Teema: Ema mees ei meeldi

Kui sa oleks 8 aastane, siis jah, nii ongi. Täiskasvanud inimeselt ei saa keegi enam midagi äravõtta, mis muidu kuuluks lapsele. Kui täiskasvanud lapse vanem peaks last kohtlema kui 8 aastast, siis ei saaks laps iial täiskasvanuks. Kui tahad, et mees sureks, siis tahad, et ema kannataks. Miks sa tahad oma emale kannatusi. Miks ometi? Tahad, et sulle kallid inimesed ei tunneks rõõmu elust? Jube ja seda nimetad sa armastuseks? Omanik tahad olla emale. Ema on su pilli järgi tantsinud ja nüüd tahab oma elu elada. Ja sa pole valmis oma “varandusest lahti” laskma.

Teemaalgataja, kas sa oledki 8-aastane või on see liba? Arutlus ja suhtumine on täpselt kasvatamatu 8-aastase lapse oma. 18-aastane sa küll olla ei saa, nii lapsik ja isekas ei saa inimene selles vanuses enam olla. Kui aga tõesti saab, siis ema tegigi ainuõige otsuse. Sul on aeg suureks kasvada ja kodus ema tiiva all sa ilmselgelt seda ei saa.

#3100480:

Kui see mees sulle regulaarselt raha annaks või eluaseme eest maksaks, küll siis meeldiks.

Ega keegi ei saanudki aru, miks teema pealkiri pole, et “ema mees ei anna pappi”.

Isa sul, teemaalgataja, on we?

Ahah.

Kas ma lugesin ikka õigesti, et sa oled 18?

Tere tulemast täiskasvanute maailma. Unusta ära ema ja isa ning hakka mõtlema, et sul on aeg suureks saada.

#3100503:

Nüüd ma ei näe ka oma isa peaaegu üldse, sest tal ei ole raha minuga kohtuda.

No kohtumiseks mis raha seal ikka vaja on. Kui just 300km kaugusel ei ela.
Aga kui nüüd edasi õpiksid ja isa juurde elama läheksid, siis peaks ju ema hakkama elatist maksma.
Selle peale pole mõelnud, kuidas siis oleks?
Kas isa on muidu mõnus inimene?

Ega mul ka tore ei oleks olnud, kui mulle ebameeldiv inimene minu koju sisse koliks ja mul selles asjas mingit sõnaõigust ei oleks. Selles suhtes saan pahameelest aru. Teisest küljest: kes maksab, tellib ka muusika. Tegu on sinu ema koduga ja tema saab valida, kes seal elavad. Kui oleks sinule kuuluv kodu ja ema elaks sinu juures, ei saaks ta kedagi lihtsalt enda juurde võtta, aga nüüd saab. Sest tema kodu on. Tegelikult on see su emast väga kena, et ta on nõus su eraldi elamise kinni maksma. Paljudel poleks see võimalik ja paljud nii ei teeks ka: ütleksid, et kas elad siin(ja ei virise) või lähed tööle ja üürid ise.

Samas on sul ju hea olukord, oled 18-aastane. Sa ei pea selle mehega seal kodus koos olema. Mõtle, kui nad oleksid kohtunud ja kokku kolinud varem, võibolla oleksid pidanud pool lapsepõlve sulle ebameeldiva inimese seltsis veetma! Tõesti on õnnelik juhus, et sa juba täiskasvanu oled.

Mehest sa lahti ei saa, koju tagasi ka enam ei koli… lõpetad oma kooli ära ja lähed edasi õppima või tööle. Lapsepõlv on läbi, kolisid paar aastat varem välja, kõik. Kahju muidugi, aga õnn, et niigi läks!

#3100639:

Kas te tahate öelda, et emal on õigus võtta endale mingi mees koju elama ja ta ei pea arvestama õppiva ja kodus elava lapse arvamusega?

Jah, on õigus. Ei pea arvestama.

#3100639:

Kas te tahate öelda, et emal on õigus võtta endale mingi mees koju elama ja ta ei pea arvestama õppiva ja kodus elava lapse arvamusega?

Just nii, inimesed valivad endale ise elukaaslased ega korralda selles küsimuses gallupeid. Eriline ülbus üldse arvata, et sina saad oma emale elukaaslast valida. Muidugi on kurb, kui koju tuleb mingi töll, kes sulle ei meeldi, aga sa oled juba suur inimene. Samas sul ei ole ka ühtki mõistlikku argumenti, miks sulle ei meeldi see mees, ilmselt sulle ei meeldiks ükski ema elukaaslane, ta peaks ikka ootama, et äkki isa tahab teda tagasi, ja vahepeal sind nunnutama vahet pidamata. Noh, elu on karm, inimene tahab lisaks laste nunnutamisele ise ka armastust ja lähedust, saad kunagi lapsed, saad ise ka aru, kui loll omal ajal olid.

