Esileht Ajaviite- ja muud jutud Emad, vanaemad ja laste arv peres

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )

Teema: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Postitas:
Kägu

Kas teil emad või siis vanaemad räägivad teile, et tehke ikka teine laps ka, et üks laps on õnnetu laps?
Mul on üks tütar, 4.aastane. Iga kord kui ma vanaema juures istun ja jutt lastele ja perele läheb siis ALATI vanaema korrutab mulle, et mul oleks juba aeg teine laps saada, et minu laps jääb muidu õnnetuks üksikuks lapseks. Minu onudele ( oma poegadele ) on ta rääkinud samuti täpselt sama juttu kui neil juba üks laps olemas olnud.
Aga mina ei taha teist last. Veel mitte või üldsegi ei taha, veel ei tea öelda. Hetkel sobib mulle üks pisike tütar väga hästi 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

hetkel sobib, siis on hästi. minu lastel on 7.a. vanause vahe – vot kui palju läks enne, kui teise lapse soov tuli. enne seda saatsin sellised soovitajad kuu peale. ja nüüd olen väga rahul – kui vaatan kuidas lapsed kodus möllavad.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Minu tutvuskonnas pole ühtegi normaalset üksi kasvanud inimest…no laias laastus on nad muidugi toredad, aga nt teistest hoolimine, teistega arvestamine jms asjad on neil puudu.
Mu oma mees ka ainus laps peres.
Jba seetõttu tahtsin ka teist last saada, et enda oma üksinduses kasvama ei peaks.
Ma tahtsin ka algul vaid ühte last aga aastate pärast tuli ikka isu. Nüüd neil suur vanusevahe aga minu arvates ideaalne!

Mul vastupidi, ema räägib,et kellele neid lapsi ikka vaja, piisab ühest ( endal tal 3), ämma meelest on ka 3lapseline juba meeletult paljulaseline.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu tutvuskonnas pole ühtegi normaalset üksi kasvanud inimest…no laias laastus on nad muidugi toredad, aga nt teistest hoolimine, teistega arvestamine jms asjad on neil puudu.
Mu oma mees ka ainus laps peres.
Jba seetõttu tahtsin ka teist last saada, et enda oma üksinduses kasvama ei peaks.
Ma tahtsin ka algul vaid ühte last aga aastate pärast tuli ikka isu. Nüüd neil suur vanusevahe aga minu arvates ideaalne!

Mul vastupidi, ema räägib,et kellele neid lapsi ikka vaja, piisab ühest ( endal tal 3), ämma meelest on ka 3lapseline juba meeletult paljulaseline.
[/tsitaat]
Minu tutvusringkonnas pole jälle ühtegi normaalset suurpere last. Mis järelduse me siis nüüd teeme?

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas teil emad või siis vanaemad räägivad teile, et tehke ikka teine laps ka, et üks laps on õnnetu laps?
Mul on üks tütar, 4.aastane. Iga kord kui ma vanaema juures istun ja jutt lastele ja perele läheb siis ALATI vanaema korrutab mulle, et mul oleks juba aeg teine laps saada, et minu laps jääb muidu õnnetuks üksikuks lapseks. Minu onudele ( oma poegadele ) on ta rääkinud samuti täpselt sama juttu kui neil juba üks laps olemas olnud.
Aga mina ei taha teist last. Veel mitte või üldsegi ei taha, veel ei tea öelda. Hetkel sobib mulle üks pisike tütar väga hästi :)[/tsitaat]

Ära iial ütle iial:-) Meie peres oli laps 9, kui tuli hull tite isu peale. See tunne peab ikka peale tulema. Sul on laps veel nii väike ja temaga on palju tegemist sellep. sa ei tahagi praegu veel last. Bioloogiline kell teeb oma töö. Loodetavasti sa ikka ükspäev tahad ise ka jälle last saada. Meie peres sündis 9 aastase vahega järgmine laps ja siis läks jälle 8 aastat mööda ja tuli kolmas:-) Nii vahva, nüüd on 17a,8a ja 4 kuud:-)

