Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Emadus, emadepäev ja viljatusega maadlevad naised, kes sooviksid olla emad

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 35 )

Teema: Emadus, emadepäev ja viljatusega maadlevad naised, kes sooviksid olla emad

Postitas:
Kägu

.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga oleks teil endal samuti lapsed, siis te ju ootaksite tunnustust teistelt? Kasvõi oma lastelt ja mehelt.

See, et osad naised lapsi ei saa- on ka minu jaoks täiesti uskumatult ebaõiglane. Inimestel on justkui materiaalselt kõike pakkuda ja rääkimata siis armastusest lapse vastu kuid lihtsalt ei saa. Samas on inimesed, kes lihtsalt “ei viitsi” kaitsevahendeid kasutada ja ei suuda selletõttu enam oma aborte kokku lugeda kuna neid lihtsalt on nii palju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga oleks teil endal samuti lapsed, siis te ju ootaksite tunnustust teistelt? Kasvõi oma lastelt ja mehelt.

See, et osad naised lapsi ei saa- on ka minu jaoks täiesti uskumatult ebaõiglane. Inimestel on justkui materiaalselt kõike pakkuda ja rääkimata siis armastusest lapse vastu kuid lihtsalt ei saa. Samas on inimesed, kes lihtsalt “ei viitsi” kaitsevahendeid kasutada ja ei suuda selletõttu enam oma aborte kokku lugeda kuna neid lihtsalt on nii palju.

Aga kust ma seda tean, kas ootaksin teistelt tunnustust, kui mul puudub selline kogemus? Ja minu meelest on see isegi küüniline küsimus inimesele, kellel on selline olukord diagnoositud, et justkui püüda panna nende asemele, kes on emad. See on justkui öelda jalutule, et kuidas sa ei mõista, mis tunne on kõndida.

Või ei?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Samuti küsiks vastu, et kas pole veidi küüniline teistele inimestele ette heita, et nad avalikult uhkusega emad on ja neid selle eest tunnustatakse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Samuti küsiks vastu, et kas pole veidi küüniline teistele inimestele ette heita, et nad avalikult uhkusega emad on ja neid selle eest tunnustatakse?

Selles ei ole iseenesest midagi halba, kui inimene tunneb selle üle uhkust, et on ema, see on ju isegi väga loomulik. Minu meelest on aga imelik see, et tunnustatakse emadust sellises võtmes, nagu see oleks midagi, mida saaks ise valida. On ju ka palju naisi, kes on kaotanud lapse enne sündi. Ehk siis tunnustust väärivad vaid need naised, kelle lapsed on sünnitusteed läbinud ja ellu jäänud? Paraku on selles teemas palju kurbust, millest ei räägita, sest on emasid, kes on saanud kogeda emadust vaid lühikest aega v üldse mitte. Viimasel juhul ei nimetata neid ka emadeks, vaid lihtsalt naisteks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No tegemist on siiski emadepäevaga, tunnustatakse emasid. Üldiselt naiste tunnustamiseks on naistepäev.

Kahju, et osadel emaks saada ei õnnestu (kuigi lapsendamine on ka variant ning ka lapsendaja on täieõiguslik ema ning teda tunnustatakse emadepäeval).
Emadepäeval ei tunnustata ju viljakaid naisi, tunnustatakse emasid, olenemata nende emaks saamise viisist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma mõistan, et teemaalgataja on väga õnnetu, et tal ei ole õnnestunud emaks saada. Mul on väga kahju!

Aga ka emaks saamine on otsus ja valik, mitte miski, mis lihtsalt kaasa anti loteriiga. Võime rasestuda on siiski midagi muud kui otsus emaks saada. Emadepäeva eesmärk pole tähistada lapse kandmist ja sünnitamist.

Ma arvan, et pole aus, et minus tekitatakse süütunne, et ma olen otsustanud emaks saada. See on sama hea kui kõndija peaks end süüdi tundma, sest jalutu ei saa kõndida. Muidugi on mul kahju, et mu sõber läbi raske õnnetuse enam kõndida ei saa, aga mina siiski pole selle eest vastutav.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma mõistan, et teemaalgataja on väga õnnetu, et tal ei ole õnnestunud emaks saada. Mul on väga kahju!

