Esileht Pereelu ja suhted emast on saanud joodik

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 50 )

Teema: emast on saanud joodik

Postitas:

Ma tean, et sellele loole ei ole häid lahendeid aga auru välja laskmiseks kirjutan.

Meil on oma kodu ka, praegu seisab tühjalt, sest plaanisime selle ära müüa ja vanemate poole kolida. Idee oli üllas, aitaks 70 aastastel lihtsamini majapidamisega hakkama saada ja vanast majast jõudumööda oma kodu ehitada. Koht on ilus ja südamelähedane.
Saime oma tööasjad ka nii sättida, et teeme nüüd siin nii tööd kui siis töövälisel ajal tegeleme remondi, majapidamise, koristamise ja söögiga. Varem, turvalises kauguses olles, ei saanud ma aru, mis siin tegelikult toimub. aga nüüd on paari kuuga selge, et ema on alkohoolik, sõna otseses mõttes, ta valetab, ei korista, ei tee mitte midagi peale seepide vahtimise voodis ja alkoholi joomise, peldikus käib ka. ( muidu on vannituba aga peale tema käiku muutub peldikuks senikaua kuni jälle ära kraamin)
Isa joob ka aga vähem, ta teeb ikka tööd, tegeleb puude, kasvuhoone, põllu, loomade ning suudab ehituses aidata. Emast on saanud aga täielikult degenereerunud inimene. Ma ise ka ei usu, et sama inimene oli minevikus hooliv, puhas, korralik, intelligentne.
Nüüd ta ei suuda wc vett peale tõmmata, käsi ei pese, riideid ei vaheta, mustad käed nühitakse lihtsalt käteräti sisse, iga päev vahetan köögi ja vannitoa käterätte, endal on rõve olla muidu. Ja ma ei ole pedantlik korranõudja
Mõeldakse endale tuhat tervisehäda külge ja valetatakse pidevalt et tal on halb olla, aga kui arvab, et keegi ei näe, kepsutab õues üsna kõbuselt ringi. Kui mu mees tuleb õhtul töölt, haarab kargud kaenalasse ja koperdab õue, rääkimaks, kui halb tal on ja kuidas ta täna jälle minu käest sõimata sai.

praegu tunnen, et jätame siia majja panustatud raha ja aja sinnapaika ja kolime oma koju tagasi, sellest on hirmus kahju, aga lapsed ei pea nägema pidevalt purjus vanaema. Isa kaitseb teda ja käib koos temaga poes, alkohol peidetakse ära ja siis salaja juuakse, mulle näkku valetades, et nad ei joo midagi.

Mul on nii kõrini sellest , et lisaks tööle ja oma lastele on veel kaks täiskasvanut, keda kasida.

Ma ei saa isegi abi otsida, sest kuigi nägu reedab, et kõik pole korras, ei oska võõramad inimesed alkoholismi kahtlustada, arvataksegi, et mingi terviseprobleem, ta oskab veel lühiajaliselt seda varjata aga üldiselt on see jutt juba nii loll ja ühte asja küsitakse kümneid kordi üle, mingit arusaamist kommetest ja viisakusest enam ei ole. ühe ja sama sünteetilisest riidest pluusiga võib ilma pesemata 2 nädalat käia, aga riideid ei vaheta, vägisi ka ei saa tal neid seljast. Ja nii kui meile keegi külla tuleb, passitakse ninapidi juures. Ka sauna ei viitsi ta iga nädal minna.

Üllas mõte, kolm põlvkonda koos rasketel aegadel üksteist toetamas on meie puhul küll lörriläinud üritus. Oma mehe ees on kohutavalt piinlik, mina ta sellesse tõmbasin, siin on ilus ja meil olid suured plaanid, mida siia veel teha ja kuidas.
suuline jutt on aastaid olnud, et maja saab meile.
Aga täna pole ma enam selles kindel, müüme oma maja ära, paneme kogu oma raha siia majja, mis juriidiliselt veel meile ei kuulu ja kui ma oma korranõudmisega liiale lähen, tehakse kinkeleping kellegi teise nimele, peaasi et juua lubab ja viina koju kätte toob.
Teine variant on see, et kui me siin ei ela, läbustatakse see elamine ja kõrvalhooned uuesti nii ära, korjatakse jälle suured rämpsuhunnikud igale vabale pinnale, vannituba ja köök kattuvad kõntsakihiga, muru ja lilleaed lastakse raisku.
Ja ma ei ole valmis seda kadalippu, mis me viimased kolm aastat oleme siin teinud, uuesti läbi elama. Enne siia kolimist töötasime siin kõik vabad nädalavahetused ja puhkuse aja. Õde vend käisid puhkuse ajal reisimas, meie pere rügas tööd teha, mõtlesime, et kui kord siin kõik ilusaks saame, siis ükskord on ka meil aega puhata, aga paistab, et seda aega ei tulegi.
Mu enda tervis ütleb selle jubeda närvesööva koorma all varsti üles. Öösiti enam ei maga ja mõtted muudkui käivad ringi.

