Esileht Lapse ootamine Ema suhtumine

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )

Teema: Ema suhtumine

Postitas:

Tere! Olen hetkel 10ndl rase abielus naine ja kolmanda lapse ootel.Mure selles,et minu enda ema suhtub mu ootusesse kuidagi väga kummaliselt.Teada saades küll soovis õnne jne,aga kuni tänase päevani raiub,et ma jumala eest vähemalt kuni raseduse keskpaigani mitte kellelegi sellest ei räägiks.Ei tööl,ei sugulastele ega sõpradele jne..Küsisin kas tema arust on mu rasedus häbiasi ja tuli eitav vastus..On ehk kellelgi veel analoogset olukorda olnud ja oskab nõu anda mis tema tegi või kuidas toimida kuna ei taha ka emaga tülli minna.Aitähh.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks seda kuulutama peab kuskil? Emal õigus.

+4
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere! Olen hetkel 10ndl rase abielus naine ja kolmanda lapse ootel.Mure selles,et minu enda ema suhtub mu ootusesse kuidagi väga kummaliselt.Teada saades küll soovis õnne jne,aga kuni tänase päevani raiub,et ma jumala eest vähemalt kuni raseduse keskpaigani mitte kellelegi sellest ei räägiks.Ei tööl,ei sugulastele ega sõpradele jne..Küsisin kas tema arust on mu rasedus häbiasi ja tuli eitav vastus..On ehk kellelgi veel analoogset olukorda olnud ja oskab nõu anda mis tema tegi või kuidas toimida kuna ei taha ka emaga tülli minna.Aitähh.

Probleem on eelviimases lauses. Jah, mulle ei meeldi ka vanematega tülis olla vms, aga teatud iseseisvuse saavutamiseks on teatud tüüpi vanemate puhul teatud tülid vajalikud. Olen need nooremna maha pidanud ja täna nad ei kirjuta mulle ette, kuidas elada ja seetõttu saame hästi läbi 🙂 Austame üksteist kui võrdsed täiskasvanud. Ehk siis- elaksin oma elu nagu tahaksin ja ei mõtleks nii pingsalt sellele, kuidas emaga mitte tülli minna. Sageli üks korralik tüli pigem teebki õhu klaariks ja vanemad hakkavad sind ometi täiskasvanuna võtma.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere! Olen hetkel 10ndl rase abielus naine ja kolmanda lapse ootel.Mure selles,et minu enda ema suhtub mu ootusesse kuidagi väga kummaliselt.Teada saades küll soovis õnne jne,aga kuni tänase päevani raiub,et ma jumala eest vähemalt kuni raseduse keskpaigani mitte kellelegi sellest ei räägiks.Ei tööl,ei sugulastele ega sõpradele jne..Küsisin kas tema arust on mu rasedus häbiasi ja tuli eitav vastus..On ehk kellelgi veel analoogset olukorda olnud ja oskab nõu anda mis tema tegi või kuidas toimida kuna ei taha ka emaga tülli minna.Aitähh.

Probleem on eelviimases lauses. Jah, mulle ei meeldi ka vanematega tülis olla vms, aga teatud iseseisvuse saavutamiseks on teatud tüüpi vanemate puhul teatud tülid vajalikud. Olen need nooremna maha pidanud ja täna nad ei kirjuta mulle ette, kuidas elada ja seetõttu saame hästi läbi ???? Austame üksteist kui võrdsed täiskasvanud. Ehk siis- elaksin oma elu nagu tahaksin ja ei mõtleks nii pingsalt sellele, kuidas emaga mitte tülli minna. Sageli üks korralik tüli pigem teebki õhu klaariks ja vanemad hakkavad sind ometi täiskasvanuna võtma.

Olen enda emaga seda täiskasvanuna võtmise teema pärast tülitsenud küll mille tagajärjel kadus suhtlus aastateks.Taas suhtlemisel oli mõnda aega kõik ok,aga tema iseloom on lihtsalt selline,et ta ei suuda ühtegi oma last(kõik täisealised) täiskasvanuna võtta.Ka antud lapseootuse teemal sai veidi raksu mindud kuna ütlesin,et ega ma ju esiteks ei plaani koheselt kogule Eestile seda kuulutada,vaid lähinädalatel lähimatele sõpradele ja ka tööl pean teada andma millele järgneski draama.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle pärast, et kui midagi juhtuma peaks, siis ei oleks kogu maailmale vaja seda seletada. Tahaksid sa seda tõesti? 20ndaks nädalaks on suurem oht möödas ja kindlustunne sellevõrra suurem.

Kahjuks paljud rasedused ei jää püsima või ei ole KV või Oscari uuringus kõik korras.

