Esimese korruse lõunapoolsete tubadega ongi targa ehituse korral päike aknas siramas pärast palavaid suvekuid. Tuppa otse sisse paistmiseks on meil päike piisavalt madalal suvel ainult päikesetõusu ajal.
Meil selle järgi pole targalt ehitatud maja ????, ühekordne ja tavapärasest kõrgem, üle 3m (ka aknad) ning päike uhab sisse aastaringselt. Aga see probleem on ruloodega lahendatav.
Esimese korruse lõunapoolsete tubadega ongi targa ehituse korral päike aknas siramas pärast palavaid suvekuid. Tuppa otse sisse paistmiseks on meil päike piisavalt madalal suvel ainult päikesetõusu ajal.
Jah, ka meil on maja niimoodi ehitatud, et suvel päike akendest sisse ei paista, sügisest kevade keskpaigani küll.
ja toas on 27-28 kraadi sooja
Pigem on teil termomeeter päikese käes või küttekeha/pliidi lähedal.
Lõunapoolsete akendega paneelmaja. Aken on tuulutusasendis ja toa teises servas varjus olev termomeeter näitab hetkel samuti 27 kraadi sooja. Kütte sisse lülitamist pole sel sügisel veel kaalunud (reguleeritavad radiaatorid on).
ja toas on 27-28 kraadi sooja
Pigem on teil termomeeter päikese käes või küttekeha/pliidi lähedal.
Lõunapoolsete akendega paneelmaja. Aken on tuulutusasendis ja toa teises servas varjus olev termomeeter näitab hetkel samuti 27 kraadi sooja. Kütte sisse lülitamist pole sel sügisel veel kaalunud (reguleeritavad radiaatorid on).
Mis termos see selline on? Mul ka lõunapoolsete akendega paneelmaja, suvel oli püsivalt 35+ kraadi sees ja täiesti võimatu oli elada. Praegu on aknad kinni, villane sokk jalas, kamps seljas ja ootan pikisilmi kütteperioodi algust.
Lisan veel juurde, et igal juhul olen enne nõus soojemalt riidesse panema kui kuumust taluma. Suvi otsa käisin paistes näoga ringi, sest magada ei saanud selles leitsakus. 27 on samuti liiga palav ja ma hoiaks päev otsa aknaid lahti, et jahutada.
Päris 45 ei olnud, aga kõvasti üle 30 küll, kui akendel midagi ees polnud. Panime välirulood, neist on palju kasu, konditsioneeri ikkagi vaja pole. Aga lisaks suurtele akendele on ka suured (klaas)uksed, mida saime pärani lahti hoida.
Päris nukker ikka. Mul oli suvel kõige palavamal ajal teise korruse magamistoas 23-24 kraadi, allkorrusel max 22.
Päris 45 ei olnud, aga kõvasti üle 30 küll, kui akendel midagi ees polnud. Panime välirulood, neist on palju kasu, konditsioneeri ikkagi vaja pole. Aga lisaks suurtele akendele on ka suured (klaas)uksed, mida saime pärani lahti hoida.
Päris nukker ikka. Mul oli suvel kõige palavamal ajal teise korruse magamistoas 23-24 kraadi, allkorrusel max 22.
Korralikud rulood lahendavad kaks probleemi. Külma ja kuumaprobleemi, kui neid probleeme on. Kui veel maja ise hingab ka, siis võib suvel ehk olla toas veidi palju, aga vähemalt pole sundventilatsiooni kulu vaja ning aknaid saab ju ka avada. Lõunakaarest pole mõtet, aga põhjakaarest vajadusel saab. See vaikne undamine, mida sundventilatsioon teeb, meie eelmises ajutises elukohas päeval ei seganud, öösel küll. Oli uuselamurajoonis paarismaja.
ja toas on 27-28 kraadi sooja
Pigem on teil termomeeter päikese käes või küttekeha/pliidi lähedal.
Lõunapoolsete akendega paneelmaja. Aken on tuulutusasendis ja toa teises servas varjus olev termomeeter näitab hetkel samuti 27 kraadi sooja. Kütte sisse lülitamist pole sel sügisel veel kaalunud (reguleeritavad radiaatorid on).
