Võimalik, et saab ka sellises loomulikult hästi ventileeruvas majas, kus tuul akna vahelt sisse puhub, aga energiasäästlik selline maja kohe kindlasti ei ole ja seetõttu lisanduvad küttekulud on tõenäoliselt suuremad, kui kuivati energiakulu.
Mul ei puhu kuskilt aknast tuul sisse, pole mingit sundventi ja ei tekita see pesu niiskust. Kümme aastat selles majas elanud ning alati selles toas kuivatanud. Kui oleks niiske, paneks ilmselt terrassile.
Meil samuti, pole niiskust ja tuul kuskilt sisse ei puhu. On puitpakettaknad, osa kahekordsed, osa kolmekordsed. Akendele tekib udu harva – kui duširuumis kaua kuuma vee all liguneda, läheb nii aken kui peegel uduseks, aga see udu kuivab kiirelt ära, ei jookse niredena alla. Köögis võin igal aastaajal keeta ja aurutada palju ja kaua, aknad püsivad kuivad. Valamu kohal korraks tõmbab aken uduseks, kui suure pajatäie kartulikeeduvett ära valan, aga kuivab minutiga. Pesu võin kuivatada igas ruumis vabalt, mingit liigset ja majale kahjulikku niiskust ei teki. Jah, hiliskevadel ja varasügisel, kui õhk on niiskem, aga veel ei küta, ei tasu mingit rasket materjali toas restile riputada, kuivab liiga aeglaselt ja võib ka kopituse lõhna külge võtta. Siis panengi nt teksapüksid õue ja toon tuppa viimaseks kuivatamiseks. Aga nagu keegi siin kiljatas, et valage pang vett maha ja siis elage – no mis jutt! Kust see pangetäis küll tulema peaks? Hea, kui pool liitrit aurub masinatäie kuivamisel. See pole ju mingi probleem.
Mul praegu hapnevad lahtistes 12-liitristes pangedes kurgid köögis. Ehk et on palju rohkem vett laiali ja ikka midagi sellest ei juhtu.