+5
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.06 22:52; 28.06 16:28; 28.06 21:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen ka 3. lapse ootel, nädalaid 22 ja näeb välja nagu esimeste lastega lõpurasedana. Kaalust ka pole palju puudu. Minu meelest müstiline, kuidas kolmandat rasedust kasvõi 1. trimester enda teada hoida. Kuna minu puhul see langes koroona haripunkti, siis tööl ei käinud ja eriti kedagi ei näinud, aga õa nägin 10. nädalal juba täiesti rase välja. Olen ka elus varasemalt ka katkemist kogenud ja see on nagu ükskõik mis tervisemure, et muidugi ei taha maailmaga seda jagada, aga samas, maha vaikimine ja endasse hoidmine vast ka ei aita toime tulla. Kui naised räägiks rohkem katkemistest, oleks äkki meil kõigil lihtsam toime tulla. Aga jah, ema koha pealt ei oskaginõu anda.

+15
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõistlik oleks tõesti võimalikult vähe kuulutada rasedust enne kuni pole selgelt aru saada. Kohutavaid asju juhtub. Aga muidugi oleneb inimesest, mõnele jälle sobib, kui rasedus katkeb ja kõik teavad ja lohutavad. Endal see kogemus, et hea, et väga vähesed teadsid, sest paraku ei osanud needki mu ümber mitte kuidagi käituda. Minu esimene rasedus katkestati 20. nädalal. Tänasin õnne, et polnud eriti infot levitanud, kuna need kaastundlikud pilgud ja ohked ning imelikud lohutused ei teinud kahjuks asja kuidagi lihtsamaks.
Äkki su ema tahab sind ka kaitsta selliste juhtumite eest.

+5
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Su emal on lihtsalt piinlik

+1
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Uuri ise tema motiivid selgeks ja püüa teda mõista (aru saada, miks ta nii mõtleb, ei pea tingimata empatiseerima). Kui sa selle vestluse põhjal meelt ei muuda, võid talle ju seda öelda. Kui ta on inimsort, kes raiub selle peale oma juttu vastu ja sulle on oluline temaga üleüldiselt head nooti hoida – naerata, nooguta, ja tee nagu ise paremaks pead. Nõuandjaid on igal pool, otsused aga täiskasvanuna kõik sinu päralt.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu ema suhtus minu teise rasedusse nagu häbiasja. Vanust oli selleks ajaks mul 38. Olime tegelikult mehega aastaid teist last üritanud, aga no ei saanud ise hakkama. Lõpuks kolmas IVF õnnestus ja me ise olime nii õnnelikud. Teadsin, et emale teatamisega tuleb probleeme. Lõpuks siis nagu muuseas mainisin, et järgmisel aastal meid üks rohkem. Oh seda ohkimist, mis sealt tuli. Et enne surma veel mõtlesin lapse saada oli muidugi eriline pärl. Ja no see ka, et nüüd peab ikka rohkem kartuleid maha panema kui tema oli arvestanud (muidugi see pisike beebi pugib ikka hullult kartuleid). Tema arvates peaks ikka 30 aastaselt juba kõik lapsed olema sünnitatud ja siis valmistud juba pensionile jääma. Sellisele ei tee selgeks ka, et ajad on veidi muutunud ja suur osa naisi ei plaanigi enne 30 emaks saada. Aga proovi sa talle midagi vastu öelda, seda solvumist ja nutmist siis… raske on, aga oleme õppinud elama nii, et ema solvangud laseme ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Ma ei tea muidugi, miks sinu emal selline suhtumine on, seega midagi muud soovitada ei oska kui et naudi oma rasedust ja tunne sellest rõõmu!

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas on ikka lastel üks ja seesama isa? Kui mitte, siis ilmselt kohutavalt piinlik. Mina peaks ka ennast nii ebaõnnestunuks, kui oled eri meestega lapsed. Või noh, mu puhul see ei tuleks küne allagi, poleks lihtsalt uue mehega lapsi teinudki.

+3
-20
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oh seda ohkimist, mis sealt tuli. Et enne surma veel mõtlesin lapse saada oli muidugi eriline pärl. Ja no see ka, et nüüd peab ikka rohkem kartuleid maha panema kui tema oli arvestanud (muidugi see pisike beebi pugib ikka hullult kartuleid).

Ma usun, et selliseid kommentaare kuulda ei olnud üldse meeldiv, aga kõrvaltvaatajana nii naljakas mõttekäik su ema poolt 😀

Teemaalgatajale – mina saadaks oma ema pikalt, kui ta mu elu niimoodi dikteeriks, eriti veel oma seisukohti argumenteerimata.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Need, kes ütlevad, et tulebki hoida salajas, sest äkki katkeb vm..
Minu kolmas rasedus oli meile niiiiii oodatud, me olime üliõnnelikud ja siis see kohutav kaotus.
Mina olen tagantjärele tänulik, et olime jõudnud rääkida oma lähedastele, sest saime peale kaotust neilt nii palju tuge. Saime oma kaotuse välja rääkida, lohutust.
Hoopis hirmsam oleks olnud kahekesi salaja kannatada.

