Teema: Ema toitumine ja sündiva lapse intelligentsus.

Raseduse alguses oli plaanis olla oluliselt hoolsam toitumise osas, kui ma tegelikult olnud olen. Üldjoontes püüan ikka süüa mitmekesiselt, kuid on omajagu päevasid, kus menüü koosneb rämpstoidust ja saiakestest. Samas mida paremini söön, seda parem on ka enesetunne – ehk siis eesmärk on pigem isegi rohkem enda enesetunne kui lapse heaolu (kuigi ega see ka tähtsusetu ei ole). Samas ma pean tunnistama, et mul ei ole oluliselt mingeid isusid olnud ning söön vahel pigem laiskusest kehvasti.

Toidulisanditest võtsin juba enne rasedust igapäevaselt B-grupi vitamiine (sh foolhape), C-vitamiini ja D-vitamiini. Mingil hetkel lisasin juurde magneesiumiõli, kuid selles ei ole nii järjepidav. Seoses haigestumisega alustasin detsembris ka tsingi võtmisega.

Ma usun, et seosed ema toitumise ja lapse tervise vahel on. Kehv toitumine ju tekitab ka emale probleeme ja rasedusdiabeet tõstab lapsel mitmeid riske hilisemas elus… Minu abikaasa õde loobus viimase rasedusega kõikidest piimatoodetest ja veiselihast, kuna tajus, et need tema kehaga ei sobi, ning ütles, et viimasel lapsel on võrreldes varasematega vähem allergilisi reaktsioone. See pani ka mind selle poole püüdlema, et püüda üht-teist vältida.

Kas Eestis ei ole mingit toitumisjuhendit riigi poolt rasedatele? Ise elan Soomes ja puust ja punaseks kirjas. Haug – ei soovitata yldse, elavh6be! Soovitatakse eemale hoida Läänemere suurtest heeringatest  ja l6hest. V6ib syya 1-2 x kuus. Kalamarja ei soovitata yldse. Sisevee ahven, haug jne vahel lubatud, aga mitte pidevalt. Spinat sisaldab palju nitraate (maap6uest loomulikult täitsa kogub enda sisse, mitte et oleks pritsitud millegagi). Salatis spinatit natuke on täitsa ok, ega kilodeviisi ei söö seda ju? Alla aastasele lapsele ei soovitata anda. Taimekaitsevahendid v6ivad olla yksk6ik mis juurikatel ja puuviljadel poes. Tuleb korralikult pesta. Pole midagi teha. Alati v6ib osta vaid ökod.

#3693333:

Kas usute seoseid, et ema toitumine raseduse ajal mõjutab sündiva lapse intelligentsust, õpivõimet ja üldist tervist tema edasises elus? Isegi beebi maitseeelistused pidid ühe katse järgi välja kujunema juba teatud määral selle järgi mida ema raseduse ajal sööb.

No kuidas selliseid katseid tõsiselt võtta saab üldse? Pole ju teada, millised oleks olnud selle lapse maitseeelistused kui ema oleks teistmoodi söönud.

Kui see oleks nii tuntav, siis peaks olema ajaloos aastakäikude kaupa võimalik eristada intelligentseid ja totukesi. meie lähiajaloos on olnud piisavalt sõdasid ja piiratud toidulauaga perioode – ei olnud ju nii, et kõik kes peale seda sündisid, olid kuidagi teistsugused.

Ma mäletan, et oli selline dok. nagu “9 kuud” vms. Seal oli küll selline asi lahti räägitud, et loodetel kelle ema toidulaud sisaldab palju süsivesikuid ja magusat, on tulevikus diabeeti haigestumine väiksema riskiga kui neil, kelle ema toidulaual on vähe süsivesikuid ja suhkrut.

Mis puudutab vitamiine, siis minu jaoks on alati olnud “less is more”. Pole kunagi multivitamiine võtnud, sest nagu siin eespool juba öeldi, siis kõik vitamiinid ei sobi omavahel ja üks võib teist pärssida. Nagu näiteks kaltsium ei lase raual imenduda. Olen võtnud ainult foolhapet ja hiljem rauda. Muud vitamiinid saan toidust kätte.

Selle loogika järgi pole mu lapsel lootust targana sündida, sest toksikoosi ajal on toidulaud ikka päris puudulik.

Tegelikult on lapse IQ kujunemisel oluline kuivõrd intelligentsed tema vanemad on. Kui just mõne toitaine/vitamiini puudus mängu ei tule.

No selle smõttes, et loomulikult mõjutab inimese arengut saadavad toitained ja vitamiinid ja nende väärtus. Ega ilmaasjata soovita ju rasedatel alguses võtta foolhapoet, aga samuit ka nt d-vitamiini, omega-3 rasvhappeid jne.

Mingit osa kasulikest ainetest omandame väga hõlpsasti toidust, kui toitumine on korras. Mingit osa mitte. Nii ongi. Kui süüa ainult rämpsu, siin on suur oht, et nii ema kui ka laps ei saa piisavalt vajalikke vitamiine. Aga see ongi kogu selle teooria alus.

Seda, kas ma nüüd eelistan süüa spinatit, brokolit või õuna, ei ole nii määrav, kui toitumine on üldjoontes tasakaalustatud ja ma saan enam-vähem kõik vajaliku kätte.

#3693911:

Ma mäletan, et oli selline dok. nagu “9 kuud” vms. Seal oli küll selline asi lahti räägitud, et loodetel kelle ema toidulaud sisaldab palju süsivesikuid ja magusat, on tulevikus diabeeti haigestumine väiksema riskiga kui neil, kelle ema toidulaual on vähe süsivesikuid ja suhkrut.

