See jutt ei vasta tõele. Kuivati mitmetunnine tsükkel võtab 1Kwh, kahe tunni ahju kasutamine võib võtta 6kWh. Viiekordne vahe ühel kasutuskorral.
No ärme nüüd demagoogitse. Kuivati võtab ikka ÜLE 1 kWh ehk pigem võtab 1.5 kWh – ja seda teevad ökonoomsema otsa kuivatid (ja kuni 5 kWh – sõltuvalt mudelist). Ja ahi võtab 6 kWh ehk ainult grillirežiimil. Tavaline küpsetus ja ventilatsiooniga režiim ei võta küll nii palju, 2 kWh max.
Kuivatit kasutad nädalas 2-3 korda, ahju kasutad nädalas 1 korra, kui sedagi. Aastane kasutus tuleb üsna ühte auku kui mitte ahju kasuks (oleneb, kui suur kokkaja oled).
Kuivatit kasutad nädalas 2-3 korda, ahju kasutad nädalas 1 korra, kui sedagi. Aastane kasutus tuleb üsna ühte auku kui mitte ahju kasuks (oleneb, kui suur kokkaja oled).
Tuleb jah ühte auku, kui ahju praktiliselt ei kasuta. Grillrežiimil võtab ahi 3600 kWh, 200 kraadi juures 3 ja kuivatid ei võta 5kWh. Ka pliit võtab palju, seda ilmselt kasutatakse kõige rohkem veel. Kui kuivatit paned ööseks käima, siis pliiti kasutavad paljud perekonnad just tipptarbimise ajal, ega öösel ei lähe endale muna praadima.
Kui kuivatit paned ööseks käima, siis pliiti kasutavad paljud perekonnad just tipptarbimise ajal, ega öösel ei lähe endale muna praadima.
Pliiti ära nüüd küll siia võrdluseks too. Õhtused söögisoojendamised (muna praed paar minutit, kartuleid keedad 15-20 min) küll pole kuivati ega ahjuga võrreldava suurusjärguga energiakulud. Suuremaid vaaritamisi saab juba teha nädalavahetusel ja ajastada paremini.
Majanduslikult on äärmiselt ebaratsionaalne elada nt kesklinnas, kui 25 km eemal saab sama raha eest kaks korda suurema pinna pluss mitmeks aastaks bensuraha pluss ikka jääb üle. Vähemalt võiks korraks sellele mõelda. PS Tallinn on suurema osa maailma inimeste jaoks täielik kolgas ja jube karutagumik.
Kellegi viinamarjad on väga hapud… On äärmiselt ratsionaalne elada kesklinnas, kui enamik su argielust on siinsamas kesklinnas. Ise jalutad tööle, lapsed jalutavad kooli-trenni, kultuur (no sa äkki ei tarbi seda) on siinsamas. Ja milleks mulle 2x suurem elamine kui praegune on piisav?
Ja Tallinn on muide suurema osa maailma jaoks väga meeldiv, paraja suurusega ja inimväärne elukeskkond.
Mina olen mitmelt selliselt “kino ja teater siinsamas külje all” inimeselt küsinud, et kui sageli te siis reaalselt teatris käite? Kinos, kontserditel, muuseumis, näitustel, raamatuesitlustel, väitlusõhtutel, spordisündmustel jne?
Aus vastus on, et paar-kolm korda aastas kinos-teatris, muuseumis ja näitustel (ikka need suuremad-popimad Lennumuuseumid ja Ahaa-keskused) kord aastas laste pärast, raamatuesutlustel ei käida üldse, sport kedagi ei huvita.
Ja see ei ole ühe ega kahe inimese vastus, vaid neid on palju. Ensmus “kultuurist” tähendab laiemat kauplustevõrku ja rikkalikumat toidukohavalikut. Aga argumendiks elukohavalikul tuuakse see kino ja teater esimeste seas.
Majanduslikult on äärmiselt ebaratsionaalne elada nt kesklinnas, kui 25 km eemal saab sama raha eest kaks korda suurema pinna pluss mitmeks aastaks bensuraha pluss ikka jääb üle. Vähemalt võiks korraks sellele mõelda. PS Tallinn on suurema osa maailma inimeste jaoks täielik kolgas ja jube karutagumik.
Linnas elamine ongi rikkamatele. Miks siis mitte, kui võimalus on?
Majanduslikult on äärmiselt ebaratsionaalne elada nt kesklinnas, kui 25 km eemal saab sama raha eest kaks korda suurema pinna pluss mitmeks aastaks bensuraha pluss ikka jääb üle. Vähemalt võiks korraks sellele mõelda. PS Tallinn on suurema osa maailma inimeste jaoks täielik kolgas ja jube karutagumik.