Aga ka emaks saamine on otsus ja valik, mitte miski, mis lihtsalt kaasa anti loteriiga. Võime rasestuda on siiski midagi muud kui otsus emaks saada. Emadepäeva eesmärk pole tähistada lapse kandmist ja sünnitamist.

Ma arvan, et pole aus, et minus tekitatakse süütunne, et ma olen otsustanud emaks saada. See on sama hea kui kõndija peaks end süüdi tundma, sest jalutu ei saa kõndida. Muidugi on mul kahju, et mu sõber läbi raske õnnetuse enam kõndida ei saa, aga mina siiski pole selle eest vastutav.

Aga ma olen samuti otsustanud emaks saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina, viljatu naine, ei tunne et see päev on tähistamaks elusa lapse sünnitusteede läbimist.
see on see päev, mis tähistab seda hoolt mida naised laste eest kannavad. See laps võib olla su oma bioloogiline laps, lapselaps, kasulaps, õelaps, või isegi naabrilaps.
Nimi on jah, emadepäev, aga õistusega saame me ju kõik aru, et alati see naine kes sünnitab, ei ole tähistamist vääriv ema ja emahoole saab ta kusagilt mujalt.
teeb haiget ikkagi. aga selle pärast et mina tahtsin astronaudiks saada, aga ei saanud, ei pea ma igal astronautikapäeval patja nutma, vaid võin uhke olla kõikide teiste tublide astronautide üle.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina, viljatu naine, ei tunne et see päev on tähistamaks elusa lapse sünnitusteede läbimist.

see on see päev, mis tähistab seda hoolt mida naised laste eest kannavad. See laps võib olla su oma bioloogiline laps, lapselaps, õelaps, või isegi naabrilaps.

Nimi on jah, emadepäev, aga õistusega saame me ju kõik aru, et alati see naine kes sünnitab, ei ole tähistamist vääriv ema ja emahoole saab ta kusagilt mujalt.

teeb haiget ikkagi. aga selle pärast et mina tahtsin astronaudiks saada, aga ei saanud, ei pea ma igal astronautikapäeval patja nutma, vaid võin uhke olla kõikide teiste tublide astronautide üle.

No kuule, need asjad ei ole ju võrreldavad. Astronaudiks saamine on tegevuste ja valikute küsimus, emaks saamine mitte (kordan – kaasasündinud terviserikke puhul).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas sa seda ette kujutad? Hakkad triipe jahtima ja siis paned mingisse avalikku andmebaasi selle kohta info ja siis tuleb emadepäev ja siis kõik, kes sealt andmebaasist nägid, et näe! Mari pyyab ka peret luua, tulevad soovivad sulle emadepäeval edu ja jaksu püüdmisel või lohutavad sind, et Sorry, et sa beebit ei saa?

Muidugi tuleb emasid tunnustada. Emad on teinud valiku laps sünnitada. Naised, kes on saanud 4 last jutti ongi eriti tublid. Nad ju tegid valiku rasestuda, nad valisid endale kohustuse need lapsed kasvatada. Kiitust ei väärigi rasedaks jäämine vaid lapse ees kohustuse võtmine.

Ma ei mõista sinu kibestumist. Ma olen ka juba aastaid last soovinud aga siiani teda pole. Sellegipoolest ei arva, et keegi peaks mind kiitma, et ma alla ei ole andnud või mind ergutama või ma ei saagi aru, mille poole sa pyydled arvestades su seisukohta, et viljatutest välja ei tehta. Iga aasta emadepäeval lohutuskaart?

Ja veel, sa ei tea kunagi, mis tee need emad on pidanud käima, kellel on õnnestunud 4 last saada. Elu on tasakaalus – kui üks asi tuleb lihtsalt siis mõni teine asi on raskemini kättesaadav.