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Minul pole enam valida ja oodata midagi, vanus juba 34 ja esimesega rase hetkel. Kaks last võiks olla, üks on vähe ja kolm on palju. Kuigi, mul pole õrna aimu ka, mida \”lapsepidamine\” endast kujutab. Aga jah, ilmselt tuleb teine kohe otsa, kuna ma pole päris kindel, kas rasestumine (peale 4 kuud selle nimel rügamist) mitte pime juhus olnud. Ametlikult pole varem üritanudki, kogemata jäänud pole.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Kui sa sellest jutust häiritud oled, näitab see, et oled teiste suhtumisest mõjutatav. Ilmselt pole see ainult see teema, vaid teema üldse. Keegi ütleb sulle midagi, et sa peaks tegema ja sa tunned survet. Ja pead nagu vastusõdima. Siin siis ei peaks tööd tegema mitte niivõrd konkreetse jutu jaoks, vaid üldse iseseisvumise jaoks. Igaühel on oma arvamus, neil on õigus seda väljendada. Kuid sina ikkagi otsustad oma elu ise. Ja kui kui ise seisvumine on olnud piisav, siis sind teiste arvamine enam niimoodi ei kõiguta, et see hinge kinni jääb. Sellistesse juttudesse takerdumine näitab veel ebaküpsust. Ja inimene polegi valmis veel kui 18 saab. Siis alles hakkab inimeseks kasvamine. Nii et võta neid jutuajamisi kui enda mõõdupuud, et kui palju siis seekord veel häirib 🙂

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Ei räägi, räägitakse vaid, et ära enne ülikooli lõppu teist last veel tee. Emal olen ma ainuke, vanaemal on 2 last.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Olin ka ainuke laps peres ja ma olin tõesti õnnetu ja olen ka praegu. Ei olnud mul lapsena kellegagi koos olla(ei mõtle sõbrannasisid) ega nüüd vanemas eas kellelegi külla minna. Mina olen küll õdedest vendadest puudust tundnud.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Minu tutvusringkonnas pole jälle ühtegi normaalset suurpere last. Mis järelduse me siis nüüd teeme?[/tsitaat]
Järeldus: keskmiselt on kõik keskmiselt normaalsed.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Kui ma tahaks, saaks soovida vaid viiendat last, aga ma ei taha, ja ei jõua ka. Aga koos on neil tõesti tore, vaatamata vahel ette tulevatele konfliktidele, mida siis arutama tuleb hakata.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Minu vanaema enda peres on 5 last. Ja vanaemal on 3 last ning mu emal olen mina ja õde ning onudel mõlemad samuti 2 last kummagil. Ühel onudest on laste vanusevahe 8.aastat ja vanaema temal käiski pidevalt selle teise lapse jutuga järgi. Teise onu laste vanusevahe on jällegi täpselt 2.aastat, lapsed isegi ühes kuus mõlemad sündinud. ma ise mõtlesin, et kui kunagi tite saamiseks läheb siis esimene laps võiks ikka koolis käia. Kuna ma lubasin endale, et jään ennem 30.eluaastat rasedaks siis selleks ajaks oleks esimene laps 8.aastane juba see sobiks. Aga hetkel ei soovi ka elamispinna pärast, elame üürikorteris ja alumised naabrid on väga, väga vastikud. Tahaks, et kõik oleks enda oma ja siis võiks ka teine tulla 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
sirtsu11

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Mina arvan ka ,et üksikul lapsel on igav ja hellitatakse ära .Kaks ja kolm on ikka parem.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

ma olen üksik laps ja mu lapsepõlvel polnud häda midagi. mismoodi ma oleks üksikum pidanud olema kui nt mu pinginaaber, kes oma 2 aastat vanemat venda vaat et jälestas, lihtsalt nii erinevad tüübid olid. või naabritüdruk, kes oma 6 aastat vanema õega peaaegu ei suhelnudki? siiani suhtlen sellesama pinginaabri ja naabritüdrukuga – oleme koos üles kasvanud, tunneme teineteise vanemaid, meil on üksteisest nii tuge kui rõõmu.

