on iga maja pööningul soojustus (pärineb ehituspoest, on samasugune nagu linna majadel).

Mul on mitmeid sõpru maal, maja kütab põrand ja maaküttepump. Loomad on põllumajandusettevõtjatel, mu sõprade aedades mitte. Tavaline pere maal ei oska ei heina teha ega lehma lüpsta.

Isegi puuküttega majal kulub päevas kütmisele ca 10 min (puude toomine, ahju panek, tunni pärast korra segatakse ja õigel hetkel vajutatakse siiber kinni).

Sellise sauna juures on kodutöid talvel max 0,5 h päevas koos lume lükkamisega (lumerada on smasugune nagu linna majade ees).

Ei ole seal aias ärkamisest magamiseni töid.

Kuna pangalaen (väga suure tõenäosusega) puudub, võib tööd teha poole koormusega, inimesel on vaba aega maa ja ilm.

Permapeenrad tehakse kevadel ca mõne päeva jooksul, istutatakse taimed ja ongi kogu köögiviljakasvatus (seal ei kõblata kordagi suve jooksul). Järgmine vaev on augustis vili tuppa tuua. (tean, kuna olen ka teinud). Suvi on vaba, on vaid niitmine, seda on täpselt sama palju kui linnamaja ümber.

Kui sinu valik on ärkveloleku aeg tööl olla et pangalaenu maksta, on see sinu valik – mitte kõikide inimeste normaalsus.

Vaatasin YouTube st et maailmas elavad nii väga paljud, meil eestis ei ole kohustust kipside vahel elada. Uuringud väidavad, et kipsidest sein ilma ülikorraliku ventilatsioonita on inimorganismile kahjulikum kui puidust, palgist sein.

Kahtlustan, et selle lapse pärast ei ole tarvis muretseda.

Mina vaatan Tylerit ja Toddi yt, samuti Siberi metsas mingit meest. Esimesed on palju lähemal sellele, kus võiks elada, aga see on kallis muidugi.

Mina vaatasin põhja  Norra ja Rootsi inimesi.

Ühel noorel naisel, Nimega Jonna Jinton on maailmas 5 mln. Jälgijat ja Rootsi kuningas andis talle eluviisi ja maal oma kodus (koos ettevõtlusega) eduka toimetuleku eest auhinna!

Ja YouTube andis auhinna vlogi eest – cinematography oli vist selle auhinna nimi.

Nad kütavad puudega maja Rootsis, mõtelge!!!

Neil on puidust maja kindlasti vanem kui 100 a.

Hiljuti tegi naine postituse kuna tal on nii palju jälgijaid ja küsis: et mida sina ütleksid 5 mln.  inimesele… Ja siis maailmas inimesed tegid väikesi videoklippe. Neid soovitaks kõigile, nii palju ilusaid südamlikke sõnumeid…

Mõni oli ka eestist!

Nüüd iga vlogi postituse lõpus esitab mõne klipi lisaks, sest neid saabus talle väga-väga palju.

Nad roogivad talvel lund, korjavad pohli, teevad neist mahla, kasvatavad tomateid, sõidavad soomekelguga… Väga lihtne elu, mitte midagi ei läigi kusagil.

Teine põhja Rootsis lõhub ka suvel puid ja elab ka mi gis mõttes “hütis” (huvi korral otsin nime). Kütavad talvel, aga suurem osa päevast on vaba. Raha teenitakse vajalikeks asjadeks.

Niisugune eluviis on maailmas laialt levinud. Kõik ei taha linnas elada.

 

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

21 sajandil elatakse looduse keskel ja maal üldiselt loomadeta ja heinateota, inimesed ei kõbla päev otsa põllul ja ei küta talv läbi tube soojaks. Üldiselt on iga maja pööningul soojustus (pärineb ehituspoest, on samasugune nagu linna majadel). Mul on mitmeid sõpru maal, maja kütab põrand ja maaküttepump. Loomad on põllumajandusettevõtjatel, mu sõprade aedades mitte. Tavaline pere maal ei oska ei heina teha ega lehma lüpsta. Isegi puuküttega majal kulub päevas kütmisele ca 10 min (puude toomine, ahju panek, tunni pärast korra segatakse ja õigel hetkel vajutatakse siiber kinni). Sellise sauna juures on kodutöid talvel max 0,5 h päevas koos lume lükkamisega (lumerada on smasugune nagu linna majade ees). Ei ole seal aias ärkamisest magamiseni töid. Kuna pangalaen (väga suure tõenäosusega) puudub, võib tööd teha poole koormusega, inimesel on vaba aega maa ja ilm. Permapeenrad tehakse kevadel ca mõne päeva jooksul, istutatakse taimed ja ongi kogu köögiviljakasvatus (seal ei kõblata kordagi suve jooksul). Järgmine vaev on augustis vili tuppa tuua. (tean, kuna olen ka teinud). Suvi on vaba, on vaid niitmine, seda on täpselt sama palju kui linnamaja ümber.

