Kas sa austad t6siasja, et mehel on uus naine ja uus kooselu? Kas sa soovid et praegune naine saaks su lastega/lapsega h2sti l2bi? Kas sul endal on uus suhe v6i uus kooselu?
Vastan siis ka ise:
Jah
Jah
Jah
jah
jah
jah
teed mingit statistikat või 🙂
1. Kindel ei. Mõtlen selle teise naise kohta kõige mustemaid mõtteid.
2. Absoluutselt mitte mingil juhul. Mida sa veel ei taha?
3. Hetkel ei ole, aga võib olla kunagi tekib.
Need vastused sõltuvad küsimusest nr 3.
Kui endal on uus suhe, siis suhtud eksmehesse juba teisiti ja sealt edasi, kui aga mehel on enne sind uus suhe, siis oled õelus ise ja ei salli uut naist.
[small]reine kirjutas:[/small]
[tsitaat]Need vastused sõltuvad küsimusest nr 3.
Kui endal on uus suhe, siis suhtud eksmehesse juba teisiti ja sealt edasi, kui aga mehel on enne sind uus suhe, siis oled õelus ise ja ei salli uut naist.[/tsitaat]
vot jah, näiteks minul on uus suhe (aastaid juba),aga ma ei hakka seda uut naist kunagi inimeseks pidama, sest tema pärast me lahku läksime.
samas minu lapsega on ta kohustatud normaalselt lävima, kui laps isa juures käib.
psühholoog ütleks, et ju te pole veel sellest kõigest üle saanud 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]reine kirjutas:[/small]
vot jah, näiteks minul on uus suhe (aastaid juba),aga ma ei hakka seda uut naist kunagi inimeseks pidama, sest tema pärast me lahku läksime.
samas minu lapsega on ta kohustatud normaalselt lävima, kui laps isa juures käib.
psühholoog ütleks, et ju te pole veel sellest kõigest üle saanud :)[/tsitaat]
Issand kui hale. Uuel naisel ei ole absoluutselt mingit kohustust, ära ürita dikteerida mida keegi tegema peab. Ela oma elu.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas sa austad t6siasja, et mehel on uus naine ja uus kooselu? Kas sa soovid et praegune naine saaks su lastega/lapsega h2sti l2bi? Kas sul endal on uus suhe v6i uus kooselu?
Vastan siis ka ise:
Jah
Jah
Jah[/tsitaat]
1. Jah. Ja ma ei mõista, miks uus naine ei austa tõsiasja, et mina olen eelmine naine, kellel on tema mehega kolm last.
2. Jah. Ja ma soovin,et uus naine ei langeks hüsteeriasse neil kahel korral aastas, kui ma juhtun laste isale helistama ja palun tal päevakese laste juures olla.
3. Jah. Ja see ei ole ajutine, kuni vana mees aru pähe võtab ja tagasi tuleb, nagu uus naine pidevalt toonitab.
1. Ei. Ei suhtu mitte kuidagi, lihtsalt ignoreerin, neid väärtusetuid inimesi pole minu jaoks olemas.
2. Jah. ei sega ühegi lausega lapsi sellesse, mis toimub minu mõtetes jääb sinna. nende kokku keeratud sitta siluma ei hakka, lapsed õpivad hea ja kurja vahe ise ära. Kui mingi käkk on siis selgitan, kes mida mispärast otsustas üht või teistpidi, lapsed on varsti piisavalt suured et reaalsusele silma vaadata. Kui normaalselt käituks siis kiidaks.
3. Jah. Hoopis teine asi.
1) kas on lihtsam purunenud pereelu puhul veeretada süü uuele naisele?
2) kas teie ise ei tunne süüd, et mees ära läks?
minu pere oleks läinud lõhki uue naise pärast – seda siis 3 aastat tagasi ja nüüd olen temale tänulik! Sest tema parandas selle lõhe, mis oli meie vahele tekkinud 10 abieluaasta jooksul ja eraldi linnades töötamisega. Vahetasin töökohta ja oleme õnnelikumad kui kunagi varem. Abielu oli puhas rutiin, aga see stoori pani meie suhtele uue vungi sisse.
esimese mehe endise naisena vastan:
1. jah. peale mind juba (kes teab) mitmes uus suhe ja teine uus naine kusjuures
2. jah. kõik need naised on suhtunud minu lapsesse (ja ka minusse) väga hästi ja suhtuvad siiamaani. ja mina nendesse. eksmees on mõlemaga käinud meil külas ja meie neil. suhtlen mõlema naisega, ka selle minust järgmise eksnaisega ja kõikide nende lastega, kes selles hiigelsuures ja sõbralikus kärgperes elavad.
