Esileht Ajaviite- ja muud jutud emad saledad, tütred matsakad

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 131 )

Teema: emad saledad, tütred matsakad

Postitas:
Kägu

Täielik ajaviiteteema, pole vaja otsida mingit sügavat mõtet. Minu tutvusringkonnas on mitu peret, kus ema on heas vormis sale u 45-aastane naine ja tütar on 14-18-aastane priske mammi. Kahel juhul on tütar emast pikem ka ja kaks korda suurem. Tütardel on tagumik suur, kintsud jämedad, vöökohas mitu ringi “päästerõngast”. Näod nagu täiskuud. Kui emad kannavad rõivaid u 38, siis tütred, pakun et 42-44. Mõnda neist emadest tean juba ammu, nemad oma nooruses niiii heinasaod küll ei olnud!
Aga ma mõtlen seda, kuidas need tütred sellega psühholoogiliselt toime tulevad, et neist 25 a vanemad emad näevad paremad välja, kui nemad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Küsi neilt

Please wait...
Postitas:
pritnispeeers

Ju siis on kuskile “suguvõssa” läinud. Näiteks paksu vanatädi Salme-Leida geenidega. : ))))

Mul on jälle ema paks. Tõsi, ta on ennast vist ikka suures osas paksuks söönud. Noorena oli tõeliselt läbipaistev.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina pole küll teismeline, vaid 30ndate alguses, aga olen ka oma emast vähemalt 20 kg raskem. Ise siis hetkel 77 kg ja ema on ilmselt 55-56 kg. Oleme sama pikad – 167 cm. Ema on mul alati sale olnud: teismelisena, noore naisena ja keskealisena. Kui ma väike olin, siis ta oli ta lausa tugevas alakaalus, kaalus vist natuke üle 40 kg. Näljutanud ta end minu teada kunagi ei ole. Ja minul on alati olnud kaalu hoidmisega raskusi. Lapsena olin peenike, aga kohe puberteedi tulles hakkasin juurde võtma ja ülimalt kiiresti. Sellest ajast on kehal ka väga tugevad venitusarmid mälestuseks. Päris paksuks küll siis ei läinud, see on alles viimaste aastate teema. Püüan tervislikult toituda ja liikuda, kuid olen pidevalt stressis ja võtan ka palju ravimeid, mis aitavad kaalutõusule kaasa. Muidugi ei süüdista kõiges ravimeid, vaid rohkem iseennast, peaksin aktiivsem olema jne. Lihtsalt ükskõik kui palju ma ka end näljutanud olen ja trenni teinud, ja olen ka seda teinud aastaid tagasi, siis kõige madalam kaal, mida olen saavutanud on olnud 52 kg. Seega olen oma emast väga erinev. Isa on mul kusjuures ülekaaluline nagu ka paljud temapoolsed pereliikmed. Ema suguvõsas on kõik saledamad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nendel tütardel on ilmselt psüühika palju rohkem korras kui nende emadel (omal ajal) kehakaalu koha pealt ja nad lihtsalt ei vaeva oma pead selliste asjadega. Minu meelest on see palju parem variant kui see pidev saleduse-sundus, nagu paistab, et ka sind vaevab, teemaalgataja. Mina olen alati olnud selline, kelle keha kerkib ka siis, kui lihtsalt normaalselt süüa ja normaalselt liikuda. Pidasin juba lapsena, alates 9.-10. eluaastast) omaalgatuslikult dieete ja liikusin eesmärgiga, et maha võtta. Vanemad ei olnud milleski süüdi, nende meelest olin väga kena, nagu ma olin. Ma ise aga muretsesin alati ja minu meelest pole see normaalne. Teismelisena vaheldusid söömasööstud koos sõbrannadega järjekordse dieediga ja asi ei paranenud ka noore täiskasvanuna, kus mul oli tõsine buliimiaperiood (olin kriipssale siis) ja palju meeleheidet kehakaalu teemal. Kaal kusjuures alanes päriselt normini ainult siis, kui olin tõelise piitsameetodi all, tegin trenni 6 korda nädalas ja sõin ilmselt kordades vähem kui teised inimesed mu ümber. Aga ma arvan, et see polnud vajalik, ma oleksin võinud elada nagu praegu minu tütar. Temal on sõbralikum kehatüüp, st ta on põhimõtteliselt sale. Aga kasvades on olnud aegu, kus ümarust on olnud rohkem ka ja siis, kui ma olen meelde tuletanud, et ehk ei peaks öösel sööma vmt, siis ta on öelnud, et milles probleem? Ta meeldib endale sellisena, nagu on. Minu meelest on SEE õige suhtumine ja kehakaal ja ümbermõõt on täiesti tähtsusetu kriteerium, kui inimene ennast hästi tunneb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selle eest võib äitähh öelda meie suurepärastele riigijuhtidele ja terviseameti- ja toiduliidu spetsialistidele, kes on Eesti turule selliseid saastavaid toiduaineid lasknud, mis noored rasva ajab ja ülekaalu tekitab ka vanemas generatsioonis.
Igasuguste teiste asjade puhul[liiklus(piirkiirus, keelud, käsud), pereplaneerimise (toetus), kütteliigid elamus(suunatakse tuule ja päikeseenergiat kasutama)] on riik võtnud kodanike suhtes ISa ja Õpetaja rolli aga toitumises on jäetud see igaühe enda otsustada ja valikuks. Aga igaüks ei ole võimeline seda tegema. Mõned ju teenivad tänapäeval lausa elatist toitumisnõustamise ja treeningkavade loomisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie peres kahjuks samamoodi, oma ema kõrval näen ma välja nagu hiiglane – 20 cm pikem ja 30 kilo raskem. Ma ei põe seda, et ema kõrval nagu hiiglane välja näen, vaid lihtsalt seda, et ülekaalus olen. See on mulle juba 10+ aastat stressi tekitanud. Ma olen kogu aeg näljane, sest ma ei saa kunagi süüa seda, mida tahan, millal tahan ja palju tahan. Samas ma keeldun uskumast, et ma midagi parata sinna ei saa. Lõpuks pean peenikeseks saama kuidagiviisi.