Enda pere ja isa tööst on jube kahju ja kui isa tervis peaks üles ütlema, siis mina küll ei tea, mis selle joodikust emaga meie pere tegema peab.
Mu suur laps elab oma elu, õnneks oleme talle korteri suutnud muretseda ja pisem alles läheb kooli ja 7 aastane koos joodikvanaemaga ühe katuse all oleks väga kole. Ta ju ei suuda rahulikult juua, vaid muutub agressiivseks ja hüsteeriliseks, pillub asju, röögib , märatseb. See ei ole enam minu ema, ma ei suuda seda uskuda, see on halb unenägu.

Oskab keegi mu elu adekvaatsemalt hinnata?
Ma olen praegu nii viimase piirini viidud, et tahaks karjuda , lapse autosse panna ja oma koju sõita. Aga mees on veel töölt tulemata ja kuidas ma tema siia jätan. Pealegi tema tööandja enam tagasi vahetada ei võimaldaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 14.06 16:22; 14.06 16:37; 14.06 17:26; 14.06 17:40; 15.06 08:09; 15.06 08:53; 16.06 09:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult probleemi ju polegi – teil on oma kodu olemas, kuhu minna. Minge jooksuga! Sinu jutu järgi tundub, et su vanemad saavad veel endiga hakkama, las nad siis olla seal omaette.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

teemaalgataja olen, jah, ma peaks minema kohe aga see on mu lapsepõlvekodu, mul on isast kahju, mulle ja mu lastele meeldib siin. see pole mini üks maja vaid umbes saja aasta vältel meie pere poolt kasutatud põlistalu ilusas kohas ja ajalooga.
Ma tahan seda kohta päästa, siin vanaks saada, selle on mu esivanemad käsitsi rajanud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 14.06 16:22; 14.06 16:37; 14.06 17:26; 14.06 17:40; 15.06 08:09; 15.06 08:53; 16.06 09:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui teil on oma kodu olemas, siis minge sinna kiiresti tagasi. Mille pärast sa üldse muretsed – et ema-isa kodu lagastatakse ära? No lagastatakse jah, aga las lagastatakse.

Mida kauemaks sa sinna jääd, seda suuremaks muutub sõltuvus (neil sinust) ja seda raskem (emotsionaalselt) on sul sealt süümepiinadeta lahkuda.

Oma maja raha panna juriidiliselt võõrasse omandisse on muidugi ka hirmus vale mõte. Kui veel teisi pärijaid ka on, siis – kõike võib ju veel juhtuda.

Tean mida räägid. Minu ema on ka padujoodik. (Isa üldsegi mitte!) Alustab hommikut keerates korgi 2L Bock õlult. On juba hommikul purjus ja ütleb mulle, et ta pole mittttte midagiiii joonud. See on väga haige. Ja seda ei ole võimalik muuta!! Ja sellega ühe katuse all elada on täielik vaimu tapmine. Sa lihtsalt lähedki hulluks. Päästa oma laps(ed) sellest perspektiivist.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.06 16:38; 14.06 16:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]teemaalgataja olen, jah, ma peaks minema kohe aga see on mu lapsepõlvekodu, mul on isast kahju, mulle ja mu lastele meeldib siin. see pole mini üks maja vaid umbes saja aasta vältel meie pere poolt kasutatud põlistalu ilusas kohas ja ajalooga.
Ma tahan seda kohta päästa, siin vanaks saada, selle on mu esivanemad käsitsi rajanud.[/tsitaat]

Mine sinna tagasi siis kui ema eest läinud. Mitte kusagile ei kao see ajalugu ja mitte keegi ei keela maja korras hoida distantsilt.

