Ma jagan oma kogemust, vanust on 30 eluaasta kandis. Nimelt kahtlustati samuti viljatuse põhjusena endometrioosi, muud uuringud olid normis. Suunati laparoskoopiale, UHs endometrioosi tsüste ehk endometrioome viljatusravi arsti vastuvõtul ei nähtud. Vahetult 1 h enne operatsiooni nägi aga opereeriv günekoloog (teine arst) mõlemas munasarjas 1 cm tsüste ja otsustati, et peaks need eemaldama. Laparoskoopia oli diagnostilise eesmärgiga samuti – vaadati üle munajuhad, eemaldati väiksemaid koldeid. Kahjuks eemaldati ka munasarjade tsüstid, juttu selle tulemusest allpool.
Pärast operatsiooni 3 kuud proovisin loomulikul teel, siis IVF plaan. Kahjuks selgus, et tsüstide eemaldamisest olid munasarjad niivõrd tugevalt kahjustada saanud, et ühtki normaalset munarakku ei saanud. Ehk eelnevalt hea AMH ja korralik ovariaalreserv said tõsise kahjustuse. Ultrahelis vaadati, et munasarjad on palju pisemaks jäänud ja ei taha enam ka IVF ravimitele reageerida.
Ühesõnaga laparoskooopia on hea moodus diagnoosi leidmiseks ja munajuhade läbitavuse hindamiseks, aga sellel võib olla ka kurbi tagajärgi, kui liiga agaraks minna. Oleks keegi mulle seda öelnud, et opijärgselt enam ka IVF ei pruugi aidata, oleksin operatsioonist loobunud ja kohe IVF teele suundunud hellitamata loomuliku rasestumise lootust. Kõige iroonilisem on veel asjaolu, et valusid ja muid olulisi endometrioosi sümptome mul polnud.
Ma siiralt loodan, et kellelgi teisel niivõrd õnnetult ei lähe. Uuringud tõesti ütlevad, et endometrioosi kollete eemaldamine võib aidata loomuliku rasestumise tõenäosust tõsta. Haigusleht oli 7 päeva, aga kuni 14 päeva opijärgselt oli ikkagi üsna tugev valu rindkeres ja ei jaksanud kiiresti liikuda. Kõhuvalu oli vaid esimesel päeval.