Mis termos see selline on? Mul ka lõunapoolsete akendega paneelmaja, suvel oli püsivalt 35+ kraadi sees ja täiesti võimatu oli elada. Praegu on aknad kinni, villane sokk jalas, kamps seljas ja ootan pikisilmi kütteperioodi algust.
Mis põhjusel sul siis päike sisse ei paista? Lõunapoolne tuba ja päikseline ilm ning villane sokk jalas ei lähe kuidagi omavahel kokku.
ja toas on 27-28 kraadi sooja
Pigem on teil termomeeter päikese käes või küttekeha/pliidi lähedal.
Lõunapoolsete akendega paneelmaja. Aken on tuulutusasendis ja toa teises servas varjus olev termomeeter näitab hetkel samuti 27 kraadi sooja. Kütte sisse lülitamist pole sel sügisel veel kaalunud (reguleeritavad radiaatorid on).
Mis termos see selline on? Mul ka lõunapoolsete akendega paneelmaja, suvel oli püsivalt 35+ kraadi sees ja täiesti võimatu oli elada. Praegu on aknad kinni, villane sokk jalas, kamps seljas ja ootan pikisilmi kütteperioodi algust.
Mis põhjusel sul siis päike sisse ei paista? Lõunapoolne tuba ja päikseline ilm ning villane sokk jalas ei lähe kuidagi omavahel kokku.
Öösel on mingi kolm kraadi õues, maja jahtub maha ilma kütteta. Ma pigem küsiks, mismoodi see paar tundi päikest sul sellise sauna kütab?
Mis põhjusel sul siis päike sisse ei paista? Lõunapoolne tuba ja päikseline ilm ning villane sokk jalas ei lähe kuidagi omavahel kokku.
Miks mitte. Puud majale väga lähedal näiteks. Puud on veel lehes. Olid lehes ka suvel, aga suvel polnud see aasta otsest päikest vajagi, et toas olnuks 30 kraadi. Halvasti soojustatud põrand, väga väikesed aknad, kõrged toad avatud süsteemis, kus päikesesoojus hajub teistesse lunast eemal olevatesse ruumidesse. Võimalik ka, et paksud kardinad, kehv tervis või nii kabe kõrghoone, kus päike on juba horisondi suhtes kaugemate puude taga.
Öösel on mingi kolm kraadi õues, maja jahtub maha ilma kütteta. Ma pigem küsiks, mismoodi see paar tundi päikest sul sellise sauna kütab?
Ei jahtu, kui on normaalne maja. Varahommikul oli meil veidi alla 20 kraadi. Kohe peagi hakkas juba päike idast sisse paistma, aknad elutsoonis idas ja lõunas. Üks, väiksem, ka läänes, sinna paistab praegusel aastaajal vähem.
Öösel on mingi kolm kraadi õues, maja jahtub maha ilma kütteta. Ma pigem küsiks, mismoodi see paar tundi päikest sul sellise sauna kütab?
Ei jahtu, kui on normaalne maja. Varahommikul oli meil veidi alla 20 kraadi. Kohe peagi hakkas juba päike idast sisse paistma, aknad elutsoonis idas ja lõunas. Üks, väiksem, ka läänes, sinna paistab praegusel aastaajal vähem.
Mul ei ole idas ja läänes aknaid, kõik on lõunasse. Keset päeva natuke paistab ja siis kaob puude taha ära päike.
Kui veel maja ise hingab ka, siis võib suvel ehk olla toas veidi palju, aga vähemalt pole sundventilatsiooni kulu vaja ning aknaid saab ju ka avada.
See kulu on palju väiksem kui soojuskadude tõttu tekkiv kulu.
See vaikne undamine, mida sundventilatsioon teeb, meie eelmises ajutises elukohas päeval ei seganud, öösel küll.
Ära osta odavaid asju siis. Midagi pole kuulda, kui on korralik sundventilatsioon. See ei tööta sul ju toas, vaid kuskil korstnas. Korralikult isoleerida, seadistada optimaalselt ja midagi ei kuule, kõige rohkem mingi sahinaga võrdne hääl.
Ma pigem küsiks, mismoodi see paar tundi päikest sul sellise sauna kütab?