ka mu teine hea sõbranna on üksiklaps, kes aktiivselt suhtleb oma kooliaegsete sõpradega, no tänapäeval on ikka väga raske \”üksikuks\” jääda – nii palju on lastele kasvõi erinevaid ringe, trenne, üritusi kust see/need hea sõber/head sõbrad leida.

ja otse loomulikult on mu parim sõber ja kaaslane mu oma armas abikaasa. ausalt, ei näe mingit viga selles üksiklapsena kasvamises. oma tutvusringkonna peale mõeldes (mis on suhteliselt suur, liidan siia ka mehe sõbrad) on vaid paar inimest, kes aktiivselt õdede-vendadega suhtlevad ja kelle puhul on tõesti armas vaadata, et vou! nii vahva, et keegi nii oma lapsepõlvest saadik kõrval. teised kas ei suhtle üldse (elavad nt eri riikides) või kohtuvad aastas korra, ema/isa sünnipäeval. selline leige suhe siis. no ja mainimata ei saa jätta ka neid inimesi, kes oma õde-venda tundagi ei taha, erinevatel põhjustel. elu on paras loterii – vaid selleks, et lapsel oleks õde-vend, ma küll teist last ei sünnita. ei ole mitte mingit garnatiid,e t neil kahel teineteisest ka rõõmu on. pigem õpetan oma last teiste lastega sõbralikult suhtlema, sõprust hoidma. pigem leiab koolist-trennist kellegi oma kõrvale terveks eluks. keegi, kes mäletab samu asju ja tuleb samast lapsepõlvest 🙂 ja selle \”kellegi\” on siis laps ISE valinud, õde-venda valida ei saa. ja sealt võibki tulla see suur möödalask, et lapsed lihtsalt üldse ei sobi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Tihasepreili

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

See peaks olema ikka igaühe enda otsustada, millal ja kas nad rohkem lapsi soovivad.

Mul on õde ja vend ning mõlema peres kasvab kolm last. Ühiskokkusaamistel ikka ema kipub vähemalt korra jutu käigus ütlema, et näe, õel ja vennal on juba nii, kuidas siis teil ainult üks laps, peate ikka teistele järele jõudma.

Lasen ühest kõrvast sisse ja teisest välja, teine tuleb siis, kui on meie jaoks õige aeg, mitte siis, kui suguvõsa soovib.

Please wait...


Postitas:
Mutsamamma

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

mina olen seisukohal, et ükskõik milline sõber ei kaalu üles perekonda. iseloomude sobimatust saavad vanemad edukalt siluda, nii et suhtlemine jääb sõbralikuks ka täiskasvanueas. palju on siiski ka neid üksikuid lapsi, kes kahetsevad oma üksikut lapsepõlve, kuigi sõpradest pole puudust olnud. foorumitest olen lugenud, et eriti teravalt tunneb seda siis, kui vanemad vanaks jäävad, kui on vaja neid hooldada või nende eest lihtsalt hoolitseda. pereasjades on minu vend, kes elab teises riigis ja kellega ma suhtlengi loetud arv kordi aastas, iga kell rohkem \”oma\” inimene kui ükskõik milline lapsepõlvest pärit teine inimene (lähedasemad sugulased välja arvata).

p.s. minu kogemus näitab, et neid õdesid-vendi, kes üksteisest üldse ei hooli või ükskõiksed on, on märksa vähem kui neid, kes üksteisest hoolivad või väga lähedased on. selleks ei peagi kogu aeg ninapidi koos olema, et lähedane suhe püsiks.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