Usu, su lastele ei meeldi seal, kui neil hakkavad käima külas teised noored ja lapsed, kes näevad sinu lapse purjus vanaema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.06 16:38; 14.06 16:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Raske olukord. Saan sinu hingepiinadest väga hästi aru. Kõik lapsepõlve toredad mälestused on selle kohaga seotud. Ei oska midagi tarka soovitada. Tahtsin lihtsalt sulle jõudu soovida. Selline mõnus põliste eestlaste jonnakus ja sitkus kumab läbi Sinu tekstist 🙂 Ma olen kindlen, et ükskõik millise lahenduse Sa leiad, ei lase Sa sellel talul ära kaduda. Sul on selleks liiga palju tahtejõudu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mine oma koju jah tagasi,minu ema oli ka joodik,ma tean,mida sa tunned,sellepärast lasingi varvast niipea,kui vanus lubas,mitte midagi ei aita selles staadiumis enam,pealegi tõesti,kui sul veel õdesid-vendi ja nad praegu on ükskõiksed,siis usu mind,kui see aeg kätte tuleb,mil maja jagada,on nad nagu 5 kopikat platsis,mine ela oma elu,ära mõtle selle peale enam,kui kord lähebki nii,et saad endale,siis otsustate,mida teete.PS.selline kodune elu võib sind lõpuks oma mehest lahku ka viia

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

teemaalgataja olen, õde ja vend on mõlemad praegu edukad, nende elud on linnas paigas ja nad ise väidavad et nende pered on üdini korteriinimesed, ei viitsi nemad maal sahmida. appi muidugi tulevad, kui kutsume mõnda suuremat tööd tegema ja vaikimisi on jäänud, et mina saan talu ja vanemad.
Nemad on muidugi ka saanud vanemate abil omal ajal hea hariduse ja algseemne oma koduks, nii et neil kummalgi laene ei ole.
Muidugi ma ei tea, mis olukord on siis, kui ükskord päranduseni asi läheb, ka venna ja õelapsed on täisealised. Nad on lapsest peale siin olnud ja praegugi sõitsid siia. eks ma pean siis õhtuks suurema paja võtma.
Suguvõsa arvates olen ma vist mingi raudnaine, eks nad ikka kõik loodavad mu peale, arvestavad minuga ja tahavad et ma kõikide probleemid lahendan.
Emaga on asi nüüd jälle sealmaal, et kalpsab aga nägu naerul õus ringi ja siristab lastega ning täna lõunast suurt tüli nagu polekski olnud ja ega tema meil ju joo ja see tühi 0,5 liitrine viinapudel tekkis laua alla pühast vaimust.
Ma veel veidi püüan ja siis sõidan oma koju närve puhkama, eks mees saab siin paar päeva ka üksi hakkama, teen sügavkülma suurema koguse poolfabrikaate valmis.

Ma pole sellel kevadel ka enam saunaõlut ega ühtegi keefiirist kangemat alkoholi joonud, nii suur vastikus on kogu alkoholi suhtes ja hirm ka , järsku on mul ka joodikugeen, kuigi 40 eluaastaks oleks see ehk välja löönud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 14.06 16:22; 14.06 16:37; 14.06 17:26; 14.06 17:40; 15.06 08:09; 15.06 08:53; 16.06 09:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui sul on olemas veel öde ja vend, kuidas sa saad nii kindel olla, et see maja kunagi just sulle pärandatakse?
[/tsitaat]

sama mõte siin. kas on plaan õele ja vennale vanemate surma järel nende osa välja maksta? või loodab teemaalgataja suusõnaliste kokkulepete igavest kestvust? mina küll oma venna eest niimoodi vanemate maja ära ei kõrvaldaks. et kolin aga sisse, hakkan remonti tegema ja siis nagu saabki kõik minu omaks kunagi.

soovitan ikka vanemate maja osas kokkulepped ära teha. soovitavalt kirjalikud. sest tahaks näha inimest, kes tänapäeva laenude ja liisingute maailmas loobub vabatahtlikult oma pärandiosast ja kes ei soovi vaba raha, et omaenda lapsi parema stardiplatvormiga ellu lükata….