Vahel öeldakse küll õelalt, et kuidas on võimalik, et mu ōde ja ema on nii peenikesed ja mina jäme nagu mu isa oli. Kahtlustatakse, et ma lükkain oma õe küna juurest eemale ja sõin kõik tema portsud ka ära väiksena.
Sõbranna kunagi soovitas, et ma sööks nii nagu peenikesed inimesed söövad. Et nii nagu mu õde – hommikuti 4 sõõrikut ja võileibu, õhtuti kooki ja vastu ööd ka veel midagi head, rääkimata töölõunatest Hesburgeris ? Ei tänan. Siis ma näen õige pea välja nagu mu tädi. Tema oli ka minu vanuses ülekaalus ja praegu kaalub julgelt üle 100 kilo. Tema toitumist ma nii täpselt ei tea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
kirilind2
Ei ole säänseid näinud. Aga ma olen tähele pannud, et kajakapojad on küll suuremad, kui emaslinnud. Võib olla on lindinimestel sama asi..
Please wait...
Postitas:
Kägu

Täielik ajaviiteteema, pole vaja otsida mingit sügavat mõtet. Minu tutvusringkonnas on mitu peret, kus ema on heas vormis sale u 45-aastane naine ja tütar on 14-18-aastane priske mammi. Kahel juhul on tütar emast pikem ka ja kaks korda suurem. Tütardel on tagumik suur, kintsud jämedad, vöökohas mitu ringi “päästerõngast”. Näod nagu täiskuud. Kui emad kannavad rõivaid u 38, siis tütred, pakun et 42-44. Mõnda neist emadest tean juba ammu, nemad oma nooruses niiii heinasaod küll ei olnud!

