Sorri, jah, minu jaoks on oluline, et jõule peetakse 24. detsembril, mitte ei tooda kuuske 7. septembril tuppa, ning emadepäeva emadepäeval. Vabandan selle eest ette ja taha ning jätan nüüd jutujärje teile siin omaette lõbutsemiseks.
Keerad ise üle võlli ja siis imestad, et Käod su pointi ei taipa ja kaasa tunda ei oska 🙂 Mis imet juhtuks siis, kui see kuusk tuua tuppa 24.detsembri asemel 20, 21, 22, või 23.detsembril, kukub maailm sinu jaoks kokku? Või et saad ema lastega kokku ühe mai nädalavahetus enne või pärast emadepäeva (pluss oled nendega koos emadepäeval, aga vanaema pool, kus ka tähistatakse)? Mida lapsikust.
Ei, mina nõustusin käoga ”Minu arvates peaksid emadepäeval esimeseks prioriteediks olema naised, kellel on veel alaealised lapsed.” Mul tõepoolest pole statistikat välja tuua, et teaksin, kuidas tegelikult väikeste lastega emad käituvad, aga ma pakun, et mida kaugemal, seda rohkem südamest väljas.
Täiesti meelevaldne, ühe inimese pakkumine lihtsalt (jah, arusaadav, see ongi sinu arvamus).
Võin samuti vaid enda eest rääkida, kuid vaadates ka ümberringi… Ma ei ole eales oma ema rohkem hinnata vist osanud enne kui ise lapsed sain. “Südamest väljas”… KINDLASTI mitte!
Kui kaugel saab Eesti piires elada? igal juhul saaks hommikul välja sõites enne ööd tagasi, vahepeal tundide kaupa emaga või ämmaga istuda.
Ma pole oma õe lapsi mitte kunagi näinud ja nad on teismelised. Mis silmist, see südamest. See käitumine on nii omane, aga vanematega on teisiti. Elaks pigem vanemate lähedal.
Ei, mina nõustusin käoga ”Minu arvates peaksid emadepäeval esimeseks prioriteediks olema naised, kellel on veel alaealised lapsed.” Mul tõepoolest pole statistikat välja tuua, et teaksin, kuidas tegelikult väikeste lastega emad käituvad, aga ma pakun, et mida kaugemal, seda rohkem südamest väljas.
Täiesti meelevaldne, ühe inimese pakkumine lihtsalt (jah, arusaadav, see ongi sinu arvamus).
Võin samuti vaid enda eest rääkida, kuid vaadates ka ümberringi… Ma ei ole eales oma ema rohkem hinnata vist osanud enne kui ise lapsed sain. “Südamest väljas”… KINDLASTI mitte!
Minu arvamus pole tõde ometi. See ongi minu arvamus, mis põhineb kodukandi inimeste käitumise jälgimises.
Niisiis sina pakud, et mida kaugemal on väikesed lapsed, seda rohkem südamest väljas. Kah variant.
Saadad Saaremaale lauluaagrisse ja mis silmist, see südamest?
Minu mõtted oli rohkem orgaanilises käitumises, mitte forsseeritud. Ma eriti ei usu, et kõik välismaal elavad lapsed oma vanemaid ei armasta, aga loogiline on, et nad kohale ei lenda.
Aga mis kinnisidee see emadepäev ämmale on? Miks ta klammerdub selle ühe päeva külge ja peab just siis korraldama perekonna kokkutuleku ja niimoodi aastakümneid järjest?
Ohh, teemaalgataja ämm ei kujuta ettegi, et keegi sellest armsast traditsioonist nii haavunud on. Ta pingutab, et tähtpäeva puhul kogu pere kokku tuleks ja ka omavahel koos saaks olla.
Ämm ei pea ometi lahendama teemaalgataja probleemi, TA võiks ise seda teha!
Võta oma ema ka ämma juurde kaasa teinekord hoopis ja külva ta üle kevadiste metsalilledega… See jällegi läks üle võlli. Ükski 80+ inimene ei soovi magada võõral diivanil ega veeta mitut päeva võõras kohas.