Erinevatel inimestel erinevad mured.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Palun pöördu terapeudi poole. Maailm ei pea kikivarvul käima kellegi probleemide pärast.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, maailm ongi ebaõiglane. Viljatud naised ongi oma probleemidega üksi. Keegi paraku ei saa aru sellest murest peale teiste samas olukorras olevate naiste. Aeg-ajalt küsitakse ainult mõni ebameeldiv küsimus, et “noh millal siis lapsed tulevad” või “kas te ei tahagi lapsi” või “kas te ei saa lapsi” jne…

Emadepäeva võib aga minu arust ikka edasi rõõmsalt tähistada. Mina tähistan seda jätkuvalt oma ema seltsis. Ilmselt kõigile emadest sõbrannadele head emadepäeva soovima ei hakka, aga oma emale küll. Kurvem ilmselt nendel, kellel pole oma emaga head suhted või kellel ema enam pole, need peavad siis tõesti täitsa üksi olema. Aga see on üks päev aastas. Mure on kogu aeg niikuinii sama, vahet pole mis päev on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõte on pigem selles, et tuleks tunnustada emasid, kes juba on emad ja lisaks neid naisi, kes pole veel saanud emadeks, aga on nii otsustanud, et tahavad. Lisaks tuleks tunnustada neid, kes on olnud emad ja kaotanud oma lapsed, kas siis enne v pärast sündi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tere

Kuidas mõista seda, et emadepäeval saavad tunnustada kõik emad, aga mitte need naised, kes tahaksid olla emad, aga seda ei ole saanud olla terviseprobleemide tõttu? Kuidas tundub mõistlik tunnustada emasid sellepärast, et nad on emad, kuigi see pole miski, mida saab ise valida (viidates terviseriketele põhinevale lastetusele, nt kaasasündinud probleemide puhul)?

Teemat laiendades kohtan ka tihti selliseid žeste tuttavatele, et oi kui tubli, et juba neljas laps v nii tubli, et kaks last jutti saadud. Ma ei mõista, mis selles nii tublit on – nagu ta oleks seda ise valida saand, et rasedus hakkab arenema ja veel nii lihtsasti?

Kellelgi samu mõtteid?

Ma ei tea, kas see lohutab, aga emaks olemine on väga raske. Minu ainuke laps on olnud raskelt haige viimased aastad. Sellist südamevalu ei taha kellelegi. Mõtlen, et kas see ongi emaksolemise eksam. Suudad sa väga raskelt haiget last toetada, ise murdumata?
Saab ka lapsendada ja teiste lapsi aidata kasvatada. See on ju ühiskonnale suur väärtus.
Kahju tõesti, et paarid, kellel on kõik olemas ei saa lapsi või jäävad lapsed raskelt haigeks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eile oli Vikerraadios mõtlemapanev saade, mis rääkis just sellest teemast – emaduse kaotustest ja valudest. Ise ulgusin nutta oma kaotuse pärast jälle, aga samas mind aitavad teiste kogemuste jagamised.
Kes soovib ka kuulata: https://vikerraadio.err.ee/1081802/peresaade-emaduse-kaotused-ja-valud

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Astronaudiks saamine(või mistahes oluline asi kellegi jaoks) on alati valiku ja asjaolude küsimus. Nii astronaudiks kui emaks saamist võivad piirata erinevad terviseprobleemid. Samas on tänapäeval päris mitmeid võimalusi saada enda ellu lapsi ka juhul, kui sa neid ise sünnitanud ei ole.

Keegi siin eespool sõnastas selle, mida minagi mõtlesin. Emaks olemine ei võrdu lapse sünnitamisega, ning:
1)Bioloogilise vanemate kõrval tunnustatakse emadepäeval ka kasuvanemaid.
2)Emadepäeval ei tunnusta keegi naisi, kes on lapse küll sünnitanud, kui pole soovinud rohkem ta elus osaleda.
Tunnustatakse lapse kasvatamist, mitte midagi muud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tänavu oleks pidanud olema minu elu esimene emadepäev. Mäletan hästi möödunud aasta emadepäeva, kui olin 2. kuud rase, kuidas ma endamisi naeratasin, et järgmisel aastal on see minu päev.
Mu rasedus katkestati 19. nädalal ja see oli põrgu-kogemus. Ma soovitan kindlasti teraapiat, sest ainult tänu sellele ja muidugi mehele, kes kõrval oli, sai minust jälle naeratav ja parimat lootev naine.
Tänavusel emadepäeval olen ma taas rase, 4. kuud. Ma ei kaota lootust, et järgmise aasta emadepäeval kuulub see päev lõpuks ka minule.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eile oli Vikerraadios mõtlemapanev saade, mis rääkis just sellest teemast – emaduse kaotustest ja valudest. Ise ulgusin nutta oma kaotuse pärast jälle, aga samas mind aitavad teiste kogemuste jagamised.