ja ärahellitamise ning asjade jagamise kohta – mu mees on 3-lapselisest perest. mind ajas suhte alguses lausa naerma kuidas mees nt magustoidu kallale asudes ei osanud kunagi arvestada sellega, et teised tahavad ka ;). selline tunne, et kuna kogu lapsepõlve on ta pidanud asju kellegiga jagama, siis siva vohmin kõhu täis. nööd on olukord muidugi parem. suhtleb mees vaid ühe vennaga, leigelt. õde vaeseke, on väga tore inimene, kuid ilmselgelt oleks tema pidanud sündima üksiku lapsena. ta tunnistab ka ise meeletut tähelepanuvajadust ja muret/hirmu lapsepõlves, et teisi lapsi hoitakse rohkem. kuigi mehe vanemaid tundes ma seda ei usu. õde ongi pmt lõpetanud suhted oma perega ja elab välismaal, Eestit väisab väga harva. siis kui tuleb, veedab pea kogu aja oma sõbrannadega, üks , maksimum kaks korda kohtub ka ema-isaga. vot selline lugu.

PS meil ka \”vaid\” üks laps. ja me nii õnnelikud :)))) jätkub aega ja raha, saab reisida, lapse elu on tõeline unistus! jälgin ta suhteid sõpradega, no eks kuskil ikka vilgub see \”ärahellitamisvõimalus\” – väga vahvalt suhtleb teiste lastega ja oskab ka sõpru hoida/hinnata. ei ole mingitpidi vastik ükskik jõmpsikas:)

ja selle jutu peale, et a la ühe lapsega võib ju midagi juhtuda, teine tehke nagu tagavaraks või nii…..jube jutt tegelikult. juhtuda võib hoopis selle \”tagavaraks\” tehtud teisega….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

[small]Mutsamamma kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina olen seisukohal, et ükskõik milline sõber ei kaalu üles perekonda. iseloomude sobimatust saavad vanemad edukalt siluda, nii et suhtlemine jääb sõbralikuks ka täiskasvanueas. palju on siiski ka neid üksikuid lapsi, kes kahetsevad oma üksikut lapsepõlve, kuigi sõpradest pole puudust olnud. foorumitest olen lugenud, et eriti teravalt tunneb seda siis, kui vanemad vanaks jäävad, kui on vaja neid hooldada või nende eest lihtsalt hoolitseda.

p.s. miknu kogemus näitab, et neid õdesid-vendi, kes üksteisest üldse ei hooli või ükskõiksed on, on märksa vähem kui neid, kes üksteisest hoolivad või väga lähedased on. selleks ei peagi kogu aeg ninapidi koos olema, et lähedane suhe püsiks.[/tsitaat]

Mutsamamma, foorumitest loeb vähemalt sama tihti olukordadest, kus vennad-õed on totaalselt tülli keeranud, kas siis pärandi pärast või selle tõttu, et ei suudeta otsustada, kes siis haige ema/isa eest peaks hoolitsema.
mu isa on 4-lapselisest perest, eraldi võttes on kõik 4 toredad inimesed aga vot koos eksisteerida ei suudeta. siuke möll läks lahti kui vanaema suri, et oioioi. mu emal üksiklapsena läks ikka poole libedamalt – minu isaga koos hooldasid vanaema, selle aja mis seda vaja teha oli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Mutsamamma võttis mul sõnad suust. Ma leian, et inimesele on suureks õnneks omada õdesid- vendi, eriti siis, kui on vaja toetavat õlga vanade vanemate hooldamisel või kui ka see laps ühel päeval ise vanainimene on.
Enda lastele alati räägin sama, kui kiskuma lähevad, et tulevikus, kui suureks saate, siis on vend või õde vbl ainuke, kes sinu eest hoolt kannab. Elukaaslased tulevad ja lähevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Kuna olin hiline esmasünnitaja, siis minu ema pidi ära minestama, kui ma peatselt ka teist korda rasedaks jäin (kuigi see oli minu ja mehe kindel soov) – tema hirm oli ikka väga suur, et kas ma saan 2 lapsega hakkama. Kui ta suutis veenduda, et mu mees on muu hulgas ka uskumatult tubli isa – siis rahunes maha. Seega meil pigem vastupidi – emad/vanaemad ei iitsatanudki lastest, kuigi ma üsna pikka aega täiesti lastetu olin. Ju nad olid siis väga taktitundelised ja targad naised.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