Aga ma mõtlen seda, kuidas need tütred sellega psühholoogiliselt toime tulevad, et neist 25 a vanemad emad näevad paremad välja, kui nemad?

Kuidas toime tulevad? Nii vana inimene, kes võib juba ise seksida kellega tahab, ilma et seda vägistamiseks ei peetaks, peaks väga hästi teadma, et see mis ta sisse sööb ja mis liiast on, see talle endale ka keha peale koguneb. Tütardel on vedanud, kuna ema eeskujuna on olemas. Peres peavad olema söömise ja liikumise asjad paigas, kui ema suudab sale olla. Kui tütar otsustab, et tema sööb mis tahab, liigub, siis kui tahab, siis vaatabki vastu see, mis ise loonud ollakse. Igaühe väljanägemine on tema enda valikute tulemus. Ja nii lapsed sellega toime tulevadki. Tahavad muudavad end, ei taha, ei muuda. Kellegi asi pole siin ühiskonnas, milline sa oled või milline sa peaksid olema. Samas tütar ei pruugi oma kehakaalu üldse märgata, kui ta kehakaalu teemal lapsena traumat pole saanud. Lapsena kribu kasvu laps saab pigem tähelepanu, et miks nii väike oled, söö ometigi. Ja kui selline laps kasvab suureks, läheb paksuks, ta ei põe. Põevad lapsepõlve traumaga inimesed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selle eest võib äitähh öelda meie suurepärastele riigijuhtidele ja terviseameti- ja toiduliidu spetsialistidele, kes on Eesti turule selliseid saastavaid toiduaineid lasknud, mis noored rasva ajab ja ülekaalu tekitab ka vanemas generatsioonis.

Jah, inimesel endal ei ole ju mingit otsustusõigust selle üle, mida ja kui palju ta sööb. Loomulikult on riigijuhid selles süüdi, nagu ka kõigis muudes asjades, mis meil halvasti on.
Aga teemasse: mina ei ole sellist asja täheldanud, pigem on nii, et tütardel on emaga (või siis hoopis isapoolse vanaemaga) sarnane kehatüüp. Üldiselt on minu tuttavad teismelised tüdrukud pigem väga teadlikud toitujad, käivad trennides jne, minu meelest võiks pigem vabamalt võtta isegi seda asja. Mul on kaks selles vanuses tütart ning nende klassikaaslastest ja muidu sõpradest ei ole mitte keegi ülekaalus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arust mingis eas ongi tüdrukud ümarad. Minu nooruspõlves (25 aastat tagasi) oli ka nii. Selline pubekalik ümarus tuleb tüdrukutel, mis hiljem kaob.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nendel tütardel on ilmselt psüühika palju rohkem korras kui nende emadel (omal ajal) kehakaalu koha pealt ja nad lihtsalt ei vaeva oma pead selliste asjadega.

See, et sinu jaoks oleks kõhn olemine tohutu pingutus, ei tähenda, et see kõhnade jaoks seda oleks. Ma ka ei vaeva enda pead kaalu hoidmise-tõstmise-alandamisega, aga ometi olen alakaalus ja psüühikaga on samuti kõik 👌

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma mõtlen sama, paljudel kenadel- saledatel vanematel on paksud lapsed. Sellised 8-12a, lödisevad tagumikud ja kõhud – ei ole ok! Mis tast hiljem saab? See on ju tervisele ka halb.

Kui uurid, et mis sa lapse heaks/abiks teed, et ehk saaks kuidagi aidata, siis on 100 vabandust, et ahh, varapubeka paksus, sööme jube tervislikult ja teeme palju sporti. Aga ei ole nii!
Nt mul tuttava paks laps (12a) – külas ei söö (häbeneb), ujulasse meiega ei tule (häbeneb), riides käib ikka liibukate ja nabapluusiga – siis ei häbene.

