Keeletaju küsimus. Kas teie jaoks on järgnevad kaks lauset sama tähendusega või on mingid erinevused? Millised?
1) Ahjust tuli välja põdralihast vorsti.
2) Põdralihast vorstid tulid ahjust välja.
Teema: Emakeelehobi nurk
10.11.2023 22:02
10.11.2023 22:02
Oih, tahtsin hobinurka panna. Enam pole parata.
10.11.2023 22:46
Esimene lause tekitab silme ette pildi, kus vorsti pressib ahjuukse vahelt välja. Umbes nagu vahtu masinast, kuhu on liiga palju pesuainet pandud.
Teine lause tundub normaalne, aga lisaks sinna juurde, et keegi võttis vorstid ahjust välja, sest ise ei tule nad kuskile.
10.11.2023 22:51
Esimene on piiritlemata situatsioon, teine on piiritletud situatsioon. Lisaks on teema ja reema lausetes vahetatud.
10.11.2023 23:16
1) Ahjust tuli välja põdralihast vorsti.
Olid lihatööstuses ja nägid möödaminnes, kuidas ahjust need vorstid välja tulid/võeti. See tegevus ilmselt jätkus pikemalt.
2) Põdralihast vorstid tulid ahjust välja.
Nägid, kuidas keegi ahjust pannitäie põdravorste välja võttis. Kas olid enne mõelnud, et mis seal ahjus küll olla võiks ja mis lihast või ootasid, millal nad sealt ometi välja tuleksid, et saaks sealihast vorstid asemele panna.
11.11.2023 00:05
Esimeses lauses see protsess justkui toimuks veel ja pole veel lõppenud. Teises lauses on tegevus lõpetatud ja vorstid on ahjust väljas.
11.11.2023 00:20
Just. Lõpetamata ja lõpetatud tegevus.
11.11.2023 09:05
Esimene lause tekitab silme ette pildi, kus vorsti pressib ahjuukse vahelt välja. Umbes nagu vahtu masinast, kuhu on liiga palju pesuainet pandud.
Teine lause tundub normaalne, aga lisaks sinna juurde, et keegi võttis vorstid ahjust välja, sest ise ei tule nad kuskile.
Minul ka täpselt samad nüansid.
11.11.2023 09:27
Mu meelest on teema pealkirigi juba grammatiliselt vale või vähemalt ei saa mina küll aru, mida tähendab “Emakeelehobi nurk”?!
11.11.2023 10:16
Mu meelest on teema pealkirigi juba grammatiliselt vale või vähemalt ei saa mina küll aru, mida tähendab “Emakeelehobi nurk”?!
Nurka, kus hobina tegeletakse emakeelega? Mis siin arusaamatut on.
12.11.2023 16:12
Esimene lause on lihtsalt jabur ja vigane. Nagu ahjust pressiks vorsti välja vms, kuna tegija on seal liiga ebaselge, vorst tuleks ise ahjust välja.
Teine lause tähendab, et keegi võttis põrdalihast vorstid ahjust välja. Võib ju muidugi ka seda suht jaburaks ajada, et põdravorstid jalutasid/tulid ise ahjust välja. Võiks olla lauses tegija, KES võttis vorstid ahjust välja.
12.11.2023 16:27
Nurka, kus hobina tegeletakse emakeelega? Mis siin arusaamatut on.
Emekeelehobi nurk on väga kohmakas ja imelik. Peaks olema: hobinurk emakeele huvilistele.
Küsitud laused on mõlemad imelikud, eriti esimene. Ahjust ei tule vorsti. Ja ise ei tule vorstid kuskilt ahjust välja. Seege ei vaevu neid lauseid kuidagi analüüsimagi, sest nad on juba sisult vildakad ja mittekasutatavad.
12.11.2023 17:01
Ja ise ei tule vorstid kuskilt ahjust välja.
Sa pole umbisikulist teguviisi varem eesti keeles kasutanud ega märganud? Kui tegija isik pole oluline (näiteks suures vorstitööstuses) pole absoluutselt vaja lisada, kes täpselt võttis vorstid ahjust välja, täiesti sobib öelda, et vorstid tulid ahjust välja. Samuti kodus, kui ema lõpetas vorstide küpsetamise ja hõikab, et “vorstid tulid ahjust välja, tulge sööma”.
Ja ka esimesel lausel pole grammatiliselt midagi viga. Sisu on teine asi – aga olukorras, kus tõesti ahjust pressib vorsti välja (mingi suur jama on), on seegi lause omal kohal.
12.11.2023 17:04
Sisu on teine asi – aga olukorras, kus tõesti ahjust pressib vorsti välja (mingi suur jama on), on seegi lause omal kohal.
Omal kohal? Sellist olukorda ei ole olemas. Mädapunn pressib mäda välja, aga ahi vorsti välja ei pressi. Vorstimasin võib minna umbe ja hakata vorsti välja pressima, mitte ahi.
