Esileht Pereelu ja suhted enda olek peale lapse raskest haigusest tervenemist

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: enda olek peale lapse raskest haigusest tervenemist

Postitas:

laps oli kaks ja pool aastat raskelt haige, hooti ka eluohtlikult. enamus energiast läks tema peale, ülejäänud energia teiste laste, mehe ja erialase töö peale. enda jaoks energiat eriti ei jätkunud.
laps tervenes (ravi abil) ja on mitu kuud terve olnud. aga mina olen suures suures mustas augus. olen äärmiselt tänulik lapse tervenemise eest, aga rõõmu sellest ei tunne, sest ma ei tunne üldse midagi.
kas keegi on veel midagi sarnast kogenud? peaksin olema rõõmsam, kui kunagi varem, aga olen suuremas masenduses, kui iial varem. väga suurte raskustega ja väga viletsalt hoolitsen pere eest, töö ei taha üldse sujuda. antidepressante võtan.

+21
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma küll ei tea täpselt, mis sa tunned, aga mulle kõlab see nagu depressioon. Soovitan psühhiaatri ja kindlasti ka psühholoogi juures käia. Natukene kulub aega, aga kevadel kui loodus jälle tärkab ja valgust rohkem, tundub elu juba parem. Võtadki enda jaoks aega, sest hing on haige, ja seda on vaja ravida 🙂

Ahjaa, antidepressantide osas. Need võtavad tihti aega enne kui mõjuma hakkavad. Samas, tihti peab proovima mitut, et leida see, mis toimib, ja see on väga nõme protsess, aga tervis on ka kallis. Teiseks, hea psühholoog teeb tõelist imet. Antidepressandid andsid mulle jõu psühooloogi juurde minna ning psühholoogiga koos tegime tööd, et ma end ka hästi tunneks ning vanu mõttemalle murraks.

Oled niigi tubli olnud ja raske perioodi üle elanud, fokuseeri nüüd endale 🙂

+15
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Las pere hoolitseb vahelduseks nüüd sinu eest.

+16
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ilmselt sul on depressioon. Hoia end ja otsi abi. Ma muretsesin aastaid lähedase pärast, ka terviseteema. Temaga muret enam pole. Sellest ja ilmselt mingitest muudest asjadest on mul nüüd ärevushäired, teeb raskeks nii mu enda kui ülejäänud pere elu.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.12 15:55; 27.12 10:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seda nimetatakse pingelanguseks. Tihtipeale see avaldubki nii, et jääd ise hoopis haigeks, mitte ei tunne pärast raske perioodi lõppu suurt õnne ja kergendust. Sinu haigus on pigem mentaalne, mitte füüsiline. Kuna sa juba ravid ennast ja tunnistad probleemi, siis ehk ikka saad võitu sellest. Võta ravimeid, käi nõustaja juures, liitu mõne tugigrupiga. Värsket õhku vitamiine, liikumist jms jutud. Kui võimalik, siis tee mingi kerge päikesepuhkus kuskile nädalaks. Pead uuesti lõõgastuma õppima.

+16
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tavaline läbipõlemine.
Sul oleks vaja aega, et üldse mitte midagi teha. Ei tee isegi kodutöid. Aju tuleb välja lülitada.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kindlasti tasub võtta lõdvemalt ning mitte ennast selle pärast süüdi tunda. Pereliikmete õlule samas kõiki kohustusi jätta on ebaõiglane. Polnud ju nii, et haige oli üksnes siinkirjutaja laps. Seesama laps on laps ka oma isale, õde või vend teistele pere lastele, keda see haigus on puudutanud ja kurnanud samamoodi ning nõudnud palju ohvritoomisi kõigilt. Istuge perega maha ja tehke kokkulepped, et võtate kõik rahulikult aega taastumiseks.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis mees sulle endale kinkis? Ka ehteid? Võib-olla ta on lihtsalt seda tüüpi mees, kes ei oska midagi eriti välja mõelda, kinkis, mis silma jäi. Või tõesti, nagu pakuti, ostis kaelakee, et laps saaks emale kinkida. Ma arvan, et liiga selle külge kinni ei tasu jääda, kui ise said ka kingituse talt, millega rahul oled ja mis rõõmustas, siis ei ole seal taga ilmselt midagi kahtlast.

0
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on päris tavaline. Michael Buble tunnistas autokaraoke saates täpselt seda sama tunnet, et kui enne oli kõigile toeks ja positiivne alati, siis peale lapse vähivabaks tunnistamist, kukkus ta ise musta auku ja tema lähedased olid need, kes teda sealt august välja sikutama hakkasid. Ma ise nii must auku ei langenud, aga endine ma samuti kohe kindlasti ei ole ja ega vist ei saa ka endiseks enam iial. See haigus jättis musta pleki mu enda mõttemaailma ja väga raske on motiveerida end millekski tühiseks a la tööl mingite eesmärkide täitmine vmt. Prioriteedid muutusid ja kõik tundub nii tühine ja mõttetu pärast seda kohutavat aega, kui minevik ja tulevik ei eksisteerinud enam mu jaoks, oli vaid olevik ja ainus mida mõtlesin, oli, et praegu on ta elus ja seega on praegu kõik korras veel. Ehk aeg parandab selle haiguse jäetud hingehaavad…

