Esileht Pereelu ja suhted Ema ja isa võrdsed?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 55 )

Teema: Ema ja isa võrdsed?

Postitas:
Kägu

Kuidas me oleme tänapäeval sinnani jõudnud? Tunnen hoopis, et emadele tehakse liiga. Võrdsusest võisin ka rääkida enne lapse saamist. Naine kannab last 9 kuud, sünnitab mõnel juhul päevi valudes, imetab, hooldab esimesed eluaastad. Karm on ette kujutada, et lahkumineku korral jäetaks laps elama isaga. Näiteks mees petab, võtab uue naise, aga tal on paremad majanduslikud võimalused lapse ülalpidamiseks. Ma ei pea õigeks, et laps isaga üldse ei kohtuks, aga see võrdõiguslikkus läheb minu arvates siinkohal liiale. Ema peaks eelistama, kui vanemad on võrdsed ja ema ise soovib oma last kasvatada. Mida teised arvavad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida sa nüüd öelda tahtsidki?
Otsuseid lapse elukoha üle ei tehta võrdsuse printsiibil (5 last emade juurde, järgmised 5 isade juurde), vaid selle põhjal, mis oleks lapsele antud asjaolude juures parim.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Absoluutselt nõus. Lisaks veel, et millegipärast kipub nii olema, et kui isa on lapse endale võidelnud, siis tegelikult hakkab last kasvatama hoopis isa uus tüdruksõber või naine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Naine kannab last 9 kuud, sünnitab mõnel juhul päevi valudes, imetab, hooldab esimesed eluaastad. Karm on ette kujutada, et lahkumineku korral jäetaks laps elama isaga.

Aga vaata teisest punktist, et 9 kuud kandsid, sünnitasid päevi valudes, hooldasid täiega mitu aastat….ja nüüd on puhkus! Ega siis ema lapse elust ära ei lõigata. Mul oleks küll hea meel, kui keegi teine (st siis lapse isa) jageleks teismelisega õppimise, kooliskäimise ja väljaskäimise osas. Ostaks iga 3 kuu tagant uued tossud ja riided, sest eelmised jäid väikseks ja üleüldse, kasvataks-õpetaks-hooldaks. Ma käiks heameelega oma “väikese tiburulliga” ainult söömas ja kinos. Muidugi sätiks end uhkelt pildile, kui ta saab kiituskirja või võidab mingi võistluse või läheb kuskil muidu hästi. Jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Naine kannab last 9 kuud, sünnitab mõnel juhul päevi valudes, imetab, hooldab esimesed eluaastad. Karm on ette kujutada, et lahkumineku korral jäetaks laps elama isaga.

Aga vaata teisest punktist, et 9 kuud kandsid, sünnitasid päevi valudes, hooldasid täiega mitu aastat….ja nüüd on puhkus! Ega siis ema lapse elust ära ei lõigata. Mul oleks küll hea meel, kui keegi teine (st siis lapse isa) jageleks teismelisega õppimise, kooliskäimise ja väljaskäimise osas. Ostaks iga 3 kuu tagant uued tossud ja riided, sest eelmised jäid väikseks ja üleüldse, kasvataks-õpetaks-hooldaks. Ma käiks heameelega oma “väikese tiburulliga” ainult söömas ja kinos. Muidugi sätiks end uhkelt pildile, kui ta saab kiituskirja või võidab mingi võistluse või läheb kuskil muidu hästi. Jne.

Ma ei suuda emana sellist asja taluda, ma armastan oma last ja tahan temaga tegeleda iga päev. On see imelik?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Karm on ette kujutada, et lahkumineku korral jäetaks laps elama isaga.

Karm on see, et meil ongi selliseid naisi olemas, kes tahavadki, et laps isaga elama jääks. Või kes lähevad lausa kohtusse välja, nõudes, et laps elaks pool aega isa juures.
Aasta emad, täiega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sinu lähtekoht on täiesti vale! Lapse vanemale määramisel ei ole esikohal vanema õigused, vaid lapse õigused ja lapse heaolu. Kusjuures seda heaolu üldjuhul ei hinnata majanduslikus seisus, kui ema just päris kodutu pole.