12.11.2023 17:07
Kui tegija isik pole oluline (näiteks suures vorstitööstuses) pole absoluutselt vaja lisada, kes täpselt võttis vorstid ahjust välja, täiesti sobib öelda, et vorstid tulid ahjust välja. Samuti kodus, kui ema lõpetas vorstide küpsetamise ja hõikab, et “vorstid tulid ahjust välja, tulge sööma”.
Ükski ema nii ei räägi, kes just päris kirjaoskamatu ei ole. Ema ütleb, vorstid said valmis, tulge sööma. Ja vorstitööstuses ei küpsetata vorste, umbisikulises tegumoes öeldakse, et vorstid võeti ahjust välja.
12.11.2023 17:09
Emakeelehuviline teeb teema, kus arutleb kummaliste lausete üle ja terve hulk inimesi kiidab kaasa, et nendes lausetes pole midagi imelikku. Keeleoskus on ikka väga alla käinud. Pealkiri on ka selline, et ükski keeleoskaja nii ei ütle.
12.11.2023 18:04
Ja vorstitööstuses ei küpsetata vorste, umbisikulises tegumoes öeldakse, et vorstid võeti ahjust välja.
Mul tekkis küll silma ette konveier, kus ühelt poolt lähevad vorstid sisse ja teiselt poolt välja. Selle kohta ei saa öelda “võeti välja”.
12.11.2023 18:06
Mul tekkis küll silma ette konveier, kus ühelt poolt lähevad vorstid sisse ja teiselt poolt välja. Selle kohta ei saa öelda “võeti välja”.
Mis sellel konveieril ahju ja vorstide küpsetamisega pistmist on? Vorstimasinast võivad välja tulla jah, aga mitte ahjust.
12.11.2023 18:18
Sa pole umbisikulist teguviisi varem eesti keeles kasutanud ega märganud? Kui tegija isik pole oluline (näiteks suures vorstitööstuses) pole absoluutselt vaja lisada, kes täpselt võttis vorstid ahjust välja, täiesti sobib öelda, et vorstid tulid ahjust välja. Samuti kodus, kui ema lõpetas vorstide küpsetamise ja hõikab, et “vorstid tulid ahjust välja, tulge sööma”. Ja ka esimesel lausel pole grammatiliselt midagi viga. Sisu on teine asi – aga olukorras, kus tõesti ahjust pressib vorsti välja (mingi suur jama on), on seegi lause omal kohal.
Sa ajad ikka erilist kelbast! Vorstid ei tule ise ahjust välja, need laused ei kõlba kumbki.
12.11.2023 19:14
Omal kohal? Sellist olukorda ei ole olemas.
Kullakesed, keel on selline huvitav asi, et sellega saab kirjeldada ka asju, mida olemas EI OLE 🙂 Abstraktse mõtlemisega on ikka nii paljudel perekoolikatel probleeme, pidevalt näeb seda. Ei suuda end argielust lahti rebida ning rääkida KEELEST. Keelest on see teema. Mitte sellest, mispidi ja kas vorstid saavad ise ahjust välja või mitte. On fakt, et keeleliselt pole kummalgi lausel häda midagi.
12.11.2023 19:31
On fakt, et keeleliselt pole kummalgi lausel häda midagi.
Ja miks peab keelenurgas arutama mingeid lauseid, mida ei saa kasutada? Miks mitte tuua paremaid näiteid, et arutlusest oleks ka midagi kasu?
12.11.2023 19:57
Mu meelest on teema pealkirigi juba grammatiliselt vale või vähemalt ei saa mina küll aru, mida tähendab “Emakeelehobi nurk”?!
Nurka, kus hobina tegeletakse emakeelega? Mis siin arusaamatut on.
Mis asi on emakeelehobi? Jabur.
12.11.2023 21:10
Põdralihavorst.
Kohutavad laused, kus neid küll kasutstakse.
13.11.2023 06:23
Keeletaju küsimus. Kas teie jaoks on järgnevad kaks lauset sama tähendusega või on mingid erinevused? Millised?
1) Ahjust tuli välja põdralihast vorsti.
2) Põdralihast vorstid tulid ahjust välja.
Esimene lause on täiega vigane. Mitte sisuliselt, aga vormiliselt. Imelik, et te seda keegi pole märganud.
Peaks olema kas: Ahjust tuli välja põdralihast vorst (ainsuses)
Või: Ahjust tuli välja põdralihast vorstE (saab ka nii öelda, kuid see on natuke imelik).
Või: Ahjust tuliD välja põdralihast vorstiD (mitmuses).
Asi pole selles, kas tulid (justkui ise) või ei tulnud, nii saab öelda küll ja pole midagi katki. Lihtsalt ei saa aru, kas ainsuses või mitmuses, mõlemat korraga ei saa olla, vähemasti mitte selles kontekstis. See keskmine variant ongi veidi võõrik.