3. ei, ei ole mingit suhet (loe järgmist lõiku)
viimase mehe eksnaisena vastan:
1. ei suhtu üldse. pool aastat tagasi oleksin vastanud ei, aga tänaseks ei suhtu ei mehesse ega tema suhetesse mitte mingil kombel. loomulikult ei ole ma üle saanud mitte millestki, mida mu eksmees korraldas ja ma arvan, et neist ei olegi võimalik üle saada ja ei kavatse ka hakata mingit wannabe-andestajat etendama või muud esoteerilist jura ajama. mis ei tähenda, et ma oleksin kättemaksuhimuline või kibestunud. kurb olen küll vahel. eelkõige laste pärast. et ei osanud neile normaalset isa valida
2. ei mees ega tema \”uus suhe\” ei suhtle lastega, seega ei saa sellele küsimusele vastata.
3. loomulikult ei 🙂 imelik oleks, kui oleks.
noh?
mingi isehakanud suhteekspert hakkab varsti lahterdama – uued, vanad…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas sa austad t6siasja, et mehel on uus naine ja uus kooselu? Kas sa soovid et praegune naine saaks su lastega/lapsega h2sti l2bi? Kas sul endal on uus suhe v6i uus kooselu?
Vastan siis ka ise:
Jah
Jah
Jah[/tsitaat]
Tead, see, kuidas ma suhtun mehe uude suhtesse, oleneb vägagi uuest naisest endast, aga oma eksmehelt tahaks ma küll väga-väga, et tema austaks tõsiasja, et nüüd on mul elu ilma temata, tahaks, et ta saaks oma lapsega hästi läbi ja ei hiiliks oma kohustustest kõrvale ega viskaks OMA lapsega tegelemisi oma uues suhtes oma uue naise kaela.
Austus tuleb ära teenida.
Kahe inimese omavaheline läbisaamine (sh uue naise ja minu lapse) on nende kahe inimese asi peamiselt (ja ka juuresolijate asi, aga kuna mina seal juures ei ole, siis minu asi see ei ole)
Ja asjaolu, kas mul on või ei ole uus mees, ei tohiks küll mitte kuidagi olla eksi uue naise asi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas sa austad t6siasja, et mehel on uus naine ja uus kooselu? Kas sa soovid et praegune naine saaks su lastega/lapsega h2sti l2bi? Kas sul endal on uus suhe v6i uus kooselu?[/tsitaat]
1. Ei ole kooselu, aga on suhe ja ma olen rõõmus, et inimesed on rahul ja rõõmsad. Me läksime lahku ammu ja igati rahulikult.
2. Eks ikka, lapsel oleks ebamugav muidu. Aga see ei ole minu vastutus, see on minu eksmehe korraldada.
3. Ei ole, aga kui peaks tekkima, siis punktid 1 ja 2 kehtivad tõenäoliselt vastupidi ka minu kohta.
1. jah
2. jah
3. peaaegu jah
Kommenteeriks siiski, et natuke kuskil südamepõhjas vahepeal närib midagi, aga lükkan selle mõistusega tahaplaanile, kuna mingit põhjust selleks ei ole. Uus naine on tore ja lapsele räägin nii tema isast kui uuest naisest ainult head. Ja minu algatusel läksime lahku. Eks see mis kuskil südamepõhjas närib on see loll omanditunne, kuigi suhet tegelt tagasi ei tahaks.
1. ei – siiukene mees ei tohi üldse naistega suhelda ega saada.
2. ei – tema kõik naised on liiga noored ja kahjuks, veel rumalad ja otsivad põnevust.
3. jah – ei ole kibestanud vaid mul silmad avasid.
Mees oli 24a samas mina vaid 16-17a ja pidin üksi oma last kasvatama. Õnneks elus vedas ja sain uuesti abieluda.
vot jah, näiteks minul on uus suhe (aastaid juba),aga ma ei hakka seda uut naist kunagi inimeseks pidama, sest tema pärast me lahku läksime.
samas minu lapsega on ta kohustatud normaalselt lävima, kui laps isa juures käib.
psühholoog ütleks, et ju te pole veel sellest kõigest üle saanud :)[/tsitaat]
Ei saanud sa minu vastusest aru.
Siis kui lahku läksite, ei olnud sinul uut suhet, vaid uus naine tuli ja ajas teid lahku, saan mina õigesti aru?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