Kellegi viinamarjad on väga hapud… On äärmiselt ratsionaalne elada kesklinnas, kui enamik su argielust on siinsamas kesklinnas. Ise jalutad tööle, lapsed jalutavad kooli-trenni, kultuur (no sa äkki ei tarbi seda) on siinsamas. Ja milleks mulle 2x suurem elamine kui praegune on piisav?
Ja Tallinn on muide suurema osa maailma jaoks väga meeldiv, paraja suurusega ja inimväärne elukeskkond.
Kui auto hind hooldus, kütus juurde panna, on linnas elamine soodsam. Viimati kui vaatasin, olid ka kütusehinnad paraja ralli läbi teinud, nagu ka autode hinnad. Hindadest rääkimata – autosid pole enam saada. Uutel autodel on tehaste tarneraskused, vanad ja odavad autod on Ukrainasse romudeks saadetud. Turg on päris kokku kuivanud.
Linnas on võimalik perel ära elada isegi üldse ilma autota, bolt drive on kättesaadav ja soodne teenus vajadusel. Või siis pere peale ühe pisema autoga. Linnast väljas peab igal täiskasvanul suur auto pee all olema.
Kui linna kinnisvara hoiab või kasvatab pikas perspektiivis väärtust, siis auto on ainult kulu.
Majanduslikult on äärmiselt ebaratsionaalne elada nt kesklinnas, kui 25 km eemal saab sama raha eest kaks korda suurema pinna pluss mitmeks aastaks bensuraha pluss ikka jääb üle. Vähemalt võiks korraks sellele mõelda. PS Tallinn on suurema osa maailma inimeste jaoks täielik kolgas ja jube karutagumik.
Kellegi viinamarjad on väga hapud… On äärmiselt ratsionaalne elada kesklinnas, kui enamik su argielust on siinsamas kesklinnas. Ise jalutad tööle, lapsed jalutavad kooli-trenni, kultuur (no sa äkki ei tarbi seda) on siinsamas. Ja milleks mulle 2x suurem elamine kui praegune on piisav?
Ja Tallinn on muide suurema osa maailma jaoks väga meeldiv, paraja suurusega ja inimväärne elukeskkond.
Kui auto hind hooldus, kütus juurde panna, on linnas elamine soodsam. Viimati kui vaatasin, olid ka kütusehinnad paraja ralli läbi teinud, nagu ka autode hinnad. Hindadest rääkimata – autosid pole enam saada. Uutel autodel on tehaste tarneraskused, vanad ja odavad autod on Ukrainasse romudeks saadetud. Turg on päris kokku kuivanud.
Linnas on võimalik perel ära elada isegi üldse ilma autota, bolt drive on kättesaadav ja soodne teenus vajadusel. Või siis pere peale ühe pisema autoga. Linnast väljas peab igal täiskasvanul suur auto pee all olema.
Kui linna kinnisvara hoiab või kasvatab pikas perspektiivis väärtust, siis auto on ainult kulu.
Naljakas jah, otsitakse energia kokkuhoidu kohti aga autokütus jäetakse mainimata.
Parim kokkuhoid on kolida asulasisesesse kortermajja, päikesepoolsesse korterisse. Saab jala, ratta ja bussiga tööl käia, saab kütte miinimumi peale keerata. Kui on päikesepoolne ja isegi rõduga, pole ka pesukuivatuse probleemi.
Parim kokkuhoid on kolida asulasisesesse kortermajja, päikesepoolsesse korterisse. Saab jala, ratta ja bussiga tööl käia,
Jala tööle minna on tänapäeval luksus. Eriti Tallinnas. Väikeses asulas ilmselt on jälle see probleem, et tasuvad töökohad asuvad autosõidu kaugusel mõnes suuremas linnas. Samuti koolid ja lasteaiad ei pruugi jalutuskäigu kaugusel olla. Siis peab kulutama autole oma raha nii ehk naa.
Majanduslikult on äärmiselt ebaratsionaalne elada nt kesklinnas, kui 25 km eemal saab sama raha eest kaks korda suurema pinna pluss mitmeks aastaks bensuraha pluss ikka jääb üle. Vähemalt võiks korraks sellele mõelda. PS Tallinn on suurema osa maailma inimeste jaoks täielik kolgas ja jube karutagumik.
Minu jaoks oli kesklinna elamist ostes ees selline valik. Kas täpselt sama raha eest (1 miljon krooni) vanem maja vanade viljapuudega aiaga tallinna kesklinnas, kohas, kust saab jalgsi nii kooli kui tööle ja suurem osa päevadest seisab auto aias õunapuu all. Või sama raha eest tuttuus maja (mille ehituskvaliteet kahtlane) kuskil ilma infrastruktuurideta (puuduvad poed, lasteaiad, koolid, teed ja ühistransport, kohustuslik omada peres mitut autot) põllupealses uusarenduses, kus krunt on täiesti lage ja aeda tuleb alles nullist rajama hakata. Mina valisin kesklinna ja olen rahul. Kusjuures majade elamispind oleks mõlemal juhul olnud samad, aga kesklinna vanas majas on mul lisaks veel pööning ja täiskelder , uues majas poleks olnud kumbagi.