Kusjuures ma ise olen see 90ndate võsuke, kel ka pidev dieet oli, olin teistest veits suurem nr 36 juba 13 a, aga olen seda viimased 30 aastat. Ja ma tagantjärgi päriselt mõtlen, miks mu ema mulle abiks polnud nõu ja jõuga – teinud kasvõi koos minuga trenni ja jälgunid koos toitumist.
Oma lastel hoian küll silma peal. Hetkel õnneks ok.

Mina arvan küll, et laste enesehinnangule see ikka mõjub – sest reklaame vaadates on ilukultus endiselt pigem peenike kui paks (tõsi – ka paksemaid on hakatud sallima 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nendel tütardel on ilmselt psüühika palju rohkem korras kui nende emadel (omal ajal) kehakaalu koha pealt ja nad lihtsalt ei vaeva oma pead selliste asjadega.

See, et sinu jaoks oleks kõhn olemine tohutu pingutus, ei tähenda, et see kõhnade jaoks seda oleks. Ma ka ei vaeva enda pead kaalu hoidmise-tõstmise-alandamisega, aga ometi olen alakaalus ja psüühikaga on samuti kõik 👌

Sa ei tea, kuidas see ühel või teisel inimesel see saledus tulnud või olnud on. Natuke nõme ei ole keksida, kuidas sul kehakaal ja psüühika korras? Veab sul, sa oled nende õnnelike hulgas, ole õnnelik, kuid ära torgi selle õnnega teisi, kellele sellist kerget elu antud ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma mõtlen sama, paljudel kenadel- saledatel vanematel on paksud lapsed. Sellised 8-12a, lödisevad tagumikud ja kõhud – ei ole ok! Mis tast hiljem saab? See on ju tervisele ka halb.

Kui uurid, et mis sa lapse heaks/abiks teed, et ehk saaks kuidagi aidata, siis on 100 vabandust, et ahh, varapubeka paksus, sööme jube tervislikult ja teeme palju sporti. Aga ei ole nii!

Nt mul tuttava paks laps (12a) – külas ei söö (häbeneb), ujulasse meiega ei tule (häbeneb), riides käib ikka liibukate ja nabapluusiga – siis ei häbene.

Kusjuures ma ise olen see 90ndate võsuke, kel ka pidev dieet oli, olin teistest veits suurem nr 36 juba 13 a, aga olen seda viimased 30 aastat. Ja ma tagantjärgi päriselt mõtlen, miks mu ema mulle abiks polnud nõu ja jõuga – teinud kasvõi koos minuga trenni ja jälgunid koos toitumist.

Oma lastel hoian küll silma peal. Hetkel õnneks ok.

Mina arvan küll, et laste enesehinnangule see ikka mõjub – sest reklaame vaadates on ilukultus endiselt pigem peenike kui paks (tõsi – ka paksemaid on hakatud sallima 🙂

Mina kirjutasin sellest, et ilmselt on tänapäeva tütred tervema psüühikaga. Ma usun, et on päriselt nii, seda on ka näha. Staare on selliseid juurde tulnud, kes on kurvikad, see annab ka tüdrukutele info, et sa ei pea olema hirmus sale, et näha hea välja, olla kuulus, saavutada midagi. 8-12-aastased ju kasvavad kord pikkusse, kord laiusse, tõesti mõttetu on nende keha hakata kritiseerima. Õiged harjumused, seda küll, aga nii, et see neile endile ka meeldib ja sobiv tundub. See ei ole seotud kehakaalu, vaid üldisemalt tervisega. Ma ikka hoiaks kaalujutud hästi ettevaatlikul tasemel, te ei kujuta ette, kui kergesti võib see saada paineks, mis võib võtta päris koleda kuju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nendel tütardel on ilmselt psüühika palju rohkem korras kui nende emadel (omal ajal) kehakaalu koha pealt ja nad lihtsalt ei vaeva oma pead selliste asjadega.