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mul sama mure ämmaga. Ei julge kellelegi rääkida, kuna naised tavaliselt ei joo…
Elasime samas majas wc ühine. Algul oli normaalne, kuid aina hullemaks läks. Vabanust, kuid ta haises jne, ei koristanud, et koridoris oli juba halb lõhn. Piinlik oli rääkida (ei julgenud midagi öelda)ja lõpuks saime asja nii kaugele, et mees ostis talle korteri.
Ta joob 2L Bock tavaliselt päevas(kangem kraam ka ,kui on), ega varjagi, et õlu meeldib. Nüüd väike beebi majas ja ämm helistab pidevalt, millal lapse temale hoidmiseks toon. Meil ikka vaja mehega lapsest puhkust….Ei ole julgust öelda, et ei usalda oma last talle, kuna joob.Kardan ,et jääb magama..puhtusest ei hooli, vastik mõelda, kui süüa teeb. Ah, kahju kõigest..ei ole ju halb inimene, kuid ei usalda

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

sama mõte siin. kas on plaan õele ja vennale vanemate surma järel nende osa välja maksta? või loodab teemaalgataja suusõnaliste kokkulepete igavest kestvust? mina küll oma venna eest niimoodi vanemate maja ära ei kõrvaldaks. et kolin aga sisse, hakkan remonti tegema ja siis nagu saabki kõik minu omaks kunagi.

soovitan ikka vanemate maja osas kokkulepped ära teha. soovitavalt kirjalikud. sest tahaks näha inimest, kes tänapäeva laenude ja liisingute maailmas loobub vabatahtlikult oma pärandiosast ja kes ei soovi vaba raha, et omaenda lapsi parema stardiplatvormiga ellu lükata….[/tsitaat]

siin oli kõik väga vilets, kuivkäimla, vesi kaevust pangega, käestlastud viimistlus, kõik ruumid täis suvalist träni, et äkki läheb vaja, lagunenud kasvuhooned , võsa, malts.
Vend ega õde ei tahtnud siin midagi tegema hakata, neile meeldib igal talvel soojamareis teha ja suvel pikem spa või või rannapuhkus. Meie vaba raha on kõik siia läinud ja seda pole mitte vähe.
Maal ju pole kanalisatsioonitrasse jms. et tõmbad aga toru tänavalt majja ja ehitad vannitoa. Kõik need ehitusload ja kooskõlastused ja muu on võtnud metsiku aja. ehitamine samaoodi, täna tuleb vesi kraanist ja wc on soe põrandaküttega ja igati kaasaegne. Vanematel on muidugi kõik kasutada, automaatpesumasin ja nõudepesumasin samuti.
aga ja, 5 aasta pärast , kui me sellises tempos edasi ehitame, on selle koha väärtus kindlasti mitmekordistunud, ümberringi on tekkinud uusi asumeid ning koht muutub üha populaarsemaks. Kaugus tõmbekeskustest on samuti hästoi väike, nii et ka oma äritegevusega saaksime siin hakata tegelema.
Hing kisub siia, kaine mõistus ütleb et põgene ( täpselt nii, nagu te kõik soovitate)

Tänan kaasa mõtlemast!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 14.06 16:22; 14.06 16:37; 14.06 17:26; 14.06 17:40; 15.06 08:09; 15.06 08:53; 16.06 09:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

õpi juba varakult loobuma asjadest, kasvõi maakodu, muidu oled vanaduses samasugune hoarder nagu su vanemad. loomulikult hakkavad nad rämpsu korjama kohe, kui sa pildilt ära kaod, see on nende loomuses ja nad ei loobu sellest, sul on veel võimalus loobuda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa kirjutad justkui minu elust.Mis on mul sulle muud öelda, kui lihtsalt seda, et ma MÕISTAN sind. Mõistan, kui lõpmata kallis ja südamesse kasvanud võib olla oma lapsepõlve-maakodu. Mõistan seda kihku just see koht aina paremaks ja ilusamaks muuta, selleks on südames ja kätes lõputult soovi ja energiat.

Tean ka, mida tähendab alkoholiprobleemiga vanem ja seetõttu viimse piirini viidud närvid.

Meie pöördusime linna tagasi, närv ei pidanud vastu. Samas ei meeldi linnaelu meile üldse ning me ostsime endale uude kohta tüki maad ning ehitame sellele maja. Linnakodu müüme maha.