Ei länud üle võlli. Minu isa käis küll veel 80+ aasta vanuselt mul külas öööbimas ning isegi turistikatel bussireisidel Balti riikides. Iga inimene vaneneb veidi erinevalt.
Aga ega su ema viimased 20 aastat pole 80+ olnud (eeldan ma). Ise ikka üritad takistusi leida, et mitte omati rahul olla või olukorda parandada…
Äkki võiks teemaalgataja ema hoopis kära tõsta, tema juures ei käi ju keegi, tema laps, ehk teemaalgataja ka mitte. 20 aastat juba pole käinud. Äkki teemaalgataja ema võiks hoopis solvuda, kus on TEMA päev ja teemaalgataja panus oma ema hindamisse. Miks ei sõideta kohale, ei veedeta päeva temaga.
Mida paganat peab kohale minema? Meie mehega helistame oma emadele, soovime head emadepäeva ja lobiseme niisama ka veidi. Üks ema elab ühes Eesti otsas ja teine teises. Olen emale saatnud vahel ka kaardi või kulleriga lilled. Külla lähme ikka siis emmale-kummale, kui on puhkus või mõni vaba päev nv lisaks.
Mulle joonistab laps alati ilusa kaardi, mees toob lilled ja tordi/kommi.
Sugulane on lahendandu niimoodi, et neil on suur maja, kuhu siis emadepäeval tulevad nii ema kui ämm ja siis seal tähistavad. Kõik emad saavad oma tähelepanu ja kõik häppid.
Niisiis sina pakud, et mida kaugemal on väikesed lapsed, seda rohkem südamest väljas. Kah variant.
Saadad Saaremaale lauluaagrisse ja mis silmist, see südamest?
Minu mõtted oli rohkem orgaanilises käitumises, mitte forsseeritud. Ma eriti ei usu, et kõik välismaal elavad lapsed oma vanemaid ei armasta, aga loogiline on, et nad kohale ei lenda.
Eee…miks see loogiline on? Meie lastest kaks elavad välismaal, üks alaliselt USAs, teine kaheks aastaks ühes Euroopa kaugemas riigis. Hetkel on mõlemad siin. Mitte küll minu teada kuigivõrd seoses emadepäevaga, aga pigem lihtsalt…ikka käid ju kodumaal. Ja kevad on ilus aeg.
Olgu. Pange omavahel edasi, üks hullema fantaasiaga kui teine. Kordan veelkord – mu ämm ei nõua midagi ja mina ei ole ahastusest kokku kukkumas. Kogu mu pere ja mehe pere on väga toredad, hoolivad ja kokkuhoidvad inimesed, keegi ei nõua midagi, keegi ei kasuta kedagi ära, keegi ei jonni, ei pahanda, ei vingu. Sorri, jah, minu jaoks on oluline, et jõule peetakse 24. detsembril, mitte ei tooda kuuske 7. septembril tuppa, ning emadepäeva emadepäeval. Vabandan selle eest ette ja taha ning jätan nüüd jutujärje teile siin omaette lõbutsemiseks.
Ämm on tore ega nõua, mehe pere on leplik, lapsed on mõistlikud. Milles su probleem siis tegelikult täpsemalt seisneb?
Ta lihtsalt on küllalt julge anonüümselt vingumiseks, aga mitte reaalelus väljakujunenud harjumuste ja traditsioonide muutmahakkamiseks. Nähtavasti aimab ta ise ka, et ta pole küllalt tark ja ettevaatlik suhetes, et seda lammutamist läbi viies suudaks ta asju nii ajada, et keegi ei solvuks ja probleeme suguvõsas ei tuleks või vähemalt küsimusi, et on ta vihane vms. Vean kihla, et seda juttu kuuleme siin ainult meie ja järgmisel emadepäeval läheb kõik nii nagu alati, sest pole selgroogu ega pealehakkamist seda tegelikult muuta ja midagi peale seljataga irisemiseks ka ette võtta.