See, et sinu jaoks oleks kõhn olemine tohutu pingutus, ei tähenda, et see kõhnade jaoks seda oleks. Ma ka ei vaeva enda pead kaalu hoidmise-tõstmise-alandamisega, aga ometi olen alakaalus ja psüühikaga on samuti kõik 👌

Sa ei tea, kuidas see ühel või teisel inimesel see saledus tulnud või olnud on. Natuke nõme ei ole keksida, kuidas sul kehakaal ja psüühika korras? Veab sul, sa oled nende õnnelike hulgas, ole õnnelik, kuid ära torgi selle õnnega teisi, kellele sellist kerget elu antud ei ole.

Sul endal ei ole nõme eeldada, et kõhn peab olema mingisuguse häire, mitte geneetika tagajärel?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nendel tütardel on ilmselt psüühika palju rohkem korras kui nende emadel (omal ajal) kehakaalu koha pealt ja nad lihtsalt ei vaeva oma pead selliste asjadega.

See, et sinu jaoks oleks kõhn olemine tohutu pingutus, ei tähenda, et see kõhnade jaoks seda oleks. Ma ka ei vaeva enda pead kaalu hoidmise-tõstmise-alandamisega, aga ometi olen alakaalus ja psüühikaga on samuti kõik 👌

Sa ei tea, kuidas see ühel või teisel inimesel see saledus tulnud või olnud on. Natuke nõme ei ole keksida, kuidas sul kehakaal ja psüühika korras? Veab sul, sa oled nende õnnelike hulgas, ole õnnelik, kuid ära torgi selle õnnega teisi, kellele sellist kerget elu antud ei ole.

Sul endal ei ole nõme eeldada, et kõhn peab olema mingisuguse häire, mitte geneetika tagajärel?

Kust sa seda välja lugesid, et saledus on häire? Ütlesin ju, et sa oled nende õnnelike seas. Ole siis ometi õnnelik, ära ärple siin teiste kallal, kel niimoodi vedanud ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie peres kahjuks samamoodi, oma ema kõrval näen ma välja nagu hiiglane – 20 cm pikem ja 30 kilo raskem.

Sorry, aga kui sa oled oma emast 20 cm pikem, siis näed sa tema kõrval igal juhul välja nagu hiiglane ja kaal pole sealjuures üldse oluline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nendel tütardel on ilmselt psüühika palju rohkem korras kui nende emadel (omal ajal) kehakaalu koha pealt ja nad lihtsalt ei vaeva oma pead selliste asjadega.

See, et sinu jaoks oleks kõhn olemine tohutu pingutus, ei tähenda, et see kõhnade jaoks seda oleks. Ma ka ei vaeva enda pead kaalu hoidmise-tõstmise-alandamisega, aga ometi olen alakaalus ja psüühikaga on samuti kõik 👌

Sa ei tea, kuidas see ühel või teisel inimesel see saledus tulnud või olnud on. Natuke nõme ei ole keksida, kuidas sul kehakaal ja psüühika korras? Veab sul, sa oled nende õnnelike hulgas, ole õnnelik, kuid ära torgi selle õnnega teisi, kellele sellist kerget elu antud ei ole.

Sul endal ei ole nõme eeldada, et kõhn peab olema mingisuguse häire, mitte geneetika tagajärel?

Kust sa seda välja lugesid, et saledus on häire? Ütlesin ju, et sa oled nende õnnelike seas. Ole siis ometi õnnelik, ära ärple siin teiste kallal, kel niimoodi vedanud ei ole.

Ise ütlesid: “Nendel tütardel on ilmselt psüühika palju rohkem korras kui nende emadel (omal ajal) kehakaalu koha pealt ja nad lihtsalt ei vaeva oma pead selliste asjadega.”

Eelmine vastaja püüdis sulle vaid selgitada, et need, kelle jaoks on normkaalu hoidmine raske, ei peaks eeldama, et see kõigi jaoks nii on (ja et see lausa psüühikahäireid põhjustab).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nendel tütardel on ilmselt psüühika palju rohkem korras kui nende emadel (omal ajal) kehakaalu koha pealt ja nad lihtsalt ei vaeva oma pead selliste asjadega.

