Teema: Energia kokkuhoiu kohad

#4056061:

10 aastat vana maja, mille hinnaks sina hindad 600 tuhat … ja pole mingit ventilatsiooni … väga eriline juhtum. ???? Sa kas liialdad hinnaga või sa lihtsalt ei teagi, et armas abikaasa on kõigele mõelnud, ning su majas on siiski kuskil üks lüliti, kust käib ventilaator tööle ja kinni, äkki isegi juhtpult. Selline maja peab olema kivist ja üsna suur, seega seda ilma sundventilatsioonita ehitada … ???? Naljakas. Köögis kubu ka ei ole? Suure maja puhul on juba kubu kaudu köögilõhnade välja viimiseks tavaliselt ventilaatorit juurde vaja.

Mis abikaasa? Ei oma kellegagi kahasse kinnisvara, On kivist, on suur, on kubu. Soojustagastusega venti pole. Savi pole vä?

#4055744:

Ükski korralik ehitusmaterjal, sh looduslik, ei lase otseselt õhku läbi. Ventilatsioon tähendab seda, et kuskilt peab värske õhk sisse tulema ja toaõhk välja minema. Loomuliku ventilatsiooni puhul pääseb see sisse näit. ventilatsiooniavadest või aknapragudest, välja minemist hõlbustab ahju kütmine, pliidi kohal õhupuhasti kasutamine (mis on ka tegelikult sundventilatsioon) vms. Sundventilatsioonil on üks suur eelis loomuliku ventilatsiooni ees –  soojustagasti abil on võimalik väljamineva õhu soojusega soojendada sissetulevat õhku ja sellega saavutada energiasääst, mis kindlasti ületab ventilatsiooni käigus hoidmiseks vajalikku energiakulu. Lisaks saab energiat säästa selle võimsuse optimeerimise kaudu, näit.  hoida ventilatsiooni miinimumi peal sel ajal, kui kedagi kodus pole.

See võib nii muidugi olla, üldse ei vaidle. Sa räägid nagu lapsele, et mis see ventilatsioon üldse on. Kes seda ei teaks. Aga kui mul on maja, mis hingab ise (ja mitte aknapragudest ega ka kuskilt mujalt ei puhu tuntav tuul sisse), selle maja õhuniiskuse ja ventileerumisega on juba 20 aastat kõik korras, aknad ei uduta mitte iial, veenired mööda neid ei voola, kuskil hallitust pole ja niiskusemõõtja näitab enamusel ajal pidem liiga kuiva õhku, siis arvad, et peaks mingi sundventi lisaks ehitama või? Mida see täpsemalt parandama peaks ja kuidas energiat säästma? Maja jääks vaatamata sundventilatsiooni lisamisele ikka omal moel endiselt  ventileeruma. Kujuta ette, et on üüratult palju maju, mis on ehitatud enne sundventilatsiooni leiutamist ja nendega ongi kõik korras. Mingeid niiskuseprobleeme pole. Ja pole kunagi olnud.

#4056131:

Käi ja vaata 50-60 aastat tagasi ehitatud eramaju, ka veel varasemaid. Ja kivist. Neid on igal pool ja neis pole tõesti sundventilatsiooni, usud või mitte. Ja neis pole ka niiskusega probleeme.

Justjust, nad on ehitatud 50-60 aastat tagasi, tollaste materjalidega ning nende õhukindlus on midagi muud kui 10 aastat tagasi ehitatud majal.

#4056138:

Muid variante ju ei ole

Muid variante on. Tuul ei puhu, aga maja hingab. Vaikselt ja omaette, nii et sa ei tunne kuskil külma õhku. Ta lihtsalt õhutab ennast ise. Palkmaja, puitkarkassiga maja, põhu- ja savimaja saavad sellega väga hästi hakkama. Ka vanemad kivimajad. Või tead mõnda 50ndatel ehitatud kivimaja, kus aknad nõretasid, kuna sundventi polnud veel olemaski? Mõtle oma vanavanemate maamajade peale. Tänapäevased õhukindlaks ehitatud betoonkarbid muidugi ei saa ilma hakkama ja pesu toas kuivatamine tundub täiesti võimatu. Ühelt poolt energiasääst, kuna elad kinnises õhukindlas  kotis, teiselt poolt jõuga ventileerimine, et õhk liiguks. Mul seda vaja pole.