See, kellele laps jäetakse, ei ole mingi “tasu tehtud töö eest” või “kättemaks petmise eest”. Puhtalt kohus peab suutma jõuda arusaamisele, kumma vanema juures on lapsel PSÜHHOLOOGILISELT parem. Kusjuures see võib tähendada midaiganes – alates lasteaia/kooli/sõprade vahetamisest, eemale kolimist oma senisest kodukohast ja kõikidest sugulastest (nt teise riigi otsa või teise riiki), vanemate senist käitumist (joodik, vägivaldsusele kalduv, vaimsete probleemidega, ebastabiilne (nt suutmatus hoida töökohta kauem kui katseaeg)) jne jne. Sõltuvalt lapse vanusest võetakse kuulda ka lapse enda soove.

Kui vanemad on igati normaalsed inimesed ja puudub vajaduse ühte teisele eelistada, siis on kas 50/50 olukord (eeldusel, et elatakse lähestikku ja laps ei pea kooli vahetama) või kui kaasneks kooli vahetus, siis eelistatakse seda vanemat, kelle juurde elama jäämine tooks võimalikult vähe muutusi elukohas, koolis, sõprades jne.

Väga saatuslikuks võib saada see, kui vanem kolib enne hooldusõiguse vaidlust lapse juurest minema. Saada pärast kohus määrama, et laps peab oma senisest kodust välja kolima – selleks peavad olema kaalukad põhjused.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas me oleme tänapäeval sinnani jõudnud? Tunnen hoopis, et emadele tehakse liiga. Võrdsusest võisin ka rääkida enne lapse saamist. Naine kannab last 9 kuud, sünnitab mõnel juhul päevi valudes, imetab, hooldab esimesed eluaastad. Karm on ette kujutada, et lahkumineku korral jäetaks laps elama isaga. Näiteks mees petab, võtab uue naise, aga tal on paremad majanduslikud võimalused lapse ülalpidamiseks. Ma ei pea õigeks, et laps isaga üldse ei kohtuks, aga see võrdõiguslikkus läheb minu arvates siinkohal liiale. Ema peaks eelistama, kui vanemad on võrdsed ja ema ise soovib oma last kasvatada. Mida teised arvavad?

Mis paneb ema valima lapse isaks meest, kes petab, aga tal on paremad majanduslikud võimalused lapse ülevalpidamiseks. Mis sunnib naist leidma endale täiesti sobimatut meest lapsele isaks? Raha ? Aga siis ongi ju tagajärg käes. Kui jälgib rikkust ja mitte seda, kes see teine inimene on, siis on tagajärjed paratamatud. Tuleks kõvahäälselt lausa karjuda, ärge magage kaitsmata vaherkorras meestega, kes ei sobi teile ei meheks ega suuda perekonda luua ega hoida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sinu lähtekoht on täiesti vale! Lapse vanemale määramisel ei ole esikohal vanema õigused, vaid lapse õigused ja lapse heaolu. Kusjuures seda heaolu üldjuhul ei hinnata majanduslikus seisus, kui ema just päris kodutu pole.

See, kellele laps jäetakse, ei ole mingi “tasu tehtud töö eest” või “kättemaks petmise eest”. Puhtalt kohus peab suutma jõuda arusaamisele, kumma vanema juures on lapsel PSÜHHOLOOGILISELT parem. Kusjuures see võib tähendada midaiganes – alates lasteaia/kooli/sõprade vahetamisest, eemale kolimist oma senisest kodukohast ja kõikidest sugulastest (nt teise riigi otsa või teise riiki), vanemate senist käitumist (joodik, vägivaldsusele kalduv, vaimsete probleemidega, ebastabiilne (nt suutmatus hoida töökohta kauem kui katseaeg)) jne jne. Sõltuvalt lapse vanusest võetakse kuulda ka lapse enda soove.

Kui vanemad on igati normaalsed inimesed ja puudub vajaduse ühte teisele eelistada, siis on kas 50/50 olukord (eeldusel, et elatakse lähestikku ja laps ei pea kooli vahetama) või kui kaasneks kooli vahetus, siis eelistatakse seda vanemat, kelle juurde elama jäämine tooks võimalikult vähe muutusi elukohas, koolis, sõprades jne.