See, et sinu jaoks oleks kõhn olemine tohutu pingutus, ei tähenda, et see kõhnade jaoks seda oleks. Ma ka ei vaeva enda pead kaalu hoidmise-tõstmise-alandamisega, aga ometi olen alakaalus ja psüühikaga on samuti kõik 👌

Sa ei tea, kuidas see ühel või teisel inimesel see saledus tulnud või olnud on. Natuke nõme ei ole keksida, kuidas sul kehakaal ja psüühika korras? Veab sul, sa oled nende õnnelike hulgas, ole õnnelik, kuid ära torgi selle õnnega teisi, kellele sellist kerget elu antud ei ole.

Sul endal ei ole nõme eeldada, et kõhn peab olema mingisuguse häire, mitte geneetika tagajärel?

Kust sa seda välja lugesid, et saledus on häire? Ütlesin ju, et sa oled nende õnnelike seas. Ole siis ometi õnnelik, ära ärple siin teiste kallal, kel niimoodi vedanud ei ole.

Ise ütlesid: “Nendel tütardel on ilmselt psüühika palju rohkem korras kui nende emadel (omal ajal) kehakaalu koha pealt ja nad lihtsalt ei vaeva oma pead selliste asjadega.”

Eelmine vastaja püüdis sulle vaid selgitada, et need, kelle jaoks on normkaalu hoidmine raske, ei peaks eeldama, et see kõigi jaoks nii on (ja et see lausa psüühikahäireid põhjustab).

Eelmine vastaja luges liiga palju välja. Olen üsna kindel, et väga paljud mõtlevad kaalule – seda on ju siit perekoolistki näha. Need, kes on saledad, ei saa jätta torkimata neid, kes pole. Ja need, kes pole, võivad olla ahastuses, et ei ole. Kaaluteemad on alati köitnud, need on suurepärane sissetulekuallikas ja jututeema. Psüühikahäired? Ei maksa sildistama hakata. Aga see paine, et peab-peab-peab sale olema, see on paljudel, ka neil, kes on juba saleda – miks nad muidu ei saa rahule jätta neid, kes pole – veelkord. Mida mina tahtsin öelda, samuti veelkord, on, et need tüdrukud ei mõtle isegi nii palju mitte sellel teemal, nagu teemaalgataja või see õnnelik, kuid millegipärast end solvatuna tundev sale inimene siin. Õnneks ei mõtle 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks inimesed on erinevad ja kõik ei tule tüdrukutel geenidega just emalt ja poistel isalt. Minu ema on ka väga peenike, ka praegu, 60ndates, ja on seda eluaeg olnud. Pigem on tal olnud soov paar kg juurde võtta, aga kellel ei tule, sellel ei tule. Mina seevastu olen sellise kehatüübiga, et peangi kogu aeg jälgima oma toitumist, et mitte juurde võtta, sest kui vähegi käest lasta, paisun nagu pärmitaigen. Oma ema kõrval näen ma ka suhteliselt suur välja, kuigi olen temast mõned cm-d pikem ja normkaalus (küll mitte jah ülipeenike ja siit-sealt võiks ikka natuke vähem olla), aga 38 suuruse kandja.

Noorte puhul on see paisumine ka sageli sellest, et palju süüakse rämpstoitu tänapäeval, mida kodus ehk ei tarbita üldse. Hesburgerid ja McDonaldsid on noori alati täis ja väga paljud noored ainult sellistes kiirtoidukohtades käivadki (olgem ausad, seal saab ka odavamalt söödud kui restoranis ja kuskile nn kodusesse kohvikusse noored minna ei taha, ikka minnakse ju pigem burksi sööma). Töös puutun noortega palju kokku ja hess ja mäkk on ikka põhikohad, kui koos sööma minnakse. Sellise toitumise juures ongi tavaline, et see, kellel on soodumus paksuks minna, ka läheb.