Vabandust, aga artiklist küll kusagilt välja ei lugenud, et sellel isal seal suitsusauna ümber maaküte oleks?

Kütmise peale päevas kokku 10 minutit kulutada – hea nali. Elad vist mingis teises ajaarvamises.

Ka kogu muu kirjeldus “elust maal” on naljakalt eluvõõras. Ah et taimekasvatusega pole muud muret kui vaid seeme mulda ja saak välja? Umbrohi rohib ennast ise? Ükski tigu ega varblane ei pista su maasikaid iial pintslisse? Nõusid pesta (ega nõudepesuks vett soojendada ja tuppa tuua) pole kah vaja, kuna kasutatakse ühekordseid nõusid või ei lakutakse pott ja taldrik lihtsalt oma keelega üle. Ja samas vaimus edasi. Kõlab tõesti toredalt.

Vaata maakodu viimases artiklis on pikalt sellisest, 21 sajandi köögiviljakasvatusest juttu. Kevadel luuakse peenrad ja sellega töö piirdubki.

Sina võrdled 50 aasta tagust maaelu tänase Linna eluga.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neil on puidust maja kindlasti vanem kui 100 a.

Minul ka, esivanemate maja vanem kui 100a. Elada seal ei taha alaliselt.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

21 sajandil elatakse looduse keskel ja maal üldiselt loomadeta ja heinateota, inimesed ei kõbla päev otsa põllul ja ei küta talv läbi tube soojaks. Üldiselt on iga maja pööningul soojustus (pärineb ehituspoest, on samasugune nagu linna majadel). Mul on mitmeid sõpru maal, maja kütab põrand ja maaküttepump. Loomad on põllumajandusettevõtjatel, mu sõprade aedades mitte. Tavaline pere maal ei oska ei heina teha ega lehma lüpsta. Isegi puuküttega majal kulub päevas kütmisele ca 10 min (puude toomine, ahju panek, tunni pärast korra segatakse ja õigel hetkel vajutatakse siiber kinni). Sellise sauna juures on kodutöid talvel max 0,5 h päevas koos lume lükkamisega (lumerada on smasugune nagu linna majade ees). Ei ole seal aias ärkamisest magamiseni töid. Kuna pangalaen (väga suure tõenäosusega) puudub, võib tööd teha poole koormusega, inimesel on vaba aega maa ja ilm. Permapeenrad tehakse kevadel ca mõne päeva jooksul, istutatakse taimed ja ongi kogu köögiviljakasvatus (seal ei kõblata kordagi suve jooksul). Järgmine vaev on augustis vili tuppa tuua. (tean, kuna olen ka teinud). Suvi on vaba, on vaid niitmine, seda on täpselt sama palju kui linnamaja ümber.

Vabandust, aga artiklist küll kusagilt välja ei lugenud, et sellel isal seal suitsusauna ümber maaküte oleks?

Kütmise peale päevas kokku 10 minutit kulutada – hea nali. Elad vist mingis teises ajaarvamises.

Vabandust aga sa pole tänaseni oma peenes linnakorteris  lugemist selgeks saanud?

Ütlesin, et minu sõpradel maal on maaküte ümber maja, mitte sellel mehel seal artiklis.

Mina tutvustasin  enda sõprade tänast maaelu. Sina räägid oma 50 aasta tagusest lehmalauda kõrval elamise kogemusest.  Need on väga erinevad asjad

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus nad pesevad?

Äkki saunas?!

Saun võiks olla eraldi majas ja toad eraldi. Kindlasti voolav vesi lisaks.

Võiks, aga küsimus oli, et kus nad pesevad. Mitte, et kuidas võiks olla korraldatud pesemine.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neil on puidust maja kindlasti vanem kui 100 a.

Minul ka, esivanemate maja vanem kui 100a. Elada seal ei taha alaliselt.

Kui sa ei taha, siis see on ok, aga mõni teine tahab.

Kõik ei vaja elamiseks-koristamiseks 200 m2 pinda ja Toompeal või internetis  (elektri)kütte pärast piketeerida

+8
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võiks, aga küsimus oli, et kus nad pesevad. Mitte, et kuidas võiks olla korraldatud pesemine.