Väga saatuslikuks võib saada see, kui vanem kolib enne hooldusõiguse vaidlust lapse juurest minema. Saada pärast kohus määrama, et laps peab oma senisest kodust välja kolima – selleks peavad olema kaalukad põhjused.

Oh jah. See on üks põhjus, mis paneb pead vangutama teatud väidete ja soovituste peale siin foorumis.
Kui näiteks siin foorumis keegi kurdab, et mees on vaimselt vägivaldne, murrab truudust või lihtsalt käitub nagu viimane tropp, siis tuleb lademes väiteid, et “mina küll endaga nii käituda ei laseks, kohe läheks minema” jms. Lähed minema – ja edasi? Eriti keeruline on, kui tegu pole otseselt füüsilise vägivalla või sõltuvushäirega. Kohtu jaoks on pere senine kodu laste kodu, kus nad on oma teadliku elu elanud. See ON argument; välja kolinud naisest võib saada nö pühapäevaema, kes näebki oma lapsi kaks korda kuus. Sisuliselt jätab ennast lastest ilma selle välja kolimisega. Meest ennast ka vägisi kodust välja visata ei saa, kui see tema vara on või ühine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sinu lähtekoht on täiesti vale! Lapse vanemale määramisel ei ole esikohal vanema õigused, vaid lapse õigused ja lapse heaolu. Kusjuures seda heaolu üldjuhul ei hinnata majanduslikus seisus, kui ema just päris kodutu pole.

See, kellele laps jäetakse, ei ole mingi “tasu tehtud töö eest” või “kättemaks petmise eest”. Puhtalt kohus peab suutma jõuda arusaamisele, kumma vanema juures on lapsel PSÜHHOLOOGILISELT parem. Kusjuures see võib tähendada midaiganes – alates lasteaia/kooli/sõprade vahetamisest, eemale kolimist oma senisest kodukohast ja kõikidest sugulastest (nt teise riigi otsa või teise riiki), vanemate senist käitumist (joodik, vägivaldsusele kalduv, vaimsete probleemidega, ebastabiilne (nt suutmatus hoida töökohta kauem kui katseaeg)) jne jne. Sõltuvalt lapse vanusest võetakse kuulda ka lapse enda soove.

Kui vanemad on igati normaalsed inimesed ja puudub vajaduse ühte teisele eelistada, siis on kas 50/50 olukord (eeldusel, et elatakse lähestikku ja laps ei pea kooli vahetama) või kui kaasneks kooli vahetus, siis eelistatakse seda vanemat, kelle juurde elama jäämine tooks võimalikult vähe muutusi elukohas, koolis, sõprades jne.

Väga saatuslikuks võib saada see, kui vanem kolib enne hooldusõiguse vaidlust lapse juurest minema. Saada pärast kohus määrama, et laps peab oma senisest kodust välja kolima – selleks peavad olema kaalukad põhjused.

Kuidas on lapse huvides elada kahes kodus? Kui lapse ema ja isa suudavad võrdselt olla head vanemad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas on lapse huvides elada kahes kodus? Kui lapse ema ja isa suudavad võrdselt olla head vanemad?

Tegelikult loetakse täiesti võrdseks ka siis, kui ühe vanema kasvatuslikud oskused ja hool on mitme pea jagu teisest üle. 50/50 on tavaline. Olukord, kus üks vanem PEAB andma lapse üle teisele teades, et laps toitub tema juures kommidest, vahib poole ööni multikaid; lapsega suheldakse viisil, mis on täiesti ebapedagoogiline ja pigem lõhub last vaimselt jne… see on tavaline. Võime siin karjuda, juukseid kiskuda, hambaid krigistada, aga praegune seadusandlus ja kohtupraktika on selline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui vanemad on igati normaalsed inimesed ja puudub vajaduse ühte teisele eelistada, siis

…puudub vajadus lapse hooldusõiguse üle vaielda, sest igati normaalsed inimesed saavad omavahel isekeskis kokku leppida parima lapse jaoks …

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sinu lähtekoht on täiesti vale! Lapse vanemale määramisel ei ole esikohal vanema õigused, vaid lapse õigused ja lapse heaolu. Kusjuures seda heaolu üldjuhul ei hinnata majanduslikus seisus, kui ema just päris kodutu pole.