Mina ise olin pubekas siis kui need hessid ja mäkid Eestis järjest tekkima hakkasid ja meie käisime ka sõbrannadega väga tihti seal söömas. Praeguses vanuses muidugi, kui tekib burksi isu, siis pigem eelistaks kvaliteetset käsitööburgerit, aga noori tõmbab see kiirtoit väga ja eks see noor, kes saab vanematelt (enamasti) piiratud summas taskuraha, läheb muidugi pigem kiirtoidukasse ja saab eine viie euro eest, mitte kuskile käsitööburgerit sööma, mille hinnad on keskmiselt 10€ kandis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Täielik ajaviiteteema, pole vaja otsida mingit sügavat mõtet. Minu tutvusringkonnas on mitu peret, kus ema on heas vormis sale u 45-aastane naine ja tütar on 14-18-aastane priske mammi. Kahel juhul on tütar emast pikem ka ja kaks korda suurem. Tütardel on tagumik suur, kintsud jämedad, vöökohas mitu ringi “päästerõngast”. Näod nagu täiskuud. Kui emad kannavad rõivaid u 38, siis tütred, pakun et 42-44. Mõnda neist emadest tean juba ammu, nemad oma nooruses niiii heinasaod küll ei olnud!

Aga ma mõtlen seda, kuidas need tütred sellega psühholoogiliselt toime tulevad, et neist 25 a vanemad emad näevad paremad välja, kui nemad?

Kuidas toime tulevad? Nii vana inimene, kes võib juba ise seksida kellega tahab, ilma et seda vägistamiseks ei peetaks, peaks väga hästi teadma, et see mis ta sisse sööb ja mis liiast on, see talle endale ka keha peale koguneb. Tütardel on vedanud, kuna ema eeskujuna on olemas. Peres peavad olema söömise ja liikumise asjad paigas, kui ema suudab sale olla. Kui tütar otsustab, et tema sööb mis tahab, liigub, siis kui tahab, siis vaatabki vastu see, mis ise loonud ollakse. Igaühe väljanägemine on tema enda valikute tulemus. Ja nii lapsed sellega toime tulevadki. Tahavad muudavad end, ei taha, ei muuda. Kellegi asi pole siin ühiskonnas, milline sa oled või milline sa peaksid olema. Samas tütar ei pruugi oma kehakaalu üldse märgata, kui ta kehakaalu teemal lapsena traumat pole saanud. Lapsena kribu kasvu laps saab pigem tähelepanu, et miks nii väike oled, söö ometigi. Ja kui selline laps kasvab suureks, läheb paksuks, ta ei põe. Põevad lapsepõlve traumaga inimesed.

Kui 25+ täiskasvanu seksib 14-16aastasega, siis pean seda küll üsnagi vägistamiseks. Isegi 17-18aastaste puhul võib see nii olla, kui partner on neist tunduvalt vanem ja manipuleerib. Noored ei julge vastu hakata, sest esialgu ei saa arugi, et olukord on kuidagi imelik ja kui mees on juba paljas, siis on häbi ja püüavad end veel rohkem märkamatuks teha, et olukorda ignoreeriga.

Samuti, miks peaks 14-18aastast üldse meeste tähelepanu huvitama? Paljud pole selles vanuses armunud olnud, suudlemisest ja seksist rääkimata. Meeste tähelepanu võib nende jaoks hoopis negatiivne olla.

Kui laps on pärinud ema saleduse, siis teismelisena paks olemine tuleb puberteedist ja see möödub. Aga võimalik, et laps on hoopis isasse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kahjuks näeb seda tõesti palju, et saledal emal on matsakad lapsed.
Olen ise juba üsna “vana tütar” ehk 40, ema on 64 ja meil samamoodi. Mina 168 cm/80 kg! :(, mis on üsna ahastusse ajav, ema alati sale olnud, minust paar cm pikem ja kõhn.

