Teema: Ema meeleolud lapse ootus ajal

No minu lapsel tulid 3 kuud kestvad koolikud.
Tunnistan,et rasedusaeg oli keeruline ja stressirikas.

Esimese rasedusega mingeid koolikuid polnud.

Kui lapseootel naisel on palju negatiivsust ümber,rasedusaeg pole meeldiv,mõjub see ka lapsele.

Minul oli viimane rasedus meeletult stressirohke. Ülemus vahetus ja uuega ei olnud klappi. Tegu oli töökiusamisega mis lõppes mul töökoha vahetusega ja sain ka kompensatsiooni ebaõiglase kohtlemise eest. See muidugi ei muutnud negatiivseid tundeid, pinget, viha ja nutmisi. Lõpus olin nii haige ja laps sündis enneaegsena 5nädalat. Mina ise olin meeletult väsinud. Dekreedis sain olla 3 päeva.
Laps oli rahulik ja mõnus. Ise ka meeletult kartsin, kuidas see kõik lapsele mõjub.

Mul oli nii, et ootasin lapse saamist väga. Siis oli see hetk käes, aga nii hirmus halb oli tervis kõik kolm kuud. 24 tundi ainult iiveldas. Mõtlesin isegi katkestamisele ja nutsin, et ei suuda temast rõõmu tunda. Mehega ka vahepeal tülitsesin ja tujutsesin. Kohutav stress ja süümekad.Tööl tõstsin raskusi ja ei mõelnudki ennast säästa. Lisaks lähedase raske haigus. Nüüd saabus viies kuu ja olen õnnelik ja rahul ja põnevil. Tõenäoliselt oli ka meeletu hormoonide mäng. Missugune mu laps sünnib on teadmata. Aga tahan olla toeks ja öelda, et ükskõik mis kahtlused ja kõhklused ka poleks, kui ta tahab sinu ellu praegu tulla, siis ilmselt hea põhjusega, mida sa hetkel ei teagi. Mul aitas üle saada ja mitte ülemõelda igapäevane tööl käimine ja tegutsemine.Polnud aega päeval mõeldagi. Raske oli nádalavahetustel ja õhtuti. Aga minust sai vist asja, saab sinustki. Usu ja lase asjadel minna ????

Muidugi on lihtne öelda,et ära stressa ja muretse jne aga päris elu on ikka midagi muud. Minul nt on ärevushäire ja paanikahood. Küsisin just oma psühholoogi käest et kas need last ka kuidagi mõjutada võivad. Tema ütles et ei. Seega ma usaldan teda ja proovin ikka endaga tööd teha et neid vähem oleks aga siiski olen ma enne kõike inimene ja kaugelt mitte ideaalne robot.

Ei, pole mingit reeglipärasust selle kohta, et kui on raseduse ajal tujutsev ema, siis oleks ka väga rahutu laps – või siis vastupidi. Rasedusaegne tujukus koormab ja väsitab ikka eelkõige ema ennast.

Igaks juhuks ütlen seda, et kindlasti hoidke silm peal oma D-vitamiini ja hemoglobiinitasemel! Kui hemoglobiin on piiripealne või koguni normist madalam ning samas on ka tujukus-väsimus, siis tasub kindlasti hemoglobiini taset mingi hästi imenduva rauapreparaadiga ülespoole tõsta. On juba apteekides hästiimenduvat rauda saada ning keegi ei pea “vapralt” madala hemoglobiinitasemega kaasnevat kammajaad kannatama. Peale sünnitust ka hemoglobiin määrata – sest madala hemoglobiiniga on sünnitusjärgne kurnatus-depressiivus kergem tulema. Normis hemoglobiinitasemega on beebi kantseldamine palju kergemini talutav. Muud, mis ka tujukust võivad soodustada, on D-vitamiini ja omega-rasvahapete puudus – kui D-vitamiin on madal, siis iga päev vähemalt 100 mikrogrammi juurde ja mingit omega-rasvhapete rikast õli ka kindlasti – nii raseduse ajal kui ka sünnitusjärgselt, imetamise ajal.