Mis puudutab vitamiine, siis minu jaoks on alati olnud “less is more”. Pole kunagi multivitamiine võtnud, sest nagu siin eespool juba öeldi, siis kõik vitamiinid ei sobi omavahel ja üks võib teist pärssida. Nagu näiteks kaltsium ei lase raual imenduda. Olen võtnud ainult foolhapet ja hiljem rauda. Muud vitamiinid saan toidust kätte.

Sa vist said dokist valesti aru, see just vastupidi. Kui emal ei kujune rasedusdiabeeti, pole vahet. Kui aga rasedusdiabeet, siis peab just vältima süsivesikuid, muidu võib lapsel tulevikus ka diabeet kujuneda

#3694853:

#3693435:

Kas Eestis ei ole mingit toitumisjuhendit riigi poolt rasedatele? Ise elan Soomes ja puust ja punaseks kirjas. Haug – ei soovitata yldse, elavh6be! Soovitatakse eemale hoida Läänemere suurtest heeringatest ja l6hest. V6ib syya 1-2 x kuus. Kalamarja ei soovitata yldse. Sisevee ahven, haug jne vahel lubatud, aga mitte pidevalt. Spinat sisaldab palju nitraate (maap6uest loomulikult täitsa kogub enda sisse, mitte et oleks pritsitud millegagi). Salatis spinatit natuke on täitsa ok, ega kilodeviisi ei söö seda ju? Alla aastasele lapsele ei soovitata anda. Taimekaitsevahendid v6ivad olla yksk6ik mis juurikatel ja puuviljadel poes. Tuleb korralikult pesta. Pole midagi teha. Alati v6ib osta vaid ökod.

Ilmselt meil veel arvatakse, et rasedad oskavad ka ise mõelda. Riik ei pea ju kuskil seadusesse kirjutama, et toores kala-liha-muna ja pastöriseerimata piimatooted ei ole rasedatele sobiv. Ülejäänud osas olgu toitumine lihtsalt tasakaalus. Liiga lolliks ei saa ka riiklike juhenditega minna, et isegi söömist peab riik juhendama.

Ei oska nad midagi. Kui sina oled tark, see ei tähenda, et k6ik k6ike teavad ja oskavad. Ämmaemandate töö on teavitada rasedaid ja informeerida K6IGEST. Aga tihtipeale kuulen, kuidas visiit kestab heal juhul 10 min, midagi ei räägita ega midagi erilist ei kysita, Soome 1 h asemel nt. Pigem las informeerivad ja need, kes ei tea, siis saavad targemaks, kui ei teadnud. Ja need kes niisama targad, on niikuinii niisama targad ja teevad mida tahavad. Eks toida imikut ka nagu tahad, sest ega Eesti riiklikku toitumisjuhendit sa ju ei kavatse isegi järgima hakata? On selliseid ka nähtud muidugi.

#3693389:

Ei usu neid seoseid. Ei usu ka seda laserit, arstid ju ei soovitaks muidu vitamiine . Tundub et inimesi pannaksegi järjest rohkem kahtlema arstides, mis on minu meelest täielik rumalus. Ise võtan rasedatele mõeldud multivitamiini ja d vitamiini, raseduse alguses võtsin foolhapet.

Arstid küll neid käsimüügi vitamiine ei soovita. Need on täiesti kontrollimata, sama hästi võid oma raha põlema panna. Loe artiklit, mis tehti eestis müüdava d- vitamiini kohta. Kontrollimisel selgus, et need sisaldavad lubatust oluliselt vähem d- vitamiini, halvemal juhul üldse mitte. Sööd kalli raha eest zelatiinikapsleid, kasu on suur null.

Impact of health on intelligence – Wikipedia

Ikka mõjutab. Ökopoest on tervislikum spinatit osta ja teisi puu- ning köögivilju ka, siis ei sisalda pestitsiide. Kõige pestitsiidijääkiderohkemad on maasikas, viinamarjad (arvaks, et rosinad ka siis), virsikud. Need võiks kindlasti öko omade vastu vahetada.

Kuidas jodeeritud sool ameeriklased oluliselt arukamaks muutis – Forte – Põnevad tehnika- ja teadusmaailma uudised (delfi.ee)

Rasedana vitamiine süües peaks vaatama, et A vitamiinist üledoosi ei saa, sain hiljuti teada, et suur A üledoos on ohtlik. Norm koguses tarbida on ok.

<p style=”text-align: left;”>

#3704213:

Minu esimene laps sündis aastal 1998. See oli aeg, mil ämmaemand soovitas raseduse ajal klaas punast veini päevas ära juua ning lastearst soovitas 8-kuusele imikule 3,5% poepiima anda. Igal juhul on see laps nüüd ülikoolis, nii et päris nullintelligentsust need kahtlased võtted kaasa ei toonud. ????

</p>
????

Mul on neljalapseline valim enda perest võtta. Sõin raseduste ajal ülitervislikult ja mitmekesiselt, olen Annely Sootsi tervisekooli diplomiga toitumisnõustaja + ise juurde ka õppinud nii Eestis kui välismaal. Jälgisin, et saaksin iga päev kõiki mikrosid ja makrosid piisavas koguses, rämpsuga patustasin ühe raseduse jooksul ehk paar korda, võtsin mõõdukas koguses kvaliteetseid toidulisandeid jne.

Lapsed ei tulnud geeniused, vaid täiesti keskmised lapsed, aga söövad nad küll kõike. Lehtkapsas, toortatraidud või hautatud peet – kõik läheb ja maitseb. Ühele lapsele ei maitse seened, aga see on ka ainus asi, mida meie pere lapsed ei ole nõus sööma.