Ja veel – pooled nn parandajad kirjutavad ise trükivigadega. Krt vaadake siis ise ka omaenda tekst üle, enne kui tuututama kukute.
13.11.2023 08:52
Ja veel – pooled nn parandajad kirjutavad ise trükivigadega. Krt vaadake siis ise ka omaenda tekst üle, enne kui tuututama kukute.
Trükivigadega? Kirjavigadega tahtsid vist öelda? Ei tasu tuututada jah, kui ise ka kirjutada ei oska.
13.11.2023 08:55
Ja veel – pooled nn parandajad kirjutavad ise trükivigadega. Krt vaadake siis ise ka omaenda tekst üle, enne kui tuututama kukute.
Trükivigadega? Kirjavigadega tahtsid vist öelda? Ei tasu tuututada jah, kui ise ka kirjutada ei oska.
Just nimelt trükivigadega – ingl k typo. St mitte niivõrd grammatiliselt vigaselt, need oleksid siis kirjavead, vaid justnimelt hooletust trükkimisest tingitud vead.
13.11.2023 09:19
Püha jumal küll, miks oli vaja see esimene lause avalikku ruumi paisata? Mul on nüüd pilt silme ees, kuidas ahjuuksest muudkui voogab vorsti, seda ei saa peatada ja terve köögipõrand on kaetud auravate punaste vorstidega, need moodustavad järjest kõrgema kuhja, varsti hakkab ka uksest ja aknast vorsti välja pressima. Nagu mingi sürrealistlik multikas. Mühhhhh!
Kui sa tahtsid lause struktuuri kohta küsida, siis miks sa ei teinud selliste sõnadega lauset, mis päriselt ka võimalik on? Nt:
Ahjust tuli välja sinist suitsu.
Ahjust tuli välja pahvakas tossu.
Kapist tuli välja mitmeid kadunud esemeid.
Jne, jne.
13.11.2023 09:31
Just nimelt trükivigadega – ingl k typo. St mitte niivõrd grammatiliselt vigaselt, need oleksid siis kirjavead, vaid justnimelt hooletust trükkimisest tingitud vead.
Hooletust toksimisest tekkinud vigu on siin küll ülimalt vähe. Ikka selles on asi, et inimesed ei oska kirjutada, lauseehitus on halb ja tehakse grammatikavigu. Paar näpuviga on selle kõrval täiesti tühine asi.
13.11.2023 10:13
Just nimelt trükivigadega – ingl k typo. St mitte niivõrd grammatiliselt vigaselt, need oleksid siis kirjavead, vaid justnimelt hooletust trükkimisest tingitud vead.
Hooletust toksimisest tekkinud vigu on siin küll ülimalt vähe. Ikka selles on asi, et inimesed ei oska kirjutada, lauseehitus on halb ja tehakse grammatikavigu. Paar näpuviga on selle kõrval täiesti tühine asi.
Ega ikka ei ole vähe. Muudkui neid ei saa parandada, kui sa Käo alt kirjutad. Ja paljud inimesed ei olegi võimelised õigesti kirjutama ega saa sinna midagi parata, samas kirja- ja trükivigu saaks küll vältida tekstis, mida eetrisse paisatakse. Kas sa õigustad siis hooletust ja hoolimatust? Mina arvan, et õigekirja kallal naaksuma hakates tuleks enda tekstki üle vaadata, et see perfektne oleks, muidu pole selliseks naaksumiseks mingit moraalset õigust.
13.11.2023 11:44
Kui sa tahtsid lause struktuuri kohta küsida, siis miks sa ei teinud selliste sõnadega lauset, mis päriselt ka võimalik on? Nt:
Ei tahtnud struktuuri kohta midagi küsida. Just konkreetsete lausete kohta tahtsin küsida.
Mul on nüüd pilt silme ees, kuidas ahjuuksest muudkui voogab vorsti, seda ei saa peatada ja terve köögipõrand on kaetud auravate punaste vorstidega, need moodustavad järjest kõrgema kuhja, varsti hakkab ka uksest ja aknast vorsti välja pressima. Nagu mingi sürrealistlik multikas. Mühhhhh!
Aga täpselt 🙂 Mul tekkis ka sama assotsiatsioon. Vorsti tuleb ja tuleb ja see ei lõpe. Just seepärast küsisingi. Kohtasin just seda esimest lauset FB-s, üks andis teada, et saab vorsti osta – aga tegi seda just täpselt esimese lause vormis. Ja siis mul tekkis huvi, et kas ainult minu jaoks on sellised tähendusvarjundid kahel erineval lausel või ka teistel. Perekoolile omaselt muidugi sain kohe riielda, aga mis mul sellest, ma harjunud 🙂 Tänan vastajaid!
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