Mina tahaks käia vanast peast sõbrannadega teatris, kohvikus, mitte aga elada pärapõrgus, kust ei saa ei arstile ega poodi. Ongi olemas väike korter, esimesel korrusel, rõduga – kuhu kolime, kui majas enam elada ei jaksa – siis müüme maha või läheb mõni laps sinna elama. Sellepärast ei hakka suurt elamist muretsema, et lapsed ööbida saaksid. Ise käime mehe vanemate juures, äi ei maga hästi, tammub mööda elamist, hommikul läheb jälle endal uni varem ära – siis hiili ja oota, millal ärkavad. Kahjuks ei ole seal lähedal hotelli ega muud ööbimiskohta.
Linnast väljas peab igal täiskasvanul suur auto pee all olema.
Miks? Sinu teadmised maaelust piirduvad mingi mudase kolkaga, kus kanad ja lehmad jalutavad “tänaval” ja majadele pannakse lauad toestuseks?
Käi natuke sealt oma kesklinnast vahel välja ka, kitsas silmaring on rumalatele. Sa ju ei ole rumal, ega?
Maal elavad ùldjuhul varakad ja aktiivsed inimesed. Nagu linnaski.
Täpselt samamoodi on nii maal kui linnas parasiteeriva ja asotsiaalse eluviisiga inimesi. Maal siiski kodutuid ja narkareid ei näe.
Töökoht tuleb teha kui midagi sobivat pole, võimalusel teistelegi tööd pakkuda, elektrit ja kodusoojust saab ise toota, toidulaua lisa ise kasvatada. Mitu suurt autot peres on ilmselge loodusreostus ja mittemõistliku inimese käitumine.
Mitu suurt autot peres on ilmselge loodusreostus ja mittemõistliku inimese käitumine.
Millega seal maal siis sõita saab? Mina oma sportautoga löön ilmselt koheselt pampri sodiks. Kõige hullemal juhul tuleb mingi kole pereauto osta, kui jeepi ei taha.
Miks? Sinu teadmised maaelust piirduvad mingi mudase kolkaga, kus kanad ja lehmad jalutavad “tänaval” ja majadele pannakse lauad toestuseks? Käi natuke sealt oma kesklinnast vahel välja ka, kitsas silmaring on rumalatele. Sa ju ei ole rumal, ega? Maal elavad ùldjuhul varakad ja aktiivsed inimesed. Nagu linnaski.
Kui jutt on sellisest maakohast, kus elavad varakad ja aktiivsed inimesed, siis seal sa ei saa Tallinna korteri raha eest endale suurt maja, kuhu tervet suguvõsa vajadusel mahutada.
Ja kui on selline koht, kuhu saad Tallinna korteri raha eest endale suure maja, siis on see mitte nii atrktiivses kohas, kus on kohe ka vaja liikumseks autosid (sa ei ole asula keskel) ja need autod peavad olema korralikud (sa ei sõida mingi pisikese autokesega lihtsalt liikuma, kord on lumi, kord pori. Väike maastur on miinimum, millega sellest läbi sõita.
Olen elanud kütte vähendamise kokkuhoiu mõttes läbi. Tervel kortermajal keerati 20 kraadi peale. See on jama. Toad niisked ja kui pesu veel kuivada, siis see ei kuivanud. Vastik lõhn tuli juurde ja endal oli kogu aeg jahe selles niiskusest, aknad higistasid ja lõpuks aknanurkadesse kippus hallitus tulema. Ei aidanud korralik sundventilatsioon ja akende igapäevane kuivatamine.
Arusaamatu. Teil on seal majas mingi jama. Mina näiteks elangi perega 19-20 kraadi juures kogu aeg, ka enne kriisi, magamistoas püüame hoida 17. Loomulikult peab tube ka tuulutama. Kui sul on külm, tuulutama pead ju ikka! Kui sa seda ei tee, siis muidugi läheb niiskeks ja hakkab kopitama. Otsese saju ajal vast niimoodi ei tuuluta, aga ka -20 kraadiga sa pead ju ikka aegajalt aknast õhku sisse laskma ????
Nüüd ma saan aru, miks osades kodudes on läppunud hais. Nad ei tuuluta sügisest kevadeni kunagi.
Me kuivatame ka pesu enamasti toas. Seda tuba tuleb mitu korda päevas tuulutada. Ja mitte mingi aknapraoga, vaid aken pärani, õhuvahetus ja mõne minuti pärast kinni. Miski ei haise, miski ei kopita.