+6
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võib olla tegemist põlvkondade vahelise erinevusega. Nõukaajal oli kombeks (ja arstid tungivalt soovitasid) võimalikult noorena sünnitada. Nt 35-aastane rase oli tolle aja mõistes muldvana ja juba oma vanuse tõttu riskirase. Veel vanemate sünnitajate puhul võis esineda ka avalikku häbistamist (a la ’ise nii vana ja ikka ei oska laste saamisest hoiduda’ või ‘sellises vanuses peab juba vanaemaks hakkama, mitte enam ise sünnitama’). Usuti, et vanemaealistel sünnitajatel tulevad väärarenguga või vaimse puudega lapsed. Üks tolle aja sünnitaja rääkis, et tema oli oma ainsa lapse sünni ajaks juba 30-aastane. Varjas kuni sünnituseni rasedust, tuttavad/sugulased tulid külla ja said alles siis aru, kui nägid toanurgas võrevoodit…

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.06 19:26; 28.06 18:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ema ei pruugi seda küll tunnistada aga tõesti võib tegemist olla tema mingite nõukaajast juurdunud tõekspidamistega. Et oled veel “vanas eas” lapseootel või, et kolmas laps iseenesest on juba häbiasi või mingi “sarisigijate” teema.
Toimeta sina rahumeeli oma arusaamade järgi edasi. Ema kas lepib sellega või siis mitte, elu läheb edasi.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Et enne surma veel mõtlesin lapse saada oli muidugi eriline pärl.

Aga 38 ongi juba vähe vana sünnitamiseks. Selles vanuses hakatakse mõtlema juba vanaemarollile. Eriline lollus on muidugi see, et ise aru ei saa, et ise enam hakkama ei saa ja ikka teed kõik selleks, et vanaemaeas ikka veel sünnitada.

Sünnitatakse vanuses 20-30, mõned aastad siia, sinna.

+1
-25
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.06 22:52; 28.06 16:28; 28.06 21:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

38 ja vanaema? See tähendab, et mu teismeline laps peaks juba lapsi hakkama tegema? ????

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.06 17:09; 28.06 19:08; 28.06 22:16; 29.06 09:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See ei ole nyyd kyll yhegi anonyymse käo otsustada, millal keegi synnitab, veel vähem vanaema rolliks valmistub.

Tänapäeval ei ole enam kombeks teismeeast väljudes kohe umbropsu sigima hakata, vaid tahetakse nii vaimselt kui ka materiaalselt midagi tulevasele lapsele ka võimaldada. Enne uue elu tekitamist võiks ise ka natuke silmaringi laiendada, muidu lõpetataksegi sellise lolli mentaliteediga a’la 38-aastaselt vanaemaks.

+13
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

38 ja vanaema? See tähendab, et mu teismeline laps peaks juba lapsi hakkama tegema? ????

Nõukaajal oli 18a juba täiskasvanu (tänapäeval vist küll peetakse alles teismeliseks) – võis abielluda ja lapsi sünnitada. Ja kui laps sai 18, siis võis temagi ilma vanemate nõusolekuta abielluda (alaealisena pidi küll vanema luba olema) ja lapse sünnitada – sel juhul sai tõesti juba 36-aastasena vanaemaks. Alaealiste rasedusi oli kordades rohkem kui 40+ sünnitajaid – tänapäeval on just vastupidi: 40+ sünnitajate arv on tunduvalt suurem kui alla 18-aastaste sünnitajate oma.
80-aastane sugulane, kes 22-sena läks oma kolmandat last sünnitama, kommenteeris sünnitust umbes nii: ‘palat oli täis ja tema kõrvalvoodis sünnitas 35-aastane samuti kolmandat last – jube vanamutt oli!’ Hirmus aeg see nõukaaeg…

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.06 19:26; 28.06 18:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu vanaema sünnitas mu ema 33 aastaselt, sai veel olla vanavanaema
Nõukaajal võis olla teine elu, aga kuhu see meid viis? See meie Eesti elu paremaks ju ei teinud?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.06 17:09; 28.06 19:08; 28.06 22:16; 29.06 09:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

38 ja vanaema? See tähendab, et mu teismeline laps peaks juba lapsi hakkama tegema?

Funktsionaalne lugemisoskus on puudulik ikka. Ma ei öelnud, et 38-aastaselt peaksid kindlasti vanaema olema, vaid valmistuma selleks, et varsti juba oled, mitte ise sünnitama.