Ma arvan, et see oli küsitud mõttega, millele ma vastasin.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa ei taha, siis see on ok, aga mõni teine tahab.

Mina olen nõus, aga see tõestab veelkord, et mõnel on olemas korralik palkmaja ja ta ei soovi seal elada, teisel pole ja ta ehitab, laseb ehitada või ostab. Miks mitte, kui pereliikmed õnnelikud nii on.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selge on see, et kus pole mõistlikul kaugusel kooli, seal ei saa koolilapsega elada, on siis kodus elekter või ei.

Sellisel juhul käib maarajoonides tänapäeval koolibuss või siis on vanematel auto. Vanasti nõukaajal jah ei saanudki seda eeldada, et kellelgi võiks üldse auto olla, sest siis ei käinud see asi nii, et asi vaid raha taga kinni, sa pidid enne ka mingi autoostu loa saama. Ja seda õnne igaühele ei jätkunud.

Asi pole selles, et inimene elab kuskil metsade keskel, vaid selles, et ta püüab seal elada võimalikult arhailiselt, mis ei ole mõistlik juba ainuüksi tervise tõttu.

Naiivne.
Siin kus isegi mina elan praegu, on lähim põhikool 8-9 km. Koolibussi ei käi, kuna see lähim kool on teises vallas, mis on teise maakonnas. Sama maakonna lähim põhikool on ca 21 km. Koolibuss ei käi. Meil on autod, aga mitmel perel pole. Mis nad teevad? Eks nad kolivad ära. Kahjuks. Või ööbib laps õpilaskodus veel kaugemas koolis. 7-aastaselt. Seal pole koduse elektriga mingit pistmist, on see olemas või puudub, vahet pole. Minust 4 talu edasi naaberkülas ei ole ka elektrit, kusjuures seal keegi ei joo. Lihtsalt liitumine olevat rõvedalt kallis.

Mis arhailisel eluviisil viga? Liigne kitsikus on muidugi koormav. Arhailine eluviis koos taimede, värske õhu ja liigutamisega on kindlasti parem kui kuskil äppunud magalakorteris pead-jalad koos, kui ka elekter, läptop ja nutitelefon on igaühel. Kuule mu õde elab mustamäel ja seal on tema kohal ja all rodu peresid, kus elatakse pisikestes kahetoalistes kolm põlvkonda, kellest mingi 3-4 lapsed, vanaema-vanaisa ja keskmise põlvkonna abikaasa ka veel. Enda praeguseks 23-aastane sõbranna elas veel 4 aastat tagasi hruštšovkas koos kahe õe, ema-isa ja vanaemaga ja magas vanaemaga ühes voodis elutoas, lahtikäival diivanil. Elektrit oli nagu muda, pood 40 meetrit, kiirabi kohal 6 minutiga. Arvad, et oli nagu parem elu, kuna definitsiooni järgi oli see 2-toaline ja isegi 3,5 ruutmeetrine köök oli!

+12
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvuti aga on vajalik igasse koju.

Pagan, ma ei teadnudki. Ruttu poodi.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pagan, ma ei teadnudki. Ruttu poodi.

No jah, tänapäeval asendab nutitelefon ja tahvel seda, mis minu nooruses oli arvuti. Ju siis ei ole teil vajadust ei töö ega õpingute raames arvutit omada. Sellepärast iga vanem kasvatabki oma lapsi omanäoliseks ja sellepärast see teema võib kõnetada kõiki, ka neid, kes ise nii ei elaks. Pagan, ruttu sauna elama! Nty.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis arhailisel eluviisil viga? Liigne kitsikus on muidugi koormav. Arhailine eluviis koos taimede, värske õhu ja liigutamisega on kindlasti parem kui kuskil äppunud magalakorteris pead-jalad koos, kui ka elekter, läptop ja nutitelefon on igaühel. Kuule mu õde elab mustamäel ja seal on tema kohal ja all rodu peresid, kus elatakse pisikestes kahetoalistes kolm põlvkonda, kellest mingi 3-4 lapsed, vanaema-vanaisa ja keskmise põlvkonna abikaasa ka veel. Enda praeguseks 23-aastane sõbranna elas veel 4 aastat tagasi hruštšovkas koos kahe õe, ema-isa ja vanaemaga ja magas vanaemaga ühes voodis elutoas, lahtikäival diivanil. Elektrit oli nagu muda, pood 40 meetrit, kiirabi kohal 6 minutiga. Arvad, et oli nagu parem elu, kuna definitsiooni järgi oli see 2-toaline ja isegi 3,5 ruutmeetrine köök oli!