Mina ka ei saa aru, mis muinasjutte siin keegi jutustab. Kui ööseks temperatuur 20 kraadi peale langeb (päeval oli 28, eks), siis näitab see ikkagi, et termomeeter mõõdab midagi muud kui toa temperatuuri. Kivimaja ei jahtu ööga peaaegu 10 kraadi. Näiteks meie majas on õhtul 19.5-20 kraadi, hommikuks on see langenud max 1,5 kraadi võrra.
Päris 45 ei olnud, aga kõvasti üle 30 küll, kui akendel midagi ees polnud. Panime välirulood, neist on palju kasu, konditsioneeri ikkagi vaja pole. Aga lisaks suurtele akendele on ka suured (klaas)uksed, mida saime pärani lahti hoida.
Päris nukker ikka. Mul oli suvel kõige palavamal ajal teise korruse magamistoas 23-24 kraadi, allkorrusel max 22.
See on tõesti nukralt külm. Elutoas võiks vähemalt 25 kraadi olla, saab lühikeste pükstega ja paljajalu käia.
Lisan veel juurde, et igal juhul olen enne nõus soojemalt riidesse panema kui kuumust taluma. Suvi otsa käisin paistes näoga ringi, sest magada ei saanud selles leitsakus. 27 on samuti liiga palav ja ma hoiaks päev otsa aknaid lahti, et jahutada.
Magamistoad on põhja pool ja seal on temp normaalne. Täpselt selline süsteem, nagu vanades majades, elutuba, köök ja pesemisruumid soojad ning magamistoad jahedad. Ehitus põhja-lõuna suunal. Ja akent lahti hoida praegu jahutamise eesmärgil on märksa odavam kui kütta.
Kui veel maja ise hingab ka, siis võib suvel ehk olla toas veidi palju, aga vähemalt pole sundventilatsiooni kulu vaja ning aknaid saab ju ka avada.
See kulu on palju väiksem kui soojuskadude tõttu tekkiv kulu.
Võimalik. Me rääkisime ju hermeetilised majad versus ise hingavad majad ning näide energiakuludest sai sulle ju antud. Ise andsin.
Kui ööseks temperatuur 20 kraadi peale langeb (päeval oli 28, eks), siis näitab see ikkagi, et termomeeter mõõdab midagi muud kui toa temperatuuri. Kivimaja ei jahtu ööga peaaegu 10 kraadi.
Sul on kaks kägu segamini, mis on arusaadav. Mina olin see, kel hommikuks oli veidi alla 20 kraadi. 27 kraadi umbes oli tipphetkel 3,5-4 tundi päikesega. Praegu on päike ammu teisel pool ja toas on 23,6. Puumaja, nagu öeldud, rohkem kui 75 aastat vana. Magamamineku ajaks on kuskil 21,5-22 kraadi. Hommikuks eeldatavasti taas 20 juurde, kuna magamistoas on ka öö otsa sellistel soojadel öödel rõduuksel väike pragu. -20 kraadiga mitte, aga +6 kraadiga loomulikult, ka -6 kraadiga. Ükski sundventilatsioon ei asenda värsket metsaõhku ja magada tahaks ju jahedamas.
Päris 45 ei olnud, aga kõvasti üle 30 küll, kui akendel midagi ees polnud. Panime välirulood, neist on palju kasu, konditsioneeri ikkagi vaja pole. Aga lisaks suurtele akendele on ka suured (klaas)uksed, mida saime pärani lahti hoida.
Päris nukker ikka. Mul oli suvel kõige palavamal ajal teise korruse magamistoas 23-24 kraadi, allkorrusel max 22.
See on tõesti nukralt külm. Elutoas võiks vähemalt 25 kraadi olla, saab lühikeste pükstega ja paljajalu käia.
Nalja teed w? Kui hakkab üle 22 minema, keeran koheselt kütte maha. 25 kraadiga pooks lõpuks üles end, see pole miski elu.
Ükski sundventilatsioon ei asenda värsket metsaõhku ja magada tahaks ju jahedamas.
Sundventilatsiooni kaudu tuleb ju ikka ikka seesama õhk tuppa, mis maja ümber on, ka värske metsaõhk, kui maja metsas asub. Aga nüüd tunnistad ise ka, et ventileerid ikka aknapragude kaudu, varem väitsid, et õhku kuskilt pragudest sisse ei tule (vabandust, kui mõne teise käoga segi ajan).