+1
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.06 22:52; 28.06 16:28; 28.06 21:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oh õudust. Ei tahaks küll olla see ema/ämm, kes juba 38 aasta vanuselt küsib lastelt/nende kaaslastelt, et kuna ma siis vanaemaks saan v pisiperet oodata on.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kägule 21:24
Lihtsalt püüdsin end panna olukorda mille mõttemaailmas Sina elad 😀

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.06 17:09; 28.06 19:08; 28.06 22:16; 29.06 09:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

38 ja vanaema? See tähendab, et mu teismeline laps peaks juba lapsi hakkama tegema?

Funktsionaalne lugemisoskus on puudulik ikka. Ma ei öelnud, et 38-aastaselt peaksid kindlasti vanaema olema, vaid valmistuma selleks, et varsti juba oled, mitte ise sünnitama.

Kui oled leidnud 20ne aastaselt õige inimese enda kõrvale, siis küll. Leian, et ei saa kõiki ühe puuga lüüa ning natuke laiemat silmaringi ja sallivust ei tee paha. On inimesi, kes soovivad lapsi oma ellu, kui on kindlus olemas paarisuhtes ja majanduslikult. Ja kui see ei juhtu kahekümnendates, siis tuleb kolmekümnendates. Kedagi seepärast sildistada ja halvustada küll ei ole ilus. On näited küllaga, kus lapsed noorelt saadud, aga pere ei püsi koos ja tekivad keerulised peremudelid. Kas selline asjade käik on parem pelgalt varem lapse saamise hinnaga? Las jääda igaühele valik, millal lapsed saada ja pole vaja ette kirjutada, millal vanaemaks valmistuda.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma jäin 20+ lapseootele, praegu 38, ei kujuta ette, et peaksin vanaemaks hakkama ja mu teismeline laps lapsevanemaks :S

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.06 17:09; 28.06 19:08; 28.06 22:16; 29.06 09:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See ei ole nyyd kyll yhegi anonyymse käo otsustada, millal keegi synnitab, veel vähem vanaema rolliks valmistub.

Tänapäeval ei ole enam kombeks teismeeast väljudes kohe umbropsu sigima hakata, vaid tahetakse nii vaimselt kui ka materiaalselt midagi tulevasele lapsele ka võimaldada. Enne uue elu tekitamist võiks ise ka natuke silmaringi laiendada, muidu lõpetataksegi sellise lolli mentaliteediga a’la 38-aastaselt vanaemaks.

Lisan veel oma eelmisele sõnavōtule, et kui noor naine tunneb, et on kasvõi 18-aastaselt valmis emaks saama, siis see on okei, nagu on seda ka 38- aastaselt. Aga kindlasti ei ole okei kellelegi ette dikteerida, millal on “normaalne” ja millal mitte.

Ja sama põhimõte kehtib ka teemaalgataja emale, ei ole tema asi dikteerida, kellele rasedusest räägitakse ja millal. Mina kehtestaks emaga mingid reeglid/piirid, kustmaalt igayks elab ikkagi enda elu. Kui riidu ei soovita minna, võib ju lihtsalt noogutada, aga ikkagi rääkida sõpradele-tuttavatele. Emaga vaevalt et yhiseid sõbrannasid on.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

38 ja vanaema? See tähendab, et mu teismeline laps peaks juba lapsi hakkama tegema?

Funktsionaalne lugemisoskus on puudulik ikka. Ma ei öelnud, et 38-aastaselt peaksid kindlasti vanaema olema, vaid valmistuma selleks, et varsti juba oled, mitte ise sünnitama.

Kui oled leidnud 20ne aastaselt õige inimese enda kõrvale, siis küll. Leian, et ei saa kõiki ühe puuga lüüa ning natuke laiemat silmaringi ja sallivust ei tee paha. On inimesi, kes soovivad lapsi oma ellu, kui on kindlus olemas paarisuhtes ja majanduslikult. Ja kui see ei juhtu kahekümnendates, siis tuleb kolmekümnendates. Kedagi seepärast sildistada ja halvustada küll ei ole ilus. On näited küllaga, kus lapsed noorelt saadud, aga pere ei püsi koos ja tekivad keerulised peremudelid. Kas selline asjade käik on parem pelgalt varem lapse saamise hinnaga? Las jääda igaühele valik, millal lapsed saada ja pole vaja ette kirjutada, millal vanaemaks valmistuda.

Täpselt! Ma olen tagantjärgi nii õnnelik, et ma ei saanud lapsi selle mehega, kellega ma 20ndate alguses koos elasin. Oleks olnud üks väga õnnetu pere kokkuvõttes, sest me tegelikult ei sobinud üldse kokku.
Sobiva kaaslase leidsingi alles 30ndates ja väga kurb oleks mõelda, et kui ma oleks elanud nö. ühiskonnanormide järgi, siis me ei oleks kunagi saanud luua seda toredat ja õnnelikku peret, mis meil nüüd on.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )


Esileht Lapse ootamine Ema suhtumine