Veel temperatuurist. Kui sündisid vanemad lapsed, olid nad sügisest kevadeni pidevalt haiged. Elasime korteris, toas 24-27 kraadi sooja. Seal väikelast riidesse pakkida ja viia õue külma kätte ja lasteaeda, loomulikult jääb haigeks. Temperatuuride vahe on liiga suur ja lapsed karastamata. Kui saime mehega normaalsele temperatuurile, st kolitud, siis väiksemad lapsed ei olnud peaaegu kunagi haiged. Faktiliselt tean, et väikseima lapsega olin enne kooli kaks korda haiguslehel. Ühel korral jäi haigeks pärast seda, kui käisime sünnipäeval mängutoas, kus oli umbne ja palav ning mitukümmend last koos. Ka hotellitüba, kus pärast ööbisime, oli mitteavatavate akendega ja miinimumtemperatuur oli konditsioneeril 23. Muidugi oli hommikuks haige. Teine kord kukkus ja murdis käeluu. Kogu lugu, rohkem haige ta selle 6,5 aastaga ei olnud. Ärge hautage oma lapsi – see on mu sõnum, ka oma kesk-meditsiinihariduse baasil.
Nii palju oma meditsiiniharidusega võiksid teada, et lapsed peavad teatud hulga viiruseid läbi põdema enne kui hakkavad terved olema. Su esimesed lapsed said karmi kooli lasteaias, aga nooremad said leebema variandi kui nende vanemad õed vennad vahest mõne haiguse koju tõid ja tänu sellele jäi noorematel see karm esimene aia-aasta ära.
Minu 25kraadises toas kasvanud lapsed olid samasugused. Esimene oli terve aasta järjest haige, teine on korra aasta nohus. Aga tegelikult oli teine laps rinnalaps esimese lapse lasteaiaga harjutamise ajal ja sai taustal ikka samad nakkused kätte, ainult leebemalt ja rinnapiima antikehadega samaaegselt.
Tegelikult see siiski ei ole nii (see viiruste asi), aga las ta jääb.
Toad niisked ja kui pesu veel kuivada, siis see ei kuivanud. Vastik lõhn tuli juurde ja endal oli kogu aeg jahe selles niiskusest, aknad higistasid ja lõpuks aknanurkadesse kippus hallitus tulema.
Riideid EI kuivatata toas!
Kuidas selline asi üldse pähe saab tulla? Valan ämbri vett põrandale ja kurdan, et põrand on märg?
Maal elavad ùldjuhul varakad ja aktiivsed inimesed.
Tõesti või. Mul on suvila maakolkas ja varakaid ja aktiivseid sealkandis ei ole mitte ühtegi.
Ja linnas, kuhu aga astud, on rikkaid vasakul ja paremal?
Maal ei saa vaene, laisk ja loll elada. Tähendab, neid on, nagu ka linnas, aga edukaks eksisteerimiseks on vaja kapitali, pealehakkamist, mõistust, oskust. Vaata vahel “Maahommikuid”, kus räägitakse erinevatest peredest.
Sportauto ja “suure auto” ning “koleda pereauto” vahele jääb mitmeid variante.
Suvila- ja elamurajoonid on üldjuhul erinevad, aga see, et sa oma suvila kuskile keskpärasesse piirkonda valisid, on sinu valik.
Kuidas puutub suur maja asjasse, kui sa kuivatad pesu ühes toas?
Sa ei märka vahet, kas kuivatad pesu 15 m2 elamises või 300 m2 elamises?
Kui sa kuivatad pesu ühes toas, pole nagu erilist vahet, kui suur maja selle ühe toa ümber on.
Kui sa oma pesu mööda elamist laiali vead, siis on.
Märkad vahet?
Kui sa kuivatad pesu ühes toas, pole nagu erilist vahet, kui suur maja selle ühe toa ümber on. Kui sa oma pesu mööda elamist laiali vead, siis on. Märkad vahet?
Ühes spetsiaalses toas kuivatamisest oli jutt. Kui toauks on lahti, siis pole ju tegu ühes toas kuivatamisega, tule taevas appi. Niiskus liigub ju üle maja igale poole, mitte ei jää sinna tuppa. No kus on mõistus.
Ühes spetsiaalses toas kuivatamisest oli jutt. Kui toauks on lahti, siis pole ju tegu ühes toas kuivatamisega, tule taevas appi. Niiskus liigub ju üle maja igale poole, mitte ei jää sinna tuppa. No kus on mõistus.
Ei juhtu midagi ka siis, kui uks kinni on. Viimane kuu pole seda tuba kütnud, seega ka ust ei ava, kui pesu kuivab.
Ma ei tea, mis su probleem muidu on ka? No et tubades pesu ei kuivatata:D Pesu teeb paljudes kohtades kuiva õhu palju paremaks, pole vaja mingit niisutit osta.