Mees on uue maja ehitusest haaratud. Ka mina olen rahul, et saame maale kodu, kus on rahulik ja rõõmus õhkkond. Aga hing valutab sees, sest minu juured, minu hing ja minu süda on minu lapsepõlve maakodus. Ma tunnen hinges, et peaksime olema, elama ja tegutsema hoopis seal. Ja tegutseksimegi, kui isal poleks alkoprobleemi.

Vahepeal õhtuti soovin lausa, et me korterit keegi ei ostaks ning uue maja ehitus seega pooleli jääks ja et mingi ime läbi isa ennast muudaks ja ma saaksin oma elu oma lapsepõlvekodus ära elada.

Njah, mõistus ja tunded. Valisin mõistuse, aga hing valutab sees. Ei suuda mõeldagi, et kunagi peaksin oma lapsepõlvetalu ära müüma.

Head sulle.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Me ei käi samal põhjusel oma äial ämmal kylas, kuna äi joob, ämm eitab probleemi. Ei taha, et lapsed näeks purjus vanaisa, mees samuti iga kord häiritud. Koht on kaunis ja lastel ruumi jooksmiseks ning looduses tuhnimiseks, pole kaugel linnast jne. Kunagi kooselus algul arutasime ka sinna kolimist (ruumi on vabalt kahele perele), aga mina olin vastu, et tahan ikka oma ja ise. Jumal tänatud, et see otsus sai tehtud. Õnneks me pole sinna investeerinud, vastupidiselt teemaalgatajale. Süda tilgub verd teemaalgataja jutu peale.
Sul on ikka väga kahtlane olukord tekkinud, kogu selle karunaha jagamine enne karu laskmist.
Kuna vanust juba 70 kandis ning alkohol mängus, on dementsus kiirelt tulemas. Tulemas hooldus probleemid… dementne vanainimene on õudus kuubis ning sa juba kirjutasid, et purjus olles rõuskab ja on vägivaldne…
Koli välja või lase talukoht endale kinkelepinguga vormistada, vanemad võivad surmani sees elada.
Senised suulised kokkulepped jne võivad igal hetkel muutuda, pärast nõuavad õde-vend sinult oma osa välja ostmist või viskavad lihtsalt väljams.. elu keerdkäigud..kelle laps vajab oma elamise sissemakset jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui õde ja vend tulevad, istu nendega maha ning räägi neile olukord ära. Ehk oskavad nad kõrvaltvaatajatena nõu ja jõuga abiks olla.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arvan, et olete naiivsed inimesed. See, et 5 a. tagasi õde ja vend polnud sellest räämas majast huvitatud, ei tähenda seda, et kui olete seal mehega kõvasti tuuninud, seda enam ei taha.
Nii mõnus ju, kui leidub üks rumaluke, paneb 5 a. meeletult raha ja aega sinna majja. Ja, kui ükskord maja jagamiseks läheb, on kohe platsis.
Samas võin ma ka väga rikutud inimene olla, sorry.
Korjake oma kodinad kokku ja minge oma koju tagasi. Seni kuni maja pole kinkelepinguga Sulle tehtud, ei ole mõttekas sinna rohkem investeerida.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Imestan, et mitte keegi eelpool kirjutajatest pole pakkunud varjanti ema aidata kuidagi. Katsu emaga rääkida sellest probleemist ja kui võimalik siis ravile suunata. Kurb lugeda kuidas enamus mõtlevad kuidas oma vanematekodust võimalikult kiiresti sääred teha niikui mõni probleem ilmneb aga maja tahaks küll ju.
Kahjuks tean küllaltki hästi millest räägin, ka minu ema oli alkohoolik. Paraku elasime emaga väga kaugel teineteisest ja alkoholiprobleemist sain teada vist liiga hilja. Tegime vennaga kõik, et teda kuidagi aidata aga kahjuks ta suri paar aastat tagasi. Siiani tunnen süütunnet, et ei saanud oma ema jaoks piisavalt teha. Hetkeksi polnud toona mõtet, et ah las joob, pole minu probleem, mul oma elu. Ma ei saa aru kuidas saab oma emasse nii külmalt suhtuda 🙁

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mis paranoia siin perekoolis selle pärandamise ja varajagamisega pidevalt on? Kas enam ei ole siis üldse normaalseid peresid, kus õed-vennad ei kakle laskmata karunaha pärast ja ei sae iga vanemast jäänud asja millimeetri pealt pooleks.
Ma ei tea enda suhtlusringis ühtegi peret, kus lapsed oleks vanemate päranduse pärast omavahel tülitsenud või veel enam – eeldavad tulevast tüli.
Ma elan vist teisel planneeedil (seal kus teemaalgatajagi, sest ka temal ei paista see mureks olevat)
Teemaalgatajale – saan aru, et su elu on kodutalus juba paigas ja panustatud on liiga palju selleks, et teha tagasipööre. Oma vanemaid sa muuta ei saa, seega on ainus võimalus elada edasi nii, et see probleem sind võimalikult vähe muserdaks. Peamine – ära võta ema allakäiku enda häbina ega enda probleemina.
Mis vanemad ise teie sinnakolimisest arvavad? Nende elu muutus ju ka kardinaalselt. Midagi ta oma joodikuaruga ju ikkagi arvab?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.06 21:08; 14.06 21:20; 14.06 22:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]teemaalgataja olen, jah, ma peaks minema kohe aga see on mu lapsepõlvekodu, mul on isast kahju, mulle ja mu lastele meeldib siin. see pole mini üks maja vaid umbes saja aasta vältel meie pere poolt kasutatud põlistalu ilusas kohas ja ajalooga.
Ma tahan seda kohta päästa, siin vanaks saada, selle on mu esivanemad käsitsi rajanud.[/tsitaat]

See on juba kaassõltuvus. Samasugune probleem, nagu alkoholism ise.

Põgene kiiresti, kuni võimalik!!!!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

no see 70a joodik naine küll ravile enam ei lähe !!! vaata tänaval neid kodutuid joodikuid-arvad et sellised joodikud tahavad ennast ravida ?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]789456 kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

See on juba kaassõltuvus. Samasugune probleem, nagu alkoholism ise.

Põgene kiiresti, kuni võimalik!!!![/tsitaat]
oma põlises sünnitalus elada tahtmine on kaassõltuvus?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.06 21:08; 14.06 21:20; 14.06 22:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]stef-pojaga kirjutas:[/small]
[tsitaat]Imestan, et mitte keegi eelpool kirjutajatest pole pakkunud varjanti ema aidata kuidagi. [/tsitaat]

Joodikut ei saa aidata, kui joodik ise seda ei taha.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]789456 kirjutas:[/small]
oma põlises sünnitalus elada tahtmine on kaassõltuvus?[/tsitaat]

Kuidas sa ennast TEGELIKULT seal tunned? Kuidas sinu lapsed seal ennast tunnevad? Oled sa seal praeguses situatsioonis õnnelik? Kas sinu päriskodu ei ole sulle ja lastele armas?

Loe kaassõltuvuse kohta, siis saad aru mida mõtlen. Teema on liiga pikk ja keeruline, et foorumis seletada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]stef-pojaga kirjutas:[/small]
[tsitaat]Imestan, et mitte keegi eelpool kirjutajatest pole pakkunud varjanti ema aidata kuidagi. Katsu emaga rääkida sellest probleemist ja kui võimalik siis ravile suunata. Kurb lugeda kuidas enamus mõtlevad kuidas oma vanematekodust võimalikult kiiresti sääred teha niikui mõni probleem ilmneb aga maja tahaks küll ju.
Kahjuks tean küllaltki hästi millest räägin, ka minu ema oli alkohoolik. Paraku elasime emaga väga kaugel teineteisest ja alkoholiprobleemist sain teada vist liiga hilja. Tegime vennaga kõik, et teda kuidagi aidata aga kahjuks ta suri paar aastat tagasi. Siiani tunnen süütunnet, et ei saanud oma ema jaoks piisavalt teha. Hetkeksi polnud toona mõtet, et ah las joob, pole minu probleem, mul oma elu. Ma ei saa aru kuidas saab oma emasse nii külmalt suhtuda 🙁
[/tsitaat]

Keegi ei rääkinud ema ravile suunamisest, sest SEE ON NAERUVÄÄRSELT LOLL MÕTE.
Teemaalgataja ema ju ei ole joodik ja tal ei mitte mingit probleemi, ta on vana ja haige. Teemaalgataja mõtleb lihtsalt probleeme välja.
– vähemalt nii arvab teemaalgataja ema.

Mitte ühtki inimest ei saa aidata, kui ta seda ise ei taha. Sinu ema on surnud ja seepärast sa ARVAD, et sa oleksid saanud teda kuidagi aidata. Tegelikult peaksid sa olema õnnelik, kõlab jah julmalt, aga olema justnimelt õnnelik, et sinu ema suri nii kiiresti. Sest nii jättis ta endast helge mälestuse. Sa ei pidanud kasima dementse joodiku järelt, kes ennast täis laseb ja kui sa teda aidata püüad, siis sind läbi ropult läbi sõimab. Sest kahjuks on nii, et ükskõik kui intelligentne ja südamlik see inimene polnud varem, alkoholism hävitab selle kõik.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.06 21:40; 14.06 21:54; 15.06 10:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa pead läbi mõtlema, mis on sulle kallim, kas sinu elu, sinu mehe elu või üks maja. Armas maja, aga ikkagi ainult maja. Kui sa juba praegu ei suuda olukorda taluda, siis mõtle, mis edaspidi juhtub. Joodikud on vahel väga visa hingega. Kas sa kujutad ette veel järgnevad, no pakume 15 aastat võitlust järjest dementsemaks muutuva emaga?

Minu meelest on ainus lahendus jagada maja pooleks nii, et sinu perel ja vanematel on eraldi sissekäik, köök, vannituba ja wc. Kui see pole võimalik, siis tõepoolest, jookse ja ära vaata tagasi.

Ja mis kõige olulisem: praegu olete te oma raha paigutanud vanemate majja. Sulle tundub, et vaikimisi on maja sulle jäetud. Aga tegelikult? Võib-olla õde ja vend peavad sinu investeeringuid tasaarvelduseks selle eest, et saad ilma üüri maksmata vanemate majas elada?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.06 21:40; 14.06 21:54; 15.06 10:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]789456 kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kuidas sa ennast TEGELIKULT seal tunned? Kuidas sinu lapsed seal ennast tunnevad? Oled sa seal praeguses situatsioonis õnnelik? Kas sinu päriskodu ei ole sulle ja lastele armas?

Loe kaassõltuvuse kohta, siis saad aru mida mõtlen. Teema on liiga pikk ja keeruline, et foorumis seletada.[/tsitaat]
teemaalgataja jutust paistab, et seda ta peabki oma päriskoduks. lihtsalt vahepeal elasid linnakorteris.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.06 21:08; 14.06 21:20; 14.06 22:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]789456 kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]stef-pojaga kirjutas:[/small]

Joodikut ei saa aidata, kui joodik ise seda ei taha. [/tsitaat]

Olen nõus, kuid alkohoolik,ise sageli ei oskagi abi otsida ja selleks just lähedased ongi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oh, ta võib ju maja enda omaks pidada, aga enne, kui pole testamenti, pole kindlat midagi. Testament ei anna ka täit kindlust, sest seda saab ju ümber teha. Ainsa kindluse annaks omanikuks saamine (notariaalselt kinnitatult siis, mitte oma südames) või noh, kaasomanikuks vähemalt. Nii et kõik võib juhtuda veel. Mina tean küll juhte, kus pärandi pärast on tülli mindud ja ka juhte, kus otsest tüli ei ole, aga eks okas on ikka hingel sellel, kellele tema arust varajagamisel liiga tehti. Nii et ma ei oleks sinisilmne. Joodiku kohta ei oska midagi lohutavat öelda, mina neid aidata pole suutnud, kas harjuda või karjuda, vahet pole, läheb üsna ühesuunaliselt see allakäigurada, kui inimene ise ei leia mingit motivatsiooni end parandada. Ma ei kujuta ettegi, miks ta peaks, et haiseb? No ja siis, ta on harjunud. Eks ta selleks joobki, sest keha nõuab ja et oma häbi unustada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]stef-pojaga kirjutas:[/small]

Keegi ei rääkinud ema ravile suunamisest, sest SEE ON NAERUVÄÄRSELT LOLL MÕTE.
Teemaalgataja ema ju ei ole joodik ja tal ei mitte mingit probleemi, ta on vana ja haige. Teemaalgataja mõtleb lihtsalt probleeme välja.

– vähemalt nii arvab teemaalgataja ema.

Mitte ühtki inimest ei saa aidata, kui ta seda ise ei taha. Sinu ema on surnud ja seepärast sa ARVAD, et sa oleksid saanud teda kuidagi aidata. Tegelikult peaksid sa olema õnnelik, kõlab jah julmalt, aga olema justnimelt õnnelik, et sinu ema suri nii kiiresti. Sest nii jättis ta endast helge mälestuse. Sa ei pidanud kasima dementse joodiku järelt, kes ennast täis laseb ja kui sa teda aidata püüad, siis sind läbi ropult läbi sõimab. Sest kahjuks on nii, et ükskõik kui intelligentne ja südamlik see inimene polnud varem, alkoholism hävitab selle kõik.[/tsitaat]

Sa oled äärmiselt empaatiavõimetu inimene ja ilmselt sarnases olukorras olnud pole. Teadmata seda kui kiiresti ma oma ema kaotasin ja mida pidin läbi elama, võtsid vaevaks kirjutada sellise teksti.
Soovin sulle rohkem empaatiavõimet ja , et sa kunagi ei peaks sellisel moel oma ema kaotama. Usu see, ei teeks sind õnnelikuks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]stef-pojaga kirjutas:[/small]
[tsitaat]Imestan, et mitte keegi eelpool kirjutajatest pole pakkunud varjanti ema aidata kuidagi. Katsu emaga rääkida sellest probleemist ja kui võimalik siis ravile suunata. Kurb lugeda kuidas enamus mõtlevad kuidas oma vanematekodust võimalikult kiiresti sääred teha niikui mõni probleem ilmneb aga maja tahaks küll ju.
Kahjuks tean küllaltki hästi millest räägin, ka minu ema oli alkohoolik. Paraku elasime emaga väga kaugel teineteisest ja alkoholiprobleemist sain teada vist liiga hilja. Tegime vennaga kõik, et teda kuidagi aidata aga kahjuks ta suri paar aastat tagasi. Siiani tunnen süütunnet, et ei saanud oma ema jaoks piisavalt teha. Hetkeksi polnud toona mõtet, et ah las joob, pole minu probleem, mul oma elu. Ma ei saa aru kuidas saab oma emasse nii külmalt suhtuda 🙁
[/tsitaat]

Mu ämm oli samasugune. Oi kuidas lapsed üritasid aidata. Aga vaata, selleks, et inimene saaks muutuda, selleks peab ta seda ise tahtma. Lapsed vedasid teda algul ravile, kuni ta enam ise nõus ei olnud. Juua oli palju toredam! Asi muutus siis kui üks tütardest sai sotstöötaja abil ema rahade üle kontrolli, st ema pension laekub tütre kontole. Nüüd on mõne aastaga ämma olukord nii palju paremaks muutunud, et ta on nii teist nägu kui teist tegu. TÄiesti mõistlik ja tore inimene. Aastaid oli asi ikka kohutav, no täpselt nii, nagu teemaalgataja kirjelduses. Vend, kes elab kaugemal, eemal, ei saanudki vist aru, milline olukord on, idealiseeris seda ega uskunud lähedasi ja süüdistas neid \”hoolimatuses\”.

Teemaalgataja, kui see koht on sulle kallis ja teie pere on sinna nii palju panustanud ja lähedastega ka suusõnaline kokkulepe olemas, siis võtke kohe ette ja tehke asi ametlikuks.
Mu mees oma õdede-vennaga loobusid oma pärandiosast (peale isa surma) ühe õe nimel, kes kõige rohkem emaga ja lapsepõlvekoduga tegelenud. Hiljuti tegi ema kinkelepinguga maja tütre nimele, nii saavad nad oma perega seal nüüd ametlikult tegutseda. Siiani ei julgenudki, sest \”hulludel hetkedel\” lubas ema maja ikka ühe ja teise nimele kirjutada, korra oleks see isegi juba peaaegu \”õnnestunud\”.
Kahju sinust.
Sellist elu lapsed nägema-kogema ei peaks. Meie lapsed oma ühte vanaema kahjuks ei tunnegi, sest nende üleskasvamise ajal oli ta räpane padujoodik.
Nüüd pisikestele lapselastele on ta aga hea vanaema. Vanus kohe 70. Nii et ehk on ka sinu ema puhul muutus ikkagi veel võimalik…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.06 23:56; 15.06 00:06;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 50 )


Esileht Pereelu ja suhted emast on saanud joodik

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.