Võimalik. Me rääkisime ju hermeetilised majad versus ise hingavad majad ning näide energiakuludest sai sulle ju antud. Ise andsin.
Kas see oli see ämma uus maja vs sinu vana maja näide? Minu meelest ei toonud sa välja energiakulu (kWh), vaid augustikuu elektri+gaasi hinna; kuna gaas on hetkel absurdselt kallis, siis pole see adekvaatne võrdlus. Kui saaksid võrdluseks anda aasta kohta puhtalt energiakulu kWh (ilma tarbevee soojendamise ja olmeelektrita), oleks ehk võimalik midagi võrrelda (eeldusel, et majad asuvad enam-vähem sarnastes tingimustes ja toatemperatuur on sama).
Kui saaksid võrdluseks anda aasta kohta puhtalt energiakulu kWh (ilma tarbevee soojendamise ja olmeelektrita),
Lihtsalt remargi korras – gaasiküttega majades soojendatakse ka tarbevesi enamasti gaasiga. Su küsimus pole ju reaalne. Kuidas sa ette kujutad selle vastuse saamist? Ikka kõik kulud kokku loevad, pole eriti oluline, kes millega sooja vett tootis.
Kui saaksid võrdluseks anda aasta kohta puhtalt energiakulu kWh (ilma tarbevee soojendamise ja olmeelektrita),
Lihtsalt remargi korras – gaasiküttega majades soojendatakse ka tarbevesi enamasti gaasiga. Su küsimus pole ju reaalne. Kuidas sa ette kujutad selle vastuse saamist? Ikka kõik kulud kokku loevad, pole eriti oluline, kes millega sooja vett tootis.
Orienteeruva gaasikulu tarbevee soojendamiseks saab leida selliste kuude järgi, kus kütmiseks gaasi ei kulunud. Kui sooja vee tarbimine on sarnane, siis ok, võib ka koos sellega võrrelda, aga kui ämm armastab näiteks iga päev vannis käia, võib see viia valede järeldusteni majade energiakulu osas.
No võrdlus oli siiski enam-vähem täiesti arusaadav ja normaalne. Ei pea siia ju väga palju “kuisid ja ehke” juurde mõtlema, mis peaksid just väga erilised olema. Praegu hoiavad ka kõik vett ja kütet kokku, kel see gaasi või elektriga, nagu oma pereliikmetest ja sugulastestki näen.
No võrdlus oli siiski enam-vähem täiesti arusaadav ja normaalne. Ei pea siia ju väga palju “kuisid ja ehke” juurde mõtlema, mis peaksid just väga erilised olema. Praegu hoiavad ka kõik vett ja kütet kokku, kel see gaasi või elektriga, nagu oma pereliikmetest ja sugulastestki näen.
Ma ei saa aru, millest te räägite – teemaks on energiasäästlik maja ja siis keegi siin võrdleb RAHALISES vääringus kulusid majadel, kus ühel on kütteviisiks gaas ja teisel mitte. Gaas on lihtsalt nii kallis praegu, loomulikult on kõik, mida gaasiga köetakse kallim kui mis iganes muu kütteviis. No ilmselt mitte “mis iganes” aga peamised kütteviisid. Loomulikult tuleb võrrelda kulunud kütuse ühikuid, mitte rahalist vääringut, kui soovime teada saada, milline maja on energiasäästlikum.
Muid variante on. Tuul ei puhu, aga maja hingab. Vaikselt ja omaette, nii et sa ei tunne kuskil külma õhku. Ta lihtsalt õhutab ennast ise. Palkmaja, puitkarkassiga maja, põhu- ja savimaja saavad sellega väga hästi hakkama. Ka vanemad kivimajad. Või tead mõnda 50ndatel ehitatud kivimaja, kus aknad nõretasid, kuna sundventi polnud veel olemaski?
Just täpselt seda ma ütlesingi. Et vanad majad ei pea õhku ja seega “hingavad”. Aga et 10 aastat tagasi ehitati maja, mis saab hakkama ilma sundvendita, see on kahtlane.
Mis sa oled väge napakas oma sundvendiga, vä?