#4056136:

Justjust, nad on ehitatud 50-60 aastat tagasi, tollaste materjalidega ning nende õhukindlus on midagi muud kui 10 aastat tagasi ehitatud majal.

Ja see ju ongi hea! Pole mingit probleemi õhuniiskuse ega hallitusega. Ja tubades vahetub õhk pidevalt ise värske vastu. Ainult neis tänapäevastes pead vaeva nägema, et ventilatsioon toimiks. Ja kui palju siitki lugeda saab, kuidas aknad kogu aeg tuulutusasendis ja ikka vesi niriseb alla, muudkui kuivata, hallitus siin ja seal. Kas see on siis energiasäästlikum, kui aknaid peab pidevalt praokil hoidma?

#4056144:

Ja see ju ongi hea!

Ei, see ei ole hea. Sest soojuskadu on läbi selliste seinte palju suurem kui läbi ventilatsiooni. Vanas majas tuulutuvad kõik ruumid ühtmoodi, sundventilatsioon puudutab aga niiskusega kokku puutuvaid ruume – vannituba, saun, pesuköök, wc, köök. Soojakadu on vanas majas oluliselt suurem. Jajah, niiskust ei ole, aga kütet kulub palju rohkem. Ja sellest teema ongi.

#4056138:

#4056126:

Aga kui mul on maja, mis hingab ise (ja mitte aknapragudest ega ka kuskilt mujalt ei puhu tuntav tuul sisse),

No aga kust ta siis hingab? Kui niiskust ei ole, siis on järelikult ventilatsioon. Kui see ventilatsioon ei ole loomulik (nagu ütled – ehk akendest ega seintest tuul läbi ei puhu ning tõenäoliselt ei hoia sa ka aastaringi aknaid lahti), järelikult peab olema sundventilatsioon, mis toob tuppa õueõhku ja viib niiskuse minema. Muid variante ju ei ole.

On ikka muid variante, meil on fresh klapid seintes, maja ise väga soojapidav, uus maja.

#4056126:

See võib nii muidugi olla, üldse ei vaidle. Sa räägid nagu lapsele, et mis see ventilatsioon üldse on. Kes seda ei teaks. Aga kui mul on maja, mis hingab ise (ja mitte aknapragudest ega ka kuskilt mujalt ei puhu tuntav tuul sisse), selle maja õhuniiskuse ja ventileerumisega on juba 20 aastat kõik korras, aknad ei uduta mitte iial, veenired mööda neid ei voola, kuskil hallitust pole ja niiskusemõõtja näitab enamusel ajal pidem liiga kuiva õhku, siis arvad, et peaks mingi sundventi lisaks ehitama või? Mida see täpsemalt parandama peaks ja kuidas energiat säästma? Maja jääks vaatamata sundventilatsiooni lisamisele ikka omal moel endiselt  ventileeruma. Kujuta ette, et on üüratult palju maju, mis on ehitatud enne sundventilatsiooni leiutamist ja nendega ongi kõik korras. Mingeid niiskuseprobleeme pole. Ja pole kunagi olnud.

Ma räägingi nagu lapsele sellepärast, et osadel on siin mingid müstilised hingavad majad. Kui teadlikult ehitatud ventilatsiooni pole, aga õhk ikkagi vahetub, siis tähendab see ju seda, et kusagilt tuleb ikkagi õhk sisse –  aga see on külm välisõhk, mitte soojusvahetis eelsoojendatud õhk, ja see protsess ei ole kontrollitav, st on energiakulukam. Ei, muidugi ei pea keegi oma olemasolevas majas midagi ümber ehitama, kui ta ise rahul on ja küttearved üle jõu ei käi. Minu vanemad näiteks elavad ühes sellises 60 aasta vanuses renoveerimata majas ja neil tõepoolest liigset niiskust praegu pole, kuid neil kulub ka väga palju küttepuid. (Samas kui lapsena seal elasin, siis mäletan küll, et jäälilled olid akna peal jms liigniiskusele viitavat, aga siis oli meil seal ka muidugi rohkem elanikke, rohkem söögitegemist ja pesu kuivas osaliselt toas). Ma kiitsin soojustagastusega ventilatsiooni peamiselt sