Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Emotsioonid I trimestril

Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )

Teema: Emotsioonid I trimestril

Postitas:

Olen veidi segaduses, nii soovisin rasestuda ja lõpuks see õnnestus, aga nüüd pole üldse õnnelik, pigem tunnen masendust ja nii paha on olla. Siis kohati tunnen ennast süüdi, et miks ma ei suuda õnnelik küll olla. Üks peetumine on juba olnud ja nüüd on hirm, et kui on sellised tunded, mida see võib kaasa tuua nüüd. Üks laps on olemas ja sellest rasedusest mäletan, et olin nii õnnelik ja nautisin nii raseduse algust kui ka lõppu. Kas ma olen ainus või keegi tunneb veel ennast ära.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

natuke tunnen samamoodi, et rasedust ei oska nautida ja keha muutumine hirmutab, kui esimese lapsega tundus armas, ja olin uhke. ja muidugi kardan sünnitust, sest nüüd tean, mida karta, enne ei osanud ettegi kujutada. tunnetest küll peetumist ei tule, kôik tunded on lubatud ja loomulikud, ükskôik kui ambivalentsed, ja lapsele ei tee see küll midagi. sa paned endale ehk liiga palju survet, et olla ônnis rase, kuna nii ootasid. aga ega iga rasedus ongi erinev, ja mitte kunagi ei saa olla esmarase teist korda oma ôndsas teadmatuses. juba see on erinev, et sul on samal ajal vaja hoolitseda oma teise lapse eest, sa jagad seda rasedust juba oma perega, kui enne oli ainult sinu väike maailm ja kôik ainult tulevikku suunatud.
kui last tahad, ja rasedust ei kannata, pole probleemi, kannatad ära, ja lubad endale kôikvôimalikke tundeid ja hirme, mis sellega kaasas käivad. ehk isegi ônnestub möödaminnes mônikord nautida. oletan, et sul on esimese trimestri lôpp kuskil alles, mitte rohkem? mul läks paremaks, kui laps hakkas liigutama, enne oli tunne, nagu oleks tiksuv pomm, et kas katkeb jälle ära, vôi on puudega, vôi kas üldse oli viga nii palju punnitada raseduse nimel…eks ma ikka muretsen erinevate asjade pärast, ja kardan sünnitust, ja kuidas hakkama saame, ja kas esimene laps vôtab omaks rahulikult, aga kui tunnen pikutades last liigutamas, saan aru, et ta on tegelikult juba kohal, et ei olegi midagi karta, tema muudkui mulistab seal muretult ja mônusalt.
head kandmist!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.03 10:31; 25.03 10:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

olen ikka hea sherlock, et pakkusin esimest trimestrit, nüüd näen, pealkiri suurelt üleval 😀

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.03 10:31; 25.03 10:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul kolmas rasedus ja nautinud ma seda pole, kuigi laps on oodatud. 2 kuud möödus iivelduse ja oksendamisega, mis väsitas nii vaimselt kui füüsiliselt. Teise trimestri algus ja nüüd tunnen, et vaikselt hakkab elu jälle sisse tulema. Samas on tunnen ikka hirmu, et lapsega midagi juhtub, minuga midagi juhtub või sünnitus ei lähe nii nagu loodetud. Kõik hirmud on normaalsed.
Püüan mõelda positiivsetele asjadele, lapseootuse aeg läheb kiiresti ja varsti on pisike beebi minu kätel.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üks asi on raseda naise pinnapealsed emotsioonid (lihtsalt halvemad tujud, tülpimus aeg-ajalt jne.), mis ei ole väga sügavad. Tegelikult paljud rasedad on tujukamad ja pahuramad (eriti I trimestril, kui hormoonid tembutavad), see pole midagi erilist. Näit. mina olin esimest last oodates väga rahulikum ja rõõmsameelsem, nö. nautisin rasedust (sest rasedus esimest korda oli nii uus ja huvitav kogemus) aga esimene laps, vastupidi, oli kolmel esimesel elukuul gaasidega ja rahutuvõitu. Teist last oodates, eriti raseduse alguses, ei nautinud rasedust eriti, tihti käisid pahurad tujud – sest raseduse algus tekitas kohutava väsimuse ja ma olin nii tülpinud, et oh, milline “vana ja väsinud” tunne – ei tahtnud midagi teha ja mõtlesin et ah, üldse, need raseduskuud võiks kiiremini minna jne. Samas muidugi ka naersin enda üle, et: “Ah, mis sa tujutsed!”. Laps sündis rahulik – gaase praktiliselt polnud ning ka väikelapsena on põhiliselt rõõmsameelese olekuga. Nagu näha – seost eriti pole.

Teine lugu on, kui rase peab kogema tõsist negatiivset olukorda – hirm, turvatunde puudumine jne. Näit. üks mees kohtles rasedat halvasti, muutus agressiivseks. Poole raseduse pealt läksid lahku. Selle lapsel on küll (muidu tore laps) psüühika veidi kahjustatud. Loomulikult ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju ema suur stress enne/peale sündi mõjutada võis, aga…

Kuid lihtsalt pahurused, tülpimused jt. pinnapealsed rasedaemotsioonid ei tee lootele midagi – küllap on looted inimkonna ajaloo jooksul harjunud nendega 🙂 Nii et süütundeid selle pärast, et kogu aeg suu kõrvuni ei ole ja õnnest ei õheta, ei tasu küll tunda. Enda süütundega koormamine on mõttetu. Võid endale täiesti ausalt tunnistada, et halb enesetunne ongi veidi tüütu ja tuju võibki langeda. Küllap II trimestril hormoonid stabilseeruvad ja siis on juba parem olla.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on käsil kolmas rasedus. Esimene rasedus oli mul nagu õudusunenägu – okendasin umbes 5 korda päevas, olin väsinud, hingamisraskused, kõik kohad olid paistes (k.a. nägu), magamatus jne. Olin koguaeg närvis ja pahane. Eriti närvi läksin siis, kui keegi julges mulle öelda kuldsed sõnad, et naudi rasedust, kuni veel saad. Sel hetkel plaanisin oma peas vist juba selle inimese mõrva ???? Ma ei saanud aru, kuidas keegi saab nii öelda, kui ma olen sellises seisundis. Lisaks sain veel arsti käest koguaeg riielda, et kaalust ainult alla vōtan. Aga mis ma teha sain, kui lakkamatult päevad läbi oksendasin. Kahjuks möödus terve rasedus nii, kõik 9 kuud. Ma arvan, et mul polnud kogu raseduse ajal ühtegi head emotsiooni. Ootasin ainult, et see põrgu juba läbi saaks. Kui laps sündis, oli ta täiesti terve ja kaalus 4 kilo!
Teine rasedus oli mul ülikerge ja nautisin seda täiega. Mitte midagi polnud viga. Laps sündis ilusa ja tervena.
Seega siit järeldan, et sinu emotsioonid ei mõjuta last.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Emotsioonid I trimestril

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.