See, kellele laps jäetakse, ei ole mingi “tasu tehtud töö eest” või “kättemaks petmise eest”. Puhtalt kohus peab suutma jõuda arusaamisele, kumma vanema juures on lapsel PSÜHHOLOOGILISELT parem. Kusjuures see võib tähendada midaiganes – alates lasteaia/kooli/sõprade vahetamisest, eemale kolimist oma senisest kodukohast ja kõikidest sugulastest (nt teise riigi otsa või teise riiki), vanemate senist käitumist (joodik, vägivaldsusele kalduv, vaimsete probleemidega, ebastabiilne (nt suutmatus hoida töökohta kauem kui katseaeg)) jne jne. Sõltuvalt lapse vanusest võetakse kuulda ka lapse enda soove.

Kui vanemad on igati normaalsed inimesed ja puudub vajaduse ühte teisele eelistada, siis on kas 50/50 olukord (eeldusel, et elatakse lähestikku ja laps ei pea kooli vahetama) või kui kaasneks kooli vahetus, siis eelistatakse seda vanemat, kelle juurde elama jäämine tooks võimalikult vähe muutusi elukohas, koolis, sõprades jne.

Väga saatuslikuks võib saada see, kui vanem kolib enne hooldusõiguse vaidlust lapse juurest minema. Saada pärast kohus määrama, et laps peab oma senisest kodust välja kolima – selleks peavad olema kaalukad põhjused.

Ja veel? Kuidas saab väita, et ainult laps on oluline? Laps sõltub ju ainult ja ainult oma vanematest, nii et nende heaolu on väga oluline. Vanemad oleksid sellisel juhul inkubaatorid, kelle toote üle otsustavad kolmandad isikud. Ikka tekib küll ühel vanemal tugevam seos, kui last endas kannab ja see on inimlik põhjus, miks igati toimivat ja psühholoogiliselt turvalist keskkonda pakkuvat ema eelistada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas on lapse huvides elada kahes kodus? Kui lapse ema ja isa suudavad võrdselt olla head vanemad?

Tegelikult loetakse täiesti võrdseks ka siis, kui ühe vanema kasvatuslikud oskused ja hool on mitme pea jagu teisest üle. 50/50 on tavaline. Olukord, kus üks vanem PEAB andma lapse üle teisele teades, et laps toitub tema juures kommidest, vahib poole ööni multikaid; lapsega suheldakse viisil, mis on täiesti ebapedagoogiline ja pigem lõhub last vaimselt jne… see on tavaline. Võime siin karjuda, juukseid kiskuda, hambaid krigistada, aga praegune seadusandlus ja kohtupraktika on selline.

Aga seadusi loome me ju ise. Sellepärast sellise diskussiooni algatasingi. Kadunud on emaduse väärtustamine, oleme muutumas järjest robotlikumaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga seadusi loome me ju ise. Sellepärast sellise diskussiooni algatasingi. Kadunud on emaduse väärtustamine, oleme muutumas järjest robotlikumaks.