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Mitu korda läbi tehtud. Ühel korral aitas üks plaat, mida ma lõputult kuulasin. Jazziplaat iseenesest, mida ma varem ei kuulanud, aga see laulja on sellise stiiliga, et laulab nagu kevadpäike. No lihtsalt võimatu oli masenduses olla. Kui mõju hakkas üle minema, siis kuulasin uuesti. Kuni enam mõju üle ei läinud. Viimasel korral leidsin oma toe ühest vist meditsiinitudengite õppematerjalist, kust ma sain selle arusaamise, et nii, nagu mina, tunnevad ikka väga paljud ja see on ok.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mine psühholoogi juurde. Sul on depressioon, mis on üsna tavapärane peale stressirohket aega toimunud pingelangust.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma tean seda tunnet. Minu lapsel polnud küll nii rasket haigust ja tervenes suht kiiresti aga mäletan seda muret hästi. Öösiti olin üleval kuna aju ei suutnud välja lülitada; kontrollisin pidevalt lapsel palavikku. Minu jaoks oli nagu aeg seisma jäänud; oli ainult hetk.Kui lapsel oli halb ja nuttis; kiigutasin teda süles ja laulsin koguaeg ühte ja sama lastelaulu.kui laps tervenes; sain aru millises stressis olin ja väsimus oli kohutav. Usu mind see läheb mööda; aga võtab aega.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ohjah, olnud täpselt samas olukorras. Kuna see polnud aga esimene kord mu elus depressiooni põdeda, siis tundsin ohumärgid varakult ära ja tegin kõik, et mitte päriselt depressiooni langeda. Jäta see tunne meelde, kui kunagi elus peaks veel depressioon ligi hiilima, siis oskad sümptomeid ära tunda ja ennetada. Üldiselt igat hooldajat (vanurite, krooniliste haigete, vastsündinute jne) varitseb depressioon, nii et seda on juba oodata ja tasub märke järgida, hakata varakult psühholoogi juures käima.
Tagantjärele tarkus muidugi, kuid seegi on tarkus. Sina mine muidugi psühholoogile, räägi oma jutt ära ja küsi, kuid hullu mulje jätad, et kas peaks ka psühhiaatri poole pöörduma.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis mees sulle endale kinkis? Ka ehteid? Võib-olla ta on lihtsalt seda tüüpi mees, kes ei oska midagi eriti välja mõelda, kinkis, mis silma jäi. Või tõesti, nagu pakuti, ostis kaelakee, et laps saaks emale kinkida. Ma arvan, et liiga selle külge kinni ei tasu jääda, kui ise said ka kingituse talt, millega rahul oled ja mis rõõmustas, siis ei ole seal taga ilmselt midagi kahtlast.

Vales kohas selle teemaga ei ole või?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.12 15:55; 27.12 10:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ka mina olen seda läbi elanud, kuid iseendaga. Diagnoositi väga raske haigus, kuid küsimärgiga. Uuriti, raviti, ja lõpuks selgus, et raviti ilmaasjata, seda haigust ei ole kunagi olnudki. Selle teadasaamise hetkel ütlesin apaatselt ‘ahah’ ja nutsin pikalt, seejärel tuli depressioon klassikalisel kujul, mida praegu ravin. Möödas pool aastat ja juba on parem, kuid mitte veel päris hea.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Soovitaks pöörduda abi saamiseks arsti juurde. Asi on suure tõenäosusega üldises pinge languses ja nüüd kui enam ei ole seda vajadust pidevaks tugev olemiseks, siis andis organism ja vaim nö “alla”. Olen seda ise näinud väga lähedase inimese pealt. Kogu tema elu olu ühe korraga puntras: jälitava, vägivaldse endise elukaaslase tegevus; võlad; töö puudus, sest pidi hoolitsema raskelt haige lähisugulase eest; üksikemadus; normaalse elukoha puudus jne. Kõrvalt vaadates ja aidata püüdes ma ei suutnud imestada, kuidas inimene suudab. Kuidas ta jõuab. Kuidas ta ikka naeratab. Ja ühel hetkel sai kõik korda. Laps paranes, halb küll öelda, aga lähisugulane suri ja pärandas talle enda elukoha, milles müùgist sai naine endale ilusa kodu osta. Vägivaldne ja jälitav eksmees kolis välismaale ja leidis uue naise. Ta leidis juhuslikult väga normaalse töö. Ja inimene lagunes koost. Võttis üle aasta, et arstid ta jalule said. Kaks enesetapukatset, depressioon, täielik toimetulematus igapäevaeluga. Ja see inimene oli tulnud super hästi toime täiesti masendavates oludes 3 aastat.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa oled arusaadavalt täiesti tühi ja ainult ravimitega seda ei korrigeeri. Pead enda elu nüüd uuesti üles ehitama hakkama, vastasel korral pole Sinust edaspidi ka lapsele enam toetajat, sest toetust ja suuremat tähelepanu vajab ta ju siiski ka edapidi kindlasti.
Olen sama läbi elanud, ainult et minu laps ei jäänud elama. Ainus, mis mind tema haiguse ajal püsti hoidis, olidki need mõned tunnid, mida lapse isa mulle võimaldas, mil ma sukeldusin täiesti teise maailma. Ilma nende harvade hetkedeta oleksin kustunud seal voodi kõrval enne kui tema.
Kui Sul enne ei olnud hobi, siis otsi nüüd, otsi tegevust, sunni ennast kasvõi algul, otsi inimesi, kes Sind ei haletseks ega püüaks Sinu eest võimalikult palju ära teha, vaid võtaksid lihtsalt inimesena ja laseksid Sul endal teha ja olla kuidas soovid. Sina ise tead, mis Sulle jõudu on andnud, kasuta seda. Külab banaalselt, aga tõesti, täida oma tassi, isegi kui see tundub algul harjumatult egoistlikuna.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul tekkis pärast lapse diagnoosimist ja selle teema alla mattumist posttraumaatiline stressihäire. Ilmselt ka mingi aeg oli depressioon. Kuidagi, aja jooksul tasapisi, läks kõik paremaks. Praegu on juba mitu aastat möödas ja kõik on jälle hästi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Pereelu ja suhted enda olek peale lapse raskest haigusest tervenemist