Kes soovib ka kuulata: https://vikerraadio.err.ee/1081802/peresaade-emaduse-kaotused-ja-valud

väga hea saade, kuulasin ka ja lahistasin nutta

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Astronaudiks saamine(või mistahes oluline asi kellegi jaoks) on alati valiku ja asjaolude küsimus. Nii astronaudiks kui emaks saamist võivad piirata erinevad terviseprobleemid. Samas on tänapäeval päris mitmeid võimalusi saada enda ellu lapsi ka juhul, kui sa neid ise sünnitanud ei ole.

Keegi siin eespool sõnastas selle, mida minagi mõtlesin. Emaks olemine ei võrdu lapse sünnitamisega, ning:

1)Bioloogilise vanemate kõrval tunnustatakse emadepäeval ka kasuvanemaid.

2)Emadepäeval ei tunnusta keegi naisi, kes on lapse küll sünnitanud, kui pole soovinud rohkem ta elus osaleda.

Tunnustatakse lapse kasvatamist, mitte midagi muud.

Selles suhtes on õige, et tunnustatakse lapse kasvatamist. Leian, et lapse hülgamine ei ole tunnustamist kuidagi väärt.

Astoraudi näite osas nõus ei ole. Piirang, et astronaudiks ei saa teatud tervisehädadega inimesed, ei ole paratamatus, vaid see on inimese enda kaitseks teiste inimeste poolt loodud piirang, et kaitsa selle inimese elu. Emaduse osas aga sellist asja ei ole, et teised inimesed oleks seadnud mulle piirangu, et minu enda kaitseks ma ei rasestuks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mine ravile! See teema on nii negatiivne ja solvav. Mina ootasin oma last pea 2 aastat. Sinna sisse jäi peetumine 1.trimestri lõpus ja 2 katkemist. Nüüd loen seda teemat ja tunnen, et see on emade vastu suunatud mürk ja ülekohtune emade suhtes. Ma isegi ei hakka pikalt siin seletama. Otsi endale parem hea psühholoog.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selleks, et Aasta Emaks saada, ei pea ise üldse lapsi sünnitama. Alati võib ka lapsendada.
Minu tähelepanekute järgi on emadepäeval räägitud ka ilma lasteta emadest, emaks saamisest (nii mõnelgi kulub selleks aastaid), emade probleemidest jne – see emadepäev ongi seotud kõigega, mis puudutub emadust ja ka viljatust. Tublide emade tunnustamine on ainult osa selle päeva tähendusest.
Minu kõige kurvem emadepäev oli 10 aastat tagasi. Ma olingi see ema ilma lapseta. Minu esimene laps oli paar kuud varem sünnitusel ära surnud. Mees tõi lilled selleks emadepäevaks. Läks alles aastaid, kui järgmisena sündinud laps hakkas lilli tooma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen viljatu naine, tänu IVFile emaks saanud. Sellele eelnes mitmeid aastaid katsetamist ja pettumusi, nende aegade sisse mahtus mõistagi ka mitmeid emadepäevi. Rasestumisprobleemidega maadeldes ma isegi ei tundnud, et see päev peaks kuidagi mind puudutama. Keskendusime sel ajal minu emale ja ämmale ja tähistasime seda päeva nende auks. Aga see selleks, see olen mina. Tundeid ei saa määrata ja kui sa tunned, et emadepäev on sulle raske, siis nii on.
AGA. Eeldada, et teised peaksid hakkama ühe päeva tähistamise pärast kuidagi teisiti käituma – sorri, see on juba see USA offended-teema, kus inimesed on iga asja pärast solvunud ja mitte midagi nagu ei saagi enam teha, sest keegi tunneb ennast muidu riivatuna, puudutatuna või lihtsalt halvasti. Midagi ei või tähistada, kedagi ei või esile tuua, sest kes teab, kellele see põhjustab vaimseid kannatusi.
Kui sul on tõsiselt raske olla, siis päriselt, soovitus pöörduda terapeudi poole pole üldse paha mõte. Saad kellegagi rääkida ja auru välja lasta. Aga emadepäeva sellepärast kuidagi teisiti küll tähistama ei pea hakkama.