Mida siin algatada. Kui oled kõikide meeste seast ühe idioodi välja valinud, kellega seksida ja laps teha, siis see on sügavalt sinu probleem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen olnud nn uus naine kahes suhtes, kus mehel lapsed. Minu kogemus on, et ei taha emad midagi lapsi endale 100%, ikka tahetakse jagada lapsi, sest nii on mõistlik ja kergem.
Ideaalis sobiks muidugi variant, kus mees kannab vähemalt 250 ema kontole ja hoiab lapsele vaba tuba (+ riided igaks ilmaks, pluss rattad, rulad jms) oma elamises, kuhu see saadetakse
kui emal tarvis on. Enamasti emadel ka ükskõik, kes last hooldab – ei ole vahet, on see mees, mehe ema või uus naine. Normaalse isa tiitlist sellesk ei piisa – peab otsekohe kandma ka raha,
kui saabub emalt sms- uued saapad, kanna sott, uus jope, teine sott. Ja seda loomulikult KOHE!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul eksiga 3 last. Lapsed elavad minuga, sest me otsustasime nii. Kui olla objektiivne, siis laste isa saaks nendega sama hästi hakkama. Ja kui me oleks kohtusse läinud, siis mina ei tea kuidas kohus oleks otsustanud, sest oleme üsna võrdsed nii sissetulekud, elamistingimuste kui ka psühholoogilise kasvukeskkonna mõttes.
Mina muidugi ei tahaks lastest loobuda, kurvastaksin, kui ma poleks esimene, kes nende rõõmudest ja muredest kuuleks. Samas naudin aega, kui nad on isaga, sest saan lõpuks puhata!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris palju väikeseid hingi jääks katki minemata, kui lapsevanemad suudaksid oma egod kõrvale panna ja lähtuda sellest, mis on lapsele hea. Ema ja isa kaklevad selle pärast, kellel on rohkem lapsele õigust või kas tal on üldse lapsele õigust. Lapse huvidest ei lähtuta, sest oma ego ja solvumine on olulisem. Isa uus naine juhtub olema äge inimene, kellel on lapsega hea klapp. Mida teeb ema? Üritab seda head klappi ruineerida, et isa uus ei muutuks lapsele liiga lähedaseks. On see ema suhtes õiglane? Jah. On see lapse suhtes õiglane? Ei. Meie siin oleme täiskasvanud inimesed, kelle elukogemus võimaldab meil oma isiklike vastuseisude, hirmude ja vihaga paremini toime tulla, kui seda oskab laps. Ometi seab enamik meist oma tunded prioriteetsemaks. Ja see on kurb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris palju väikeseid hingi jääks katki minemata, kui lapsevanemad suudaksid oma egod kõrvale panna ja lähtuda sellest, mis on lapsele hea. Ema ja isa kaklevad selle pärast, kellel on rohkem lapsele õigust või kas tal on üldse lapsele õigust. Lapse huvidest ei lähtuta, sest oma ego ja solvumine on olulisem. Isa uus naine juhtub olema äge inimene, kellel on lapsega hea klapp. Mida teeb ema? Üritab seda head klappi ruineerida, et isa uus ei muutuks lapsele liiga lähedaseks. On see ema suhtes õiglane? Jah. On see lapse suhtes õiglane? Ei. Meie siin oleme täiskasvanud inimesed, kelle elukogemus võimaldab meil oma isiklike vastuseisude, hirmude ja vihaga paremini toime tulla, kui seda oskab laps. Ometi seab enamik meist oma tunded prioriteetsemaks. Ja see on kurb.

Normaalse tundemaailmaga ja ise ema olev kasuema ei hakka lapse ja pärisema suhte vahele tulema. Ta saab niigi aru, et päris ema ei asenda lapsele miski ja mõistaks ka seda, mida tunneb üks õige ema mahajäetuna ja lapsest eemal. Pealegi pole kasuemal mingeid kohustusi lapse ees. Laguneb suhe, kaob ka see kasuema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Karm on see, et meil ongi selliseid naisi olemas, kes tahavadki, et laps isaga elama jääks. Või kes lähevad lausa kohtusse välja, nõudes, et laps elaks pool aega isa juures.
Aasta emad, täiega.

Sa oled seesama õudukas teisest teemast, kes oma vanavanemategaa last reisile ei luba?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei oska rääkida teiste eest aga oma pere näitel võin öelda, et kui peaksime mehega lahku minema, siis mõlemal oleks täpselt sama raske loobuda lastega koos elamisest. Mees on sünnist saati lastega tegelenud sama palju kui mina. Kui ma olin lastega kodus, siis nädalavahetustel ja õhtuti tegeles tema lastega. Raseduse ajal võttis argimured enda kanda jne. See, et ma 5 voi 10 aastat tagasi sünnitama pidin pole nüüd küll mingi eriline argument. Ma arvan, et mehel oma lähedast valudes näha on ka päris õudne. Ma ei kujutaks ettegi. Lastel on ka meie mõlemaga võrdne side.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas me oleme tänapäeval sinnani jõudnud? Tunnen hoopis, et emadele tehakse liiga. Võrdsusest võisin ka rääkida enne lapse saamist. Naine kannab last 9 kuud, sünnitab mõnel juhul päevi valudes, imetab, hooldab esimesed eluaastad. Karm on ette kujutada, et lahkumineku korral jäetaks laps elama isaga. Näiteks mees petab, võtab uue naise, aga tal on paremad majanduslikud võimalused lapse ülalpidamiseks. Ma ei pea õigeks, et laps isaga üldse ei kohtuks, aga see võrdõiguslikkus läheb minu arvates siinkohal liiale. Ema peaks eelistama, kui vanemad on võrdsed ja ema ise soovib oma last kasvatada. Mida teised arvavad?

