Teema: Elutingimused alla arvestust

#4150664:

#4149296:

Oleks vennike natukegi koolis käinud, siis teaks, et suitsusaunas ei ole kunagi elatud.

Vikipeediast

Euroopa kirdeosa metsavööndis kujunes palkseintega suitsutuba põhiliseks elamutüübiks 1. aastatuhande lõpul eKr ning oli kasutusel mitmesugustes vormides kuni 19. sajandini. Tüübilt oli suitsutoaks ka rehetuba, mis oli Eesti talurahva tavaline eluruum. Eestis leidus suhteliselt harva rehest lahku ehitatud suitsutubasid, need ehitati peamiselt kehvikute elamutena. Elamiseks kasutati ka suitsusaunasid, mis olid olemuselt samuti suitsutoad. Rannikule rajatud ajutised kalurielamud ehk kalamajad olid ehituselt suitsutoad. Kuna 19. sajandi teises pooles hakati elamutele korstnaid ehitama, kadusid suitsutoad kasutuselt

Vanemad talumajad olid kõik korstnata, lastigi uksest suits välja nagu tänapäeval suitsusaunas. Oleks kommenteerija kunagi vabaõhumuuseumis käinud, siis teaks, et korsten ilmus talumajja vähem kui 200 aastat tagasi.

Samas oli tollal vingumürgitusse suremine üks peamisi surmapõhjuseid. Ega polnud naljaasi iga päev terve kodu üleni tossu täis lasta ja siis seal sees, silmad nõgised ja pideva köha saatel, kuidagi olla. Kui suitsu sees elamist välja ei kannatanud, tuli minna õue ja oodata seal, kuni ahi köetud sai ja välisukse taas sulgeda võis.

See hirm vingusurma ees on veel mu oma suguvõsas sees, mu vanaema rääkis pidevalt, kuidas küll sellest ja tollest perest keegi olla surnud vingusurma. Ise oli ta meeletult hirmul, ei julgenud siibritki kinni panna isegi kui ahi ammu kustunud oli – eks see oli suguvõsa mälu, mis aastakümnete taha pärandus.

Olen ise taluomanik ja lihtsa maaeluga üsna tuttav. Olgu mis on, pesuruumi ei pea olema, sooja vett ei pea olema, aga vot püsielupaika ilma korstnata ei sooviks küll kellelegi! Jättes kõrvale mugavuse, puhtuse jms, jääb ikkagi alles fakt, et suitsutares elades olid vingumürgitused ja vingusurmad külarahva igapäised kaaslased.

Suitsu osas jään kõhklema, aga muidu arvan, et lapsed võiks küll osa aega regulaarselt nö matkatingimustes veeta. Lapsena tundus nii hiiglama tore magada telgis, heinalakas, onnis jne. Hiljem täiskasvanuna enamus meist seda ei naudi, aga jäävad vahvad mälestused. Ellujäämise oskused lihtsates tingimustes kuluvad ka ära. Norra metsades näeb palju okstest onnikesi ja laagriplatsikesi, kus lastele tehakse väljaõpet.

Varsti ei tohi olla enam ühtegi elamut, kus elutingimused alla igasugust arvestust on, kui täna see sundrenoveetimise direktiiv vastu võetakse! Elagu rohepööre! 😀

https://majandus.postimees.ee/7731285/remondi-voi-saad-karistada-homme-haaletatakse-sundrenoveerimise-seaduse-ule

🇪🇺 ELi ja Eesti poliitikud peavad mõistma, et kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja inimeste toetust ning selleks tuleb austada meie põhiväärtusi. Eraomand on püha ning ülevalt alla tulnud sunni- ja ähvardusmeetmetega me tulemust ei saavuta.

🏡 Sundrenoveerimise direktiiv jätab vastamata lihtsale küsimusele. Kui kinnisvara omanikule pannakse kohustus oma vara renoveerida, siis kust peaks see raha tulema? Kui omanik ei suuda hoonet renoveerida siis tema vara väärtus langeb. Eriti karm on kohustus, et renoveerimata kinnisvara ei tohi välja üürida. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Direktiiviga sisuliselt keelatakse omanikel õigus oma vara käsutada.

↗ Sundrenoveerimine toob endaga kaasa kindlasti hinnatõusu, sest lühikesel ajaperioodil tekib kinnisvaraturul tohutu nõudlus, millele pakkumine järele ei jõua. Lisaks sunnib kohustuse kehtestamine suuremaid investeeringuid tegema EL-i liikmesriike, mis asuvad ❄ põhjapool, sest siinses kliimas on energiakulud paratamatult suuremad. See tekitab teatud liikmesriikidele tunduvalt suuremad kohustused ning soodustab seega ebavõrdsust.

💶 Sundrenoveerimise toetajad väidavad, et meetme maksumus ei ole oluline, sest pärast on energiaarved väiksemad. Kuid juba täna on koduomanikel vabadus enda kinnisvara renoveerida. Põhjus, miks seda kõike ei tehta peitub ressursside puuduses. Seda suurimat probleemi sunni kehtestamine ei lahenda. Selle asemel tekitatakse inimestes suurem umbusk EL-i vastu. Selleks, et eesmärke saavutada on vaja motivatsiooniskeeme ja toetusmeetmeid, mitte käske ja keelde.

❎ Direktiivist on hetkel välja võetud algselt ette nähtud karistused kinnisvara omanikele. Samas on Euroopa Liidu Nõukogu positsioonis karistused jätkuvalt ette nähtud. Kui neid karistusi hetkel ei rakendata siis kardetavasti viiakse need sisse 2027. aastal. Just seetõttu tuleb sellele direktiivile juba praegu vastu seista.

#4151704:

Ausalt öeldes ma ei saa aru, mis siin probleemiks on

Probleemiks on see, et suitsusaun ei ole eluruum. Täiskasvanud inimene võib ju elada ka puukuuris või pargis pingi all, aga lapsi sinna vedada ei ole vaja.

Isegi talvetelkides, millega koos kasutatakse telgiahju, ei lasta suitsul telki sisse imbuda, vaid sellel küttekehal on korsten.

#4151969:

Paljud teist üldse on käinud suitsusaunas?

Ma olen käinud mitmetes suitsusaunades, aga ei ole nõustunud sinna minema saunatamise eesmärgil. Juba jahedas suitsusaunas on mul täiesti võimatu olla, süda läheb kiiresti pahaks ja silmad hakkavad vett jooksma – kütmata suitsusaunas.

Sealt ei lähe see nõgi ja suitsuvine iial välja, tuuluta palju tahad. Seepärast ka ei kõlba elamiseks. Küll aga jah ma saan aru, et osale inimestest pakub suitsusauna elamus kuuma saunana mingit mõnu. Korraks niimoodi saunatada on ju tore, aga elupaigaks kõlbmatu.

Tavalises sauna eesruumis kõlbab küll elada. Olen ka ise suvel sauna eestoas maganud, maal külas olles. Seal oligi eesruum sisustatud külaliste magamistoana. Puhas, ei haisenud, kena. See on ok. Aga mitte suitsukas.