\”elukaaslased tulevad ja lähevad\” – oioioi, ma ikka hoopis muu suhtumise kodust kaasa saanud 😉

ei kujuta hästi ette, et oleksin lapse saanud kellegiga, kes tuleb-läheb nagu ise arvab. vaat kui erinevad võivad inimesed olla! siinkohal ütleks nii, et pigem hea isaga üksiklaps kui kari vendi-õdesid, eks. kes on saadud tulevate-minevate elukaaslastega…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

õde või vend (või mõlemad) on ikka hindamatuks väärtuseks. mõtle, see on oma rahvas, tugi ja mõistja kogu eluks.

vanematel on väga suur roll, et vennad-õed head suhted saavutaksid. tuleb ikka rõhutada, et me oleme üks suur pere ja kallid kõik, isegi kui vahest tüli on.

oma inimesed, see on suur väärtus, seda tunned üha enam, mida vanemaks saad. suur suur väärtus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Mul on kaks last kaheaastase vahega. Just hiljuti vaatasin neid koos mängimas ja pähe lõi mõte, et suurim kingitus siin elus, mida ma oma esimesele lapsele sain teha, on see, et sünnitaisn talle õe. Ega ma toona eriti ei tahtnud, olin ühe lapsega ka ülirahul. Võibolla olekski mulle paremini sobinud, kui lastel oleks suurem vanusevahe, nii 5 aastat. Aga lastele sobib nii rohkem, nad on maailma parimad sõbrada ja nenede mängudel on hoopis teine iseloom. Lapsi vaadates olen õnnelik, et neil on kõrval kaaslane, kellega koos kasvada ja ühiseid mänge jagada.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

väga tore, kui õde-vend on vahva mängukaaslane. aga see, et kellelgi nii on, et ei tee ühe üksiklapse elu veel kurvaks. ma vaatan oma lapse pealt, kuidas lapse kasvades saavad sõbrad järjest tähtsamaks. sõbranna lastel on 7 aastat vahet, lapsed on erinevast soost – no ei ole neil ühiseid mänge. ühised mängud ja asjatamised on ikka sõpradega, omaealistega.
inimesed on väga erinevad ja soovivad erineivaid asju elult. meie \”üksik\” saab peagi koera, terve pere soovib koera väga. lapsel on vanaemad-vanaisad, head mängukaaslased – no kuidas ta elu küll kurb peaks olema? hommikul ärkab, nägu naerul, sukeldub oma tegusasse päeva, õhtuti mängib kas kodus või koduhoovis sõpradega, ema-isa on hoolivad ja viitsivad lapsega suhelda ja tegeleda- luks elu ju! vaatamata sellele, et ma talle \”elu suurimat kingitust\” pole teinud 😉

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]\”elukaaslased tulevad ja lähevad\” – oioioi, ma ikka hoopis muu suhtumise kodust kaasa saanud 😉

ei kujuta hästi ette, et oleksin lapse saanud kellegiga, kes tuleb-läheb nagu ise arvab. vaat kui erinevad võivad inimesed olla! siinkohal ütleks nii, et pigem hea isaga üksiklaps kui kari vendi-õdesid, eks. kes on saadud tulevate-minevate elukaaslastega…[/tsitaat]

Ära hakka meelevaldselt mulle sõnu suhu toppima. Kui vaatad, mis ümberringi toimub, kui palju lahutatakse ja kui paljudel on lapsed eelnevatest suhetest, siis annab see ju mõningase pildi, või mis? Minu jutu mõte selle \”elukaaslased tulevad ja lähevad\”- ga on see, et veri on paksem kui vesi, paraku. Muide, minu lapsed on kõik ühe mehega, kellega olen koos juba 14 aastat. Ka nii minu, kui mehe vanemad on veel koos oma nn originaalkaasadega. Nii et meie peres ei ole kombeks tuisata ühest suhtest teisesse, kui seda silmas pidasid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