Aga kui naine petab ja võtab uue mehe?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kust need sellised mölakad mehed endale leitakse muidu?

Meil on abikaasaga 3 last. Jah, olen neid kõiki kandnud, sünnitanud ja imetanud aga kindlasti on mees elus rohkem mähkmeid vahetanud, nendega jalutamas käinud, haigete lastega töölt koju jäänud jne…

Ei oleks mul lastele kuidagi rohkem “õigusi” kui temal, lihtsalt sellepärast, et olen naisena sündinud.

Ema ja isa, kes on mõlemad oma laste kasvatamisele pühendunud, ON võrdsed.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks see peakski olema vastavalt panusele. Need isad, kes ise rohkem lapsehooldusega tegelenud, muidugi peaks omama lahutuse korral suuremaid oigusi lapsele, voibolla suuremaidki kui ema, kuna olles rohkem lapsele puhendunud, on ka side lapsega voibolla tugevam kui emal. Ja ema ilmselt ei saakski uksi hakkama, kui harjunud et mees palju lapsega seonduvat ara teeb. Aga need isad, kes lapsega tegelemise peamiselt naise kaela on jatnud, miks peaks nad lahutuse korral siis nii vordsed jarsku olema. Nad ei oskagi lapse eest hoolitseda ja pole sidetki.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väikese Emily ema kah kandis ja imetas teda, aga nüüd elab ema elukaaslase poolt sandistatud laps hoopis isaga. Peaks emale tagasi andma või?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma tean praeguseks suisa kahte perekonda, kes otsustasid et lapsed jäävad oma koju elama ja vanemad roteeruvad. Elabki Nadal kaks ema lastega ja siis isa. Kuna kummalgi ei ole plaanis tulevikus lapsi ka juurde saada, siis toimib väga hästi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väikese Emily ema kah kandis ja imetas teda, aga nüüd elab ema elukaaslase poolt sandistatud laps hoopis isaga. Peaks emale tagasi andma või?

See näide ei puutu üldse siia. Räägitakse normaalse hoolivuskäitumisega vastutusvõimelisest vanemast.
Aga ongi ühiskonna suhtumine, et mees ja naine on võrdsed. Side elu andja ehk emaga ei ole kellegi jaoks enam oluline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Side elu andja ehk emaga ei ole kellegi jaoks enam oluline.

Muidugi on oluline! Sama oluline nagu side teise elu andjaga 🙂 Neid on ikka kaks vaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, ema kannab last 9 kuud ja sünnitab. Edasi võivad küll vanemad võrdsed olla ja kui pole, on see sageli naise süü, kes tõrjub isa lapse juurest armukadedalt eemale. Mina arvan küll, et vanemad on võrdsed. Minu poeg oli täielik issikas, seda eriti kusagil 3-7 vanuses. Oleks sel perioodil lahku läinud, oleks mina hea emana jätnud lapse isale, kuna lapsel oli isaga lihtsalt palju parem klapp.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, ema kannab last 9 kuud ja sünnitab. Edasi võivad küll vanemad võrdsed olla ja kui pole, on see sageli naise süü, kes tõrjub isa lapse juurest armukadedalt eemale. Mina arvan küll, et vanemad on võrdsed. Minu poeg oli täielik issikas, seda eriti kusagil 3-7 vanuses. Oleks sel perioodil lahku läinud, oleks mina hea emana jätnud lapse isale, kuna lapsel oli isaga lihtsalt palju parem klapp.

Vaevalt sa oleks ta nii lihtsalt isale andnud. Klapp isaga ei asenda ema, eriti sellises vanuses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 55 )


Esileht Pereelu ja suhted Ema ja isa võrdsed?