Minu meelest on see kõige valutum asjade seis hetkel, kui sa selle mehega koos elada tõesti ei taha.
See “vali, mina või uus mees” oli muidugi lapsik plärtsumine ja sa eeldasid, et oma laps on emale alati kallim kui mingi mees. Aga ema on sind 18aastat kasvatanud ja ega sa enam niiväga laps olegi. Mitu aastat ema sind kasvatades sulle pühendus ja sinuga kahekesi, ilma meheta elas? Ehk arvas tema ka, et sa saad nüüd täiskasvanuks ja paari aasta jooksul koliksid nagunii kodust ära, kas mehele, õppima, tööle. Mis jääks emale siis? Tal on õigust elada ainult seda elu, mis 18aastasest üle jääb ja kui tütreke lubab? Päris nii see ka ei käi, see on lapsik ja egoistlik mõtteviis.

Kodu oleks sul alles, kui sa ise oleks paindlikum ja ei oleks seadnud mõttetuid ultimaatumeid, mille tõeksminemisse sa ise tegelikult ei usunud. Õppetund: ära loobi ähvardusi, mida sa pole valmis täide saatma.
Egas midagi, sinul on tegelikult nüüd ülesanne emaga leppida, kuigi sulle tundub jah maailmatu ülekohus, mis tehti, tegelikult hoolitseb ema sinu heaolu eest ikkagi. Kellelgi pole mõnus elada kohas, kus on kaks teineteist vihkavat pereliiget (ja olen üsna kindel, et sa oma suhtumist pehmelt öeldes enese teada ei jätnud) ja sinul on aeg täiskasvanuks ja iseseisvaks saada. Tõelise täiskasvanuna saad ehk aru, et nüüd lõpuks on ka emal õigus oma elule, laps on suureks kasvatatud. Okkast hinges saan siiski aru, aga see on lihtsalt sinu enda sõnade tulemus, egoism ja solvumine, kuidas kõik ei tee nagu sina tahad. Lapsik.

Ja kuna ema arvatavasti ei ole väga rikas, siis kuna suurenesid hüppeliselt kulud sinu peale üürikorteriga seoses, siis selle pärast ema nõudiski endise pisku elatise asemel suuremat isa käest- et sinu elamist kinni maksta. Muidu ei tuleks ta lihtsalt toime. Mõtle selle peale, üürikorter pole päris limonaadihinnaga saada.

Ma arvan ka, et tegu on libateemaga, aga tegelikult selliseid lapsi on ikka. Nad lihtsalt on tavaliselt nooremad kui 18, nii 6aastased, et emme elagu nendega ja mingit meest pole neile vaja. Ja siis on lapse arvamus tegelikult õigem, sest selle lapsega oled sa ju seotud tihedamalt ja kauem kui meeskallimaga.
Mida ema siis tegema peaks, kui 18aastane trotsist “Vali, kas mina või tema!” ütleb? Kõrvad lontis tütrekesele veel paar aastat putru keetma? Äkki siis enam ei leiagi kedagi endale, kui tütreke oma elu peale lõpuks läheb ja ema teatud aastad vaja pole (hiljem lapsehoidjaks jälle kõlbab)?

Teemaalgatajale.

Kas sa oled nõus, et su ema sulle tulevase abikaasa valib? Et ema otsustab, kellega sa võid käia ja elada?

Kui jah, siis ütle seda emale ja ema valib sulle mõne onukese.

Kui ei, siis saa aru, et sina ja su ema olete kaks täiskasvanud inimest. Nii nagu tema ei tohi otsustada selle üle, kellega sina elama pead, ei tohi ka sina otsustada, kellega teine täiskasvanud inimene elada võib. Sul on NULL õigust otsustada, kellega su täiskasvanud ema abiellub või niisama elab. Ja su emal on NULL õigust otsustada, et sina ei või oma armastatuga elada, vaid hoopis onu Evaldiga.

Rahune maha. Sa käitud ja mõtled nagu 8-aastane. Sa oled täiskasvanu, sinu elu on sinu kätes, SINA ja mitte su ema pead nüüd oma elu täismahus ise juhtima. Õpi ülikoolis (sul veab, ema maksab üürika, muidu elaksid ühikas), omanda haridus, loo pere, saa õnnlikuks. Ja luba ka oma emal olla õnnelik.

Lisan: oih, sa oled juba 18 ja ikka gümnaasiumis. No kohe ju lõpetad, astud teise linna ülikooli, lähed ühikasse. Ema juures käid aegajalt külas, annab süüa, peseb pesu, ajate juttu, käite ehk teatris, ööbid tema juures, ehk annab paarkümmend eurotki või ostab midagi vajaminevat. Lapsepõlve lõpp täpselt selline ju ongi. Avanti!

Mida sa sügisel peale hakkad, peale kooli lõppu?

Kuule, vaatame tõele näkku. Mees, kellel on oma maja või korter, varvalt tahab naise elamisse kolida – ikka need varatud mehed need.