Pole tsiteeritav, aga parema määrab turg. Turg on selline, et linnakorterid ostetakse ära ja Tallinnas veel eriti. Saaks ju elada ka Kohtla-Järvel väga suures korteris ja väga hea hinnaga korteris. Ometi valitakse Tallinna 40ruudune.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis arhailisel eluviisil viga? Liigne kitsikus on muidugi koormav. Arhailine eluviis koos taimede, värske õhu ja liigutamisega on kindlasti parem kui kuskil äppunud magalakorteris pead-jalad koos, kui ka elekter, läptop ja nutitelefon on igaühel. Kuule mu õde elab mustamäel ja seal on tema kohal ja all rodu peresid, kus elatakse pisikestes kahetoalistes kolm põlvkonda, kellest mingi 3-4 lapsed, vanaema-vanaisa ja keskmise põlvkonna abikaasa ka veel. Enda praeguseks 23-aastane sõbranna elas veel 4 aastat tagasi hruštšovkas koos kahe õe, ema-isa ja vanaemaga ja magas vanaemaga ühes voodis elutoas, lahtikäival diivanil. Elektrit oli nagu muda, pood 40 meetrit, kiirabi kohal 6 minutiga. Arvad, et oli nagu parem elu, kuna definitsiooni järgi oli see 2-toaline ja isegi 3,5 ruutmeetrine köök oli!

Pole tsiteeritav, aga parema määrab turg. Turg on selline, et linnakorterid ostetakse ära ja Tallinnas veel eriti. Saaks ju elada ka Kohtla-Järvel väga suures korteris ja väga hea hinnaga korteris. Ometi valitakse Tallinna 40ruudune.

Ahsoo. Et minu lapse jaoks elus parima määrab turg? Tema jaoks parim vihik on see, mis on välja müüdud. Tema jaoks parim kool on suurima konkursiga kool. Tema jaoks parim abikaasa saab olema kõige tahetum mees. Tema jaoks parim kodu on see korter, millele on kõige rohkem tahtjaid ja raudselt seega Tallinnas? Ka siis, kui me elame näiteks Pühajärvel. Ära nüüd nii ka naljata 🙂

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ahsoo. Et minu lapse jaoks elus parima määrab turg? Tema jaoks parim vihik on see, mis on välja müüdud. Tema jaoks parim kool on suurima konkursiga kool. Tema jaoks parim abikaasa saab olema kõige tahetum mees. Tema jaoks parim kodu on see korter, millele on kõige rohkem tahtjaid ja raudselt seega Tallinnas? Ka siis, kui me elame näiteks Pühajärvel. Ära nüüd nii ka naljata 🙂

Turg määrab selle, mida enamik soovib. Sinu laps vist ei õpi veel majandustunnis majanduse põhialuseid, küll ta sinna klassi ka ükskord jõuab. Enamik soovib sarnaseid tingimusi, sarnast muusikat, sarnast toitu jne. Enamik on lambad. Kui sina tahad elada maal, jumala ok, aga enamik ei taha elada, kuigi enamik teab, et seal on parem õhk, puhtamad elutingimused ja rahulikum elu. Maalt hoopis kolitakse minema ja väikestes kohtades väidetavalt sulgetakse koole ja raamatukogusid, kas see ka tõele vastab, ei tea.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

parema määrab turg

Muidu kuidas sa nii sagedase kolimisega hakkama saad, kui selgub, et senine eluase polegi enam kõige tahetum? Ega sa ennast ja lapsi ometi jäta virelema kuskile, mis polegi parem kui praegune…

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas maal saab elada? Kindlasti, igaüks saaks peaaegu hakkama, ära ei sureks. Aga mõned saavad üllatuse osaliseks https://epl.delfi.ee/artikkel/120041648/hotelli-elama-maalt-linna-tool-kaival-perel-kulub-bensiinile-800-eurot-kuus
Samas on ju kohti, kus on töökohad lausa maal olemas, müüjad, õpetajad, lasteaiaõpetajad, kiirabiteenistus, postkontor, piirivalvurid vms.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidu kuidas sa nii sagedase kolimisega hakkama saad, kui selgub, et senine eluase polegi enam kõige tahetum? Ega sa ennast ja lapsi ometi jäta virelema kuskile, mis polegi parem kui praegune…

Lõpeta mõnitamine. Ma ei räägi sinust ja minust, vaid sellest, mis on likviidne. Tallinna kesklinna korter on likviidne ja temast saab paremini lahti. Mind pole näitamine kunagi huvitanud ja telefongi pole õuna oma.

+4
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 191 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Elutingimused alla arvestust