Teema: Ema ja ämm

Kasvatusmeetodite kohta olen oma esivanematele mõista andnud, et neil oli võimalus kasvatada omi lapsi nagu nemad soovisid ja nüüd sooviksin mina kasvatada omi nagu mina soovin. Tülitseda kellegagi ei soovi aga ka kõige hullemal magamatus ja väsimuse perioodil pole olnud soovi lapsi pikemaks ema ega ämma kätte anda, mõlemad on nõuka aja musternäidised oma põhimõtetelt, kes hurjutasid nutva lapse lohutamist ja rinnaga toitmist. Õnneks elavad kõik teises linnas ja ootamatuid külaskäike pole. Kui keegi tuleb nädalavahetusel ja kasutab mõnda võtet mida mina heaks ei kiida, siis selgitan et mina olen selles olukorras teinud nii, selle pärast et. Näiteks lapse kõnnitamine paneb selja valutama ja muudab lapse minust sõltuvaks, lihtsam on laps õpetada ennast toe najale ise püsti ajama, siis ta ei hakka jonnima iga kord kui püsti tahab vaid aitab ennast ise.

Asjade osas – proovi konkreetselt öelda, mis sul on olemas ja mida oleks vaja. Arusadav et soovitakse kinke tuua, las nad toovad vajalikke asju. Mina alati palun erinevaid raamatuid mida ette lugeda või kindlaid mänguasju. Tarbeasju ja riideid olen palunud mitte osta põhjusel et lapsed kasvavad ruttu ja lihtsam on endal planeerida järgmise hooaja ja aastaaja rõivaid. Muidu võib juhtuda et mõnda asja liiga palju, mõnda liiga vähe, mõni väike juba enne kandmist.

Elame väikeses korteris ja ämmad mõlemad majades, nemad nagu ei mõista mis tähendab ruumipuudus, aga olen päris julmalt ülearu toodud asju edasi kinkinud, müünud ja annetanud, kui need kasutust ei leia. Ka parima tahtmise korral ei saa ma ainult viisakusest kodus kõike alles hoida. Praeguseks olen õppinud mitte süüdi tundma ennast selle osas.

Ilmselt ämm kõnnitas sedasi ka TA meest ja kas on sellest mingi probleem?  Eks see algaja ema teema on, olge õnnelikud, et lastel on vanavanemad, kes tahavad lastega tegeleda.

#3736308:

See ongi imelik. Sellisel juhul ma ütleks nii, et tõde ei olegi olemas. Kuna teatud aja pärast lõkatakse ühed asjad ringi ja tehakse hoopis teisiti. Tõed muutuvad. Seega see on nali. Nii et võivad õiged olla nii vanaemad õpetused, kui vanavanaemad omad, kui emade omad. Kõik läheb. Ja keegi ei vastuta.

Tõde muutub ajas, seda kindlasti, aga tõde on ka samas ajahetkes, kuid erinevates riikides erinev. Kujutan ette, et nt Aasias on beebi toitmissoovitused hoopis teised kui Eestis. Seepärast on natuke naljakas lugeda neid “mina lugesin artiklist, kuidas tuleb teha, igal muul juhul sureb mu beebi jalapealt”.

Teemaalgataja ämma käest küsiks täitsa huviga, kas ta tõepoolest arvab, et lapsi peab käima õpetama? Et kui ei õpetaks, siis inimesed üldse ei tuleks selle peale, et kahel jalal käia ja lihtsalt lamakski päevad läbi ja siputaks käsi-jalgu?

Pane asjad enda kasuks tööle. Ära keskendu liialt sellele, mis halvasti ja kuidas teised muutuma peavad, vaid püüa leida viis, et ise ka rahul oled, ilma neilt liialt muutumist nõudes.

No näiteks, et ämm/ema ei tuleks suvalisel ajal, siis kutsu ta ise kindlaks ajaks. Vabalt võid näiteks mingi regulaarse tegevuse endale tekitada ja öelda, et a la kolmapäeviti kell 12 oleks abiks kui last valvaksid. Kui tahad, vali nt lapse uneaeg selleks kellaajaks. Või korrapäraselt nt kolmapäeviti õhtuks kella 17ks ja käi abikaasaga kahekesi jalutamas vms.

Üks variant, et saategi mehega omavahelist suhet tugevana nii hoida, teisalt kui ämmale/emale kohustused ja rutiin ei sobi, siis hakkavad ehk ka rohkem eemale hoidma.

#3736280:

Kas tõesti soovitavad tänapäeval arstid anda 6kuusele liha juba?

Mu laps kühveldas 6-kuuselt oma sünnipäevalaualt rosoljet endale sisse.

Jah, käimistooli ja nokaga tassi tuleb vältida. No las ostab, kui aru ei saa ja raha pole mujale panna – sina aga ära kasuta, müü maha, anna ära. Samas, see võtab sinu aega, annab sulle lisakohustuse, mida sa ei taha, ja miks peaks teised beebid neid asju kasutama. Mina paneks end maksma ja näitaksin spetsialistide kirjutisi sel teemal.

Samuti selle lapse käima surumisega – kuhu kiiret? Beebile on oluline käputamine. Kui just ämmaga koos ei ela, las siis paneb korra, kui muidu ei saa, aga jällegi – oleksin konkreetne.

Järjekordne teema, kus saab rõõmustavalt näha, kui normaalsed on minu vanemad ja kui normaalne olen ma ise.
Praegu tekitab hirmsat paanikat, et emad-ämmad annavad lapsele nokaga tassi ja kõnnitavad. Aga kui 15 aasta pärast sotsiaaltädid hakkavad lapse nokut maha lõikama või juurde kasvatama, siis on kõik korras. Oodake lihtsalt ära ja meenutage siis oma tänast ärritust.

#3748034:

Järjekordne teema, kus saab rõõmustavalt näha, kui normaalsed on minu vanemad ja kui normaalne olen ma ise.

Praegu tekitab hirmsat paanikat, et emad-ämmad annavad lapsele nokaga tassi ja kõnnitavad. Aga kui 15 aasta pärast sotsiaaltädid hakkavad lapse nokut maha lõikama või juurde kasvatama, siis on kõik korras. Oodake lihtsalt ära ja meenutage siis oma tänast ärritust.

Keegi ei hakka lastel nokut ära lõikama!

Kui laps on täiskasvanud, siis tehku, mis tahab.

Ärge saage valesti aru, aga miks ei tohi nokaga tassist lapsi joota?

Juba siis kui minu laps väike oli (üle 20 a tagasi), soovitati kasutada käimistooli vaid teatud aeg päevas (last ei tohtinud sinna jätta). Laps oligi käimistooli max tund – 1,5 tundi (mitte järjest) ja väga treenis seal olemine last – laps mitte ainult ei istunud seal, vaid tõusis püsti ja hakkas kõndima koos tooliga . Samas kihutas selle tooliga mööda elamist ringi, sirutas sealt asju võtma jne. Käima hakkas 10-kuuselt.

Mina kasutasin oma lastega nokaga tassi autos, käruga õues käies jms. olukordades, kus oli vaja, et laps saaks juua liikumise pealt iseseisvalt. Spordipudel oleks üsna samamoodi asja ära ajanud muidugi.