Mul üks sõbranna just analoogses olukorras, elab Kalamajas oma korteris koos lastega ja võttis härra enda juurde. Kusagilt üürikast see tuli, lubas aidata maksta arveid jne. Nüüd suhted sassis ja härra ei kavatsegi ära kolida, ilmselgelt ka rahaline tugi pole nagu lubatud. Vaja ju maksta exile elatist ja autoliisingut ning eks õlule ja suitsule kulub ka. Teeb veel kodus seadusi. Kahju kohe sõbrannast, teismelised peavad seda jampsi veel pealt ka nägema. Üks asi on oma ema-isa draamad, aga kui mingi suvaline jõmm kodus draamasid korraldab, siis usun, need teismelised seal ka väga õnnelikud ei ole. Ise sama viga kohe kindlasti teha ei plaani.

#3100850:

#3100825:

Ma arvan jätkuvalt, et tegemist libateemaga.

Aga samas üks aspekt on küll, mis reaalsesse ellu tooduna on ebanormaalne, aga mida esineb üha enam. See, et keskealised mehed kolivad naiste koju sisse. Olgu need lapsed 8 või 18, keskeas uut elu alustades eeldaks ka mehelt, et tal mingi vara olemas ehk analoogses olukorras ma koliks ise mehe juurde ja oma koduga siis vaataks, mis saab – laps saab seal elada. Mingit tühja taskuga trolli endale koju küll ei võtaks, kui asjad sassi lähevad, siis keeruline lahti saada.

On küllalt naisi, kes eelistavad oma suhet arendada pigem kas enda kodus või ühiselt muretsetud kodus, mitte mingil juhul aga mehele kuuluvas majapidamises. Just arendada, sest abielus vist teemaalgataja selle mehega veel ei ole.

Ma ei tea, kas oleksin kunagi nõus kolima enne abielu mehega kokku mehe majja. Kahtlane. Ma ei taha elada kohvrite otsas, aga enne ikka oma riideid kappi ei riputa ju ka, kui abielu või esialgu kooselu-ettepanek ja kokkulepe tehtud. Jah, öö, kaks, hambahari ja vahetuspesu.

Pärast kooselu/abielu kokkulepet ka eelistaksin mehe oma koju tuua või uus kodu luua, mitte elada mehe ex-naise maitse järgi majas. Kohe päev pärast abieluettepanekut vast maalreid kohale siiski ei kutsu ja mööblit välja vaehtama ei hakka.

Ma küsiks sellelt 2-toalise korteriga Lasnamäe naiselt, et kas sul lapsi ka eelnevalt oli? Kui jah, siis on ebanormaalne, et mingi mees kolib niigi napile pinnale sisse veel lisaks.
Kui ei, siis muidugi ei ole vahet, kes kelle juurde kolib.

See aga, kui oma lastele lisaks oma koju väikesesse elamisse mees kolib – no nii suur see mehenälg ka olla ei saa, et lapsed peavad mingi mehe pärast oma niigi nappi pinda kokku tõmbama.

Ja okei, kui on ajutine olukord, limiteeritud aeg, siis veel. Aga et nii jääbki, mkm.

#3100850:

#3100825:

Ma arvan jätkuvalt, et tegemist libateemaga.

Aga samas üks aspekt on küll, mis reaalsesse ellu tooduna on ebanormaalne, aga mida esineb üha enam. See, et keskealised mehed kolivad naiste koju sisse. Olgu need lapsed 8 või 18, keskeas uut elu alustades eeldaks ka mehelt, et tal mingi vara olemas ehk analoogses olukorras ma koliks ise mehe juurde ja oma koduga siis vaataks, mis saab – laps saab seal elada. Mingit tühja taskuga trolli endale koju küll ei võtaks, kui asjad sassi lähevad, siis keeruline lahti saada.

On küllalt naisi, kes eelistavad oma suhet arendada pigem kas enda kodus või ühiselt muretsetud kodus, mitte mingil juhul aga mehele kuuluvas majapidamises. Just arendada, sest abielus vist teemaalgataja selle mehega veel ei ole.

Ma ei tea, kas oleksin kunagi nõus kolima enne abielu mehega kokku mehe majja. Kahtlane. Ma ei taha elada kohvrite otsas, aga enne ikka oma riideid kappi ei riputa ju ka, kui abielu või esialgu kooselu-ettepanek ja kokkulepe tehtud. Jah, öö, kaks, hambahari ja vahetuspesu.

Pärast kooselu/abielu kokkulepet ka eelistaksin mehe oma koju tuua või uus kodu luua, mitte elada mehe ex-naise maitse järgi majas. Kohe päev pärast abieluettepanekut vast maalreid kohale siiski ei kutsu ja mööblit välja vahetama ei hakka. Endalgi oli nii. Mul oli kahetoaline Lasnamäel, mehel üle 120 ruudune korter vanalinnas. Esmalt ööbis ta meil, kui leppisime abielus kokku ja hankisime omaette uue eluaseme.