Teema: Ema kõige targem kasvatuslik lause teile

Kus viga näed laita, seal tule ja aita.
Ehk, kui näed, et kuskil on midagi ripakil, segamini või valesti, siis püüa korda teha. See lause ei käinud vaid koristamise kohta, vaid üldse kõige kohta, mida oli võimalik muuta või parandada.

See meenub esimesena, aga eks ta on ikka palju tarka ellu kaasa andnud.

#3522276:

Mis see oli? Eks seda tarkust saame hinnata tagantjärgi ainult.

Minu ema võitis minu jäägitu usalduse ühe väikese kolmelauselise jutuga hommikul köögis, tema tegi praemune, mina panin laua taga endale võid saiale. Olin 17, oli viimase klassi kevad ja mul oli peika, kes muidugi oli meie kodus ammu teada ja tuntud. Ema ütles umbes nii, et “Ma tean, et S. (ehk siis peika) on tark poiss. Ma tean, et sa oled tark tüdruk. Kui teil on vaja raha või abi vahendite jaoks, küsige. Aga muidu – kui sa peaksid jääma rasedaks, siis ära palun tee aborti. Me saame kõik koos hakkama”.

Rasedaks ma jäin hiljem, elasime abielus sama mehega, kuni ta hukkus. Aga see lause oma emalt, esmalt tea, mis seksiga kaasneb. Teiseks ära karda, kui jäädki rasedaks, me aitame – see sulatas emaga igasuguse jää ja ma olen talle selle eest surmani tänulik. Just ja et see polnud selline pidulik vestlus vaid nagu ülekäe, et poleks piinlik.

Mis oli teie ema/isa tõesti määravaim õpetussõna teile, mis seni meeles?

“Kui sa saad ise emaks, siis sa mõistad mind paremini.”

Saate aru, mul pole mitte ühte õpetussõna meeles, mida keegi vanem sugulane mulle oleks õpetanud. Mitte ühte. Muidu nagu arukas inimene, koolid lõpetatud, tööl käin, lapsepõlv õnnelik, olemas olnud nii täiskomplekt vanavanemaid kui ka mõlemad vanemad, nad polnud mingid veatud inimesed kõik, aga ega ma ise ka pole. Aga kui küsida, mis elutarkusi nad mulle jagasid, siis tuleb välja, et eriti mitte mingeid, vähemalt külge küll midagi ei jäänud. Ja nüüd on hilja küsida ka, surnud on nad kõik ja ma veel nii vana ka pole, et oleks dementne ja seepärast ei mäletaks, mis nad rääkisid.

#3522395:

Ära ole obstsööne kergesti kättesaadav madrats. Tänapäeval on obstsöönseid ja kergemeelseid naisi palju.

Okei siis
Väga obstsööne

#3522395:

Ära ole obstsööne kergesti kättesaadav madrats. Tänapäeval on obstsöönseid ja kergemeelseid naisi palju.

Kuule, ‘obstsöönse-hull kägu’, kui tahad oma lemmiksõna siin Perekoolis laiali laotada, siis tee seda õigesti.
Obstsöönne on see sõna.

Tuli meelde, et vanaemal oli selline ütlus – kui tuled siis too, kui lähed siis vii.

Mul emalt ei olegi meeles ühtegi sellist põhjapanevat tarkusetera, küll aga isalt. Ma olin umbes 14 vist, mingi tavaline õhtupoolik kodus, isa oli ühe õlle teinud ja eks see aitas veits kaasa tema filosoofilis-eksitentsialistlikule tarkuseterakeste esitlemise puhangule. Eks seal neid tarkusi oli veelgi, aga üks mis ta mulle ütles kõlas umbes nii, et sa võid teha, mis sa ise tahad, aga sa pead valmis olema oma tegude eest ka ise vastutuse võtma. Ja see on mind tegelikult läbi elu saatnud, see teadmine, et ma ise vastutan oma tegude ja ka sõnade eest, kedagi teist süüdistada ei saa.

Mulle vanematest pole midagi meelde jäänud, küll aga paari õpetaja tarkuseterad.
Olin kooliajal üsna ebakindel ja vaikne laps, kuid õnneks suhteliselt lahtise peaga. Ükskord, kui ajalooõpetaja mind vastama kutsus ning ma viie peale kõik spontaanselt ära rääkisin, siis ütles, et võin elus väga kaugele jõuda, kui ma vaid tahan.
See justkui sisendas mingit eneseusku, et ju siis võingi, kui juba õpetaja nii ütleb.

Teine tarkusetera tuli karmilt matemaatikaõpetajalt, aga mitte minu pihta. Ta ütles tihti õpilastele, et ega nad mingid maailmanabad ole, sest paljud neist olid ärahellitatud ja kippusid iga asja peale kaebama.
Täna aga meenutan seda olukordades, kus muutun kellegi suhtes liiga kriitiliseks – et ega ma just ise ka maailmanaba ole või äkki ma ise käituks sama taustasüsteemiga samas olukorras sarnaselt.

“Ära kunagi ütle mehele, kui palju sul tegelikult raha on.”

#3522495:

#3522359:

“Kui sa saad ise emaks, siis sa mõistad mind paremini.”

Minu ema ütles ka sageli midagi taolist: “Kui saad ise lapsed, küll sa siis aru saad.”

Ja kui sain ise lapsed, siis sain lõplikult aru, et minu ema ise ei saanud tegelikult mitte midagi aru ja need asjad, millest ma tema meelest oleksin siis pidanud aru saama, on mulle õnneks sama arusaamatuks jäänud, nagu need olid siis, kui ma olin laps.

Pole vist vaja lisada, et me pole kunagi lähedased olmnud.

Täpselt sama. See ütlus tundus juba lapsena solvav. Mida vanemaks sain ja kodust erinevaid inimesi nägin, seda vähem mõistsin ema hoolimatust.

Oma peaga mõtle, oma suuga ütle.
Katsu ikka ülikool ära lõpetada, ära pooleli jäta. Haridus on elus tarvilik.
Mul vahepeal oli koolis raske (teor meh, tugevusõpetus), aga kui kolmas kursus läbi sai, siis 4 ja 5 läksid juba ludinal ja kool sai lõpetatud.

#3522575:

#3522454:

Tuli meelde, et vanaemal oli selline ütlus – kui tuled siis too, kui lähed siis vii.

Mis kontekstis ta seda kasutas? Mulle kunagi keegi ütles selle lause seoses koristamisega. Et tubades ringi liikudes selle põhimõttega asju oma kohale viies, ei teki segadust.

ei tea mis kontekst siin veel olla saab?

Ikka puistas neid tõdesid. Ma ise pole julgenud nii teha. Sest ükskõik, mida sa ütled ja millega laps ei nõustu, on tema arust vale tõde.

Ja kasuisa, kes ise on joodik ja viimane tropp, kasvatas mind ühe lausega – enne lõpeta koolid ja siis tee lapsed. Kuigi ta on padujoodik ja mitmes mõttes mu psüühikat rikkunud, olen talle tohutult tänulik range kasvatuse eest. Enne kool, siis lapsed. Ehk saa enne haridus ja siis kasvata tittesid. Veel üks tema tõde – naine kannab seelikut. Püksid ei sobi. Jah, see on vanamoodne ja kooli ajal kirusin, miks mina pükse ei või kanda. Nüüd naisena saan ise aru – jah, kannan kleiti, uhkusega. Mu ema kandis ka pigem kleiti. Lapsena olin veendunud, et mul on maailma kõige ilusam ema. Olen palju komplimente saanud – oled üks väheseid naisi keda tean, kes eelistab kleiti ja sukki pükstele.