Ma ei otsi mingeid vabandusi, aga oleme ausad toiduainete koostis on ju meeletult muutunud ja seda halvemuse poole. Keemia, säilitusained, seda kõike ju varem polnud. Samuti olen mina elupõline hormoontablettide tarbija, mis tõsi – noorena küll kehakaalu ei mõjutanud. Minu ema neid mõistagi tarbinud pole.

Kaaluteema on minu jaoks jube ja kahjuks läheb vaikselt ainult tõusvas joones. Ligi 5 a tagasi olin 69 kg, nüüd on 8 ees…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arust mingis eas ongi tüdrukud ümarad. Minu nooruspõlves (25 aastat tagasi) oli ka nii. Selline pubekalik ümarus tuleb tüdrukutel, mis hiljem kaob.

Mulle tundub ka nii. Näiteks mu õde hakkas tegelema spordiga, kui ta oli 3-aastane. Standard trennid olid tal 2 tundi 6x nädalas, sellele lisandusid eratunnid paar korda nädalas, trennid võistlusteks valmistumiseks ja erinevad laagrid (kus tehti mitu tundi päevas trenni). Ühesõnaga, ta oli väga treenitud inimene ja mõistagi pidi ta ka toitumist jälgima. Umbes siis, kui ta sai 14-aastaseks, hakkasid aga lisakilod kuskilt tulema. Paari kuuga tuli ca 18 kilo juurde ja seda ilma, et ta elustiil oleks muutunud. Umbes aasta need lisakilod olid, siis kadusid sama kiiresti, kui tulid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Praegu pole noorte seas paks olla nii stigmatiseeritud kui 10-20 a tagasi. Teismeliste seas ongi aktsepteeritud ja isegi et populaarne olla thick nagu Kardashian.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas 20 cm pikem inimene peab olemas samas kaalus lühemaga? See kaaluerinevus on ju normaalne: samuti jalanumber jm. Ei saa ju võrrelda 160 cm ja 180 cm pikka inimest sama mõõdupuu järgi. On olemas ju väga miniatuurseid inimesi ning nö tugevama kondiga inimesi. Pole vaja ajada mingit kummalist juttu sellest, et kõigi luud kaaluvad samapalju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

meil on nii, et mu 74a ema ja 20a tütar on piitspeenikesed, on seda terve elu olnud. mina 45a olen väga paks. nii minu isa kui ka ema poolt suguvõsast on kõik (jah, kõik) naised saledad. minul ainukesena on autoimmuunne kilpnäärme põletik, mis ei lase ainevahetusel toimida ning olen paks viimased viisteist aastat alates teise lapse sünnist, ka siis, kui söön vaid salatilehti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

On olemas ju väga miniatuurseid inimesi ning nö tugevama kondiga inimesi. Pole vaja ajada mingit kummalist juttu sellest, et kõigi luud kaaluvad samapalju.

Kahjuks nii on, et kondid kaaluvadki enam vähem kõigil sama palju.
See “tugeva kondi” jutt on lihtsalt ülekaaluliste enesepettus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Praegu pole noorte seas paks olla nii stigmatiseeritud kui 10-20 a tagasi. Teismeliste seas ongi aktsepteeritud ja isegi et populaarne olla thick nagu Kardashian.

Kardashian ei ole küll minu mõistes paks. Selline suur tagumik ja tugevad reied on jah praegu moes, aga Kardashiani tüübiga käib kaasas ka ülipeenike piht ja pigem eelistatakse ikka treenitud tagumikku a la Erna Huskol.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu
Ei ole säänseid näinud. Aga ma olen tähele pannud, et kajakapojad on küll suuremad, kui emaslinnud. Võib olla on lindinimestel sama asi..

Palun, kas helesinises kastis kirja ei saaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 131 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud emad saledad, tütred matsakad