Ma ei saa aru, millest te räägite – teemaks on energiasäästlik maja ja siis keegi siin võrdleb RAHALISES vääringus kulusid majadel, kus ühel on kütteviisiks gaas ja teisel mitte. Gaas on lihtsalt nii kallis praegu, loomulikult on kõik, mida gaasiga köetakse kallim kui mis iganes muu kütteviis. No ilmselt mitte “mis iganes” aga peamised kütteviisid. Loomulikult tuleb võrrelda kulunud kütuse ühikuid, mitte rahalist vääringut, kui soovime teada saada, milline maja on energiasäästlikum.
Tegelikult ju on selle teema küsimuseks ikka iga inimese/pere rahaline sääst, mitte mingid kulunud ühikud. Need tuleks kõne alla, kui räägitaks kliima ja maakera päästmisest, mitte oma kokkuhoiu võimalustest. Erinev teema, erinev suhtumine. Siin on siiski oma isiklik rahaline kokkuhoid ja võimalik mugavusest loobumine teemaks.
Tegelikult ju on selle teema küsimuseks ikka iga inimese/pere rahaline sääst, mitte mingid kulunud ühikud. Need tuleks kõne alla, kui räägitaks kliima ja maakera päästmisest, mitte oma kokkuhoiu võimalustest. Erinev teema, erinev suhtumine. Siin on siiski oma isiklik rahaline kokkuhoid ja võimalik mugavusest loobumine teemaks.
Teemaalgatus oli siiski energia kokkuhoiu, mitte raha kokkuhoiu kohta. Kuna kütuste hinnad võivad muutuda isegi kuu-paari jooksul kordades (nagu näiteks gaasiga on juhtunud), siis majade puhul on mõistlikum võrrelda energiakulu. Näiteks 15 aastat tagasi panime meie majja gaasikütte, sest see oli väga odav, nii investeeringu kui ka jooksvate kulude mõttes, nüüd aga asendasime selle kordades kallima soojuspumbaga. Igakuine rahaline kulu küttele peaks vähenema, üldiselt kasutatav energia ka (pumba COP arvelt), aga maja soojusenergia kulu ei muutu, seda saame muuta vaid soojustamise ja tarbimisharjumuste muutmisega.
Teemaalgatus oli siiski energia kokkuhoiu, mitte raha kokkuhoiu kohta. Kuna kütuste hinnad võivad muutuda isegi kuu-paari jooksul kordades (nagu näiteks gaasiga on juhtunud), siis majade puhul on mõistlikum võrrelda energiakulu.
Mis kuu-paari, elektri hind kümnekordistub iga päev – odavaimad tunnid vs kalleimad. Mingit mõtet pole arvutada mingite keskmiste hindadega kulusid, kui tegelikult sõltub nii palju tarbimise kellaajast. Seepärast on muidugi mõistlik ikka võrrelda energiakulu, mitte rahalist kulu. Vähemalt nende kütteliikide puhul, mille hind sõltub börsist.
nüüd aga asendasime selle kordades kallima soojuspumbaga. Igakuine rahaline kulu küttele peaks vähenema, üldiselt kasutatav energia ka (pumba COP arvelt), aga maja soojusenergia kulu ei muutu, seda saame muuta vaid soojustamise ja tarbimisharjumuste muutmisega.
Kuidas saab see kasulikum olla, kui elektrihind on gaasihinnaga otseses seoses? See talv tuleb üle elada ning on gaas jälle samamoodi odav kütteallikas.
See talv tuleb üle elada ning on gaas jälle samamoodi odav kütteallikas.
Pole veel elus näinud, et kui mingi asi juba kalliks läheb, et ta läheks siis sama odavaks tagasi, kui ta enne oli. Äkki natuke läheb odavamaks, aga jääb ikkagi alati kalliks edasi. Ei tea, kas vahe pistavad tasku siis vahendajad või ei tea kes, aga nii on alati.
Pole veel elus näinud, et kui mingi asi juba kalliks läheb, et ta läheks siis sama odavaks tagasi, kui ta enne oli. Äkki natuke läheb odavamaks, aga jääb ikkagi alati kalliks edasi. Ei tea, kas vahe pistavad tasku siis vahendajad või ei tea kes, aga nii on alati.
Gaas on juba viimase kuuga 30% kukkunud ning jätkab kukkumist.