ma siis elan oma rahulikus mullis ilmselt. meie suhtlusringkonnas (õnneks!) on väga vähe lahkuminekuid. nii minu vanemad kui mehe omad on ka siiani õnnelikult koos. Hetkel tuleb pähe 2 paari, kes viimase 8 aasta jooksul on lahku läinud, mõlemad isad suhtlevad oma lastega aktiivselt edasi.
PS kohe kindlasti ei ole (minu arvates!) veri paksem kui vesi. vähemalt õdede-vendade vaheline mitte. kui mu mitmelapselisest perest pärit mees vajab milleski abi, pöördub ta mõne oma hea sõbra poole. ja teeb otse loomulikult ka vastuteeneid. see nende punt (4 meest, head sõpra) on ikka puuda soola küll koos ära söönud. ja teineteise eest seistakse nagu kaljud. mida ei saa kahjuks öelda ei mehe venna ega õe kohta. kuigi on ühised vanemad ja ühine lapsepõlv. aga sõbrad on ise valitud ja see valik toimib ka täna, aastaid hiljem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Jah, vanarahvatarkustel nagu \”veri on paksem kui vesi\” on alati mingi tõetera sees. Ju siis on seda juba sajandeid tagasi märgatud, et sugulusside on midagi enamat kui lihtsalt sõbrad-tuttavad.

Need ühelapselised, kes mõtlevad, et ei sünnita seetõttu, et sugulased omavahel kisklema ei läheks, on minu arvates napakad. Kui nad toovad teise lapse mitte sünnitamise puhul põhjenduseks, et siis ei lähe sugulased vähemalt kaklema, siis nad lihtsalt püüavad igati oma laiskust, saamatust ja mugavust varjata, paraku üsna rumalal moel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

mul on laps 7a (esimene ja ainus) ja ammu pole keegi maininud, et millal teine laps. ainus kes teist last hirmsasti ootab on laps ise. niiet vanusevahe tuleb vähemalt 8 aastat, kui nüüd peaks hakkama teist last tegema. minu vanaemal oli 1 laps, teisel vanaemal on 2. nii minu emal kui mehe emal on 3 last, aga samas näevad nad ise kui raske hetkel on elu ja keegi peale ei käi 🙂

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

Vanarahvatarkus ütleb paljutki, mis ei ole vähemalt tänapäeval enam küll järgimist vääriv. Kunagi pandi lihtsalt sõnad riimi ja täna, sadu aastaid hiljem, keegi elab selle järgi?
\”Laps räägib kui kana pissib?\” Või \”mida armsam laps, seda valusam vits\”?

PS mu vanaema üritas tulutult mu angiini heeringaga (kaela ümber) ravida. Vanarahvatarkus ju 😉

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Emad, vanaemad ja laste arv peres

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Vanarahvatarkus ütleb paljutki, mis ei ole vähemalt tänapäeval enam küll järgimist vääriv. Kunagi pandi lihtsalt sõnad riimi ja täna, sadu aastaid hiljem, keegi elab selle järgi?
\”Laps räägib kui kana pissib?\” Või \”mida armsam laps, seda valusam vits\”?

PS mu vanaema üritas tulutult mu angiini heeringaga (kaela ümber) ravida. Vanarahvatarkus ju ;)[/tsitaat]

Miskipärast soovitavad ka teadusliku meditsiini esindajad täna põletikulist kurku pisusoolase veega kuristada – aitab, kusjuures. Soolaheeringal on ju sama toime (vbl pisut nõrgem) ainult välispidiselt. Lapsed teatavasti soolveega kuristamisest keelduvad.

Tegelikult tuleks osata vanarahvatarkusi suvalistest ütlustes eristada. Mina küll ei tea, et \”laps räägib, kui kana pissib\”, liigituks vanarahvatarkuseks – seda kasutasid üksikud vanavanemad siis, kui lapsed kippusid täiskasvanute jutule vahele segama. Mõned teevad seda ilmselt veel praegugi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Emad, vanaemad ja laste arv peres

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.