Muidu tahaksin ka tähelepanu pöörata sellele, et väga sageli on igasugustel avalikel emadepäeva tähistamistel viimastel aastatel just hakatud ära mainima ka naisi, kes tahaksid emad olla, aga selleni mingil põhjusel jõudnud ei ole. Nii et päris lõpuni ei saa isegi probleemist aru tegelikult.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Emaks olemine on siiski palju rohkem kui rasestumine.
Ei mõista teemaalgatuse kibestumist, kuigi olen olnud viljatusega hädas, lapsi oodanud aastaid 5, saime mõlemad lapsed ivfiga ja nüüd on nad juba 10a olemas. Olen elanud üle peetumise-puhastuse. Mõnikord tegi muidugi kurvaks, aga mitte selles võtmes, et miks minul pole ja teistel on, vaid et miks minu suur soov ei täitu (ja äkki kunagi ei täitu, mis siis jne). Seda ma sain ikka aru, et kellelgi on lapsed, see, et tähistatakse emadepäeva, ei ole kuidagi seotud sellega, et kellelgi on hetkel viljatusprobleemid.
Emadepäeval mõtle oma emale ja vanaemale jne, kui sul pole veel endal lapsi. Loodan, et õnnestub sul see emaks saamine! Ja siis saad sa aru, et emadus rasestumise ja rasedusega alles algab. Ja et on ikka põhjust tunnustada küll neid, kes on saanud lapse või lapsed, ühe või mitu ja/või väikese vahega jne, ja kes sellega hästi hakkama saavad, kes on oma lastele head emad.

Lase see kadedus lahti, sellega, et neil on lapsed, pole keegi sinult midagi ära võtnud. Sedasorti kibestumist näeb elus nii tihti ja see on niiii mõttetu… samamoodi tuleb igal isadepäeval teema, kuidas minu lapsel pole isa ja miks üldse isadepäevi peab pidama, kui minu laps kurb on! No kuulge.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga naistepäeval ootad ju ka lilli, mis siis, et seda kas sünnid mehe või naisena, ei saa ise valida? 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga naistepäeval ootad ju ka lilli, mis siis, et seda kas sünnid mehe või naisena, ei saa ise valida? 🙂

😀 Kui ma oleksin mees, siis ma ilmselgelt ei ootaks naistepäeval lilli. Panna ühte patta inimese sugu ja terviserikked on ikka päris huvitav loogika.

Aga nõustun, et on võimalus lapsendada ja ka selle läbi emaks saada. Mingit kibestumist ei ole, lihtsalt see on reaalne vaatenurk elule. See link raadiosaatest oli väga hea, käsitles seda vaatenurka süvitsi.

Kõikidele praegustele ja tulevastele emadele ikka head!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen ikka öelnud meeste kohta, et valmis teha oskab igaüks, aga isa on see, kes kasvatab ja on olemas. Kasvanuna peres, kus minu isa ei olnud minu bioloogiline isa, ütlen, et oluline ei olegi, et sind kasvataks bioloogiline vanem, oluline on, et sind armastataks.
Pole parata, kõigil naistel, kes seda sooviks, ei õnnestu lapsi loomulikul teel saada. Aga oma lähitutvusringkonna pere järgi julgen öelda, et lapsendades on nad samaväärsed vanemad. Või ka mu töökaaslane, kes ei saanud lapsi, aga peale õe surma sai emaks õe viiele lapsele.
Elu on imelik ja sageli ebaõiglane. Ära kurvasta, sa ei ole ainus, kes nii tunneb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja on psüühiliselt haige ja peaks saama mingit ravi. Miks lastakse siin foorumis emade peale oma sappi välja kallata?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja on psüühiliselt haige ja peaks saama mingit ravi. Miks lastakse siin foorumis emade peale oma sappi välja kallata?

Inimesel on kurb kogemus, ei maksa päris tümitama ka kukkuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja on psüühiliselt haige ja peaks saama mingit ravi. Miks lastakse siin foorumis emade peale oma sappi välja kallata?

Inimesel on kurb kogemus, ei maksa päris tümitama ka kukkuda.

Oma kurba kogemust ei ole kellelgi õigust muu maailma peal välja elada. See peaks olema igale mõtlevale inimesele selge. See, mida teemaalgataja siin teeb, on tahtlik ja süstemaatiline emade solvamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 35 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Emadus, emadepäev ja viljatusega maadlevad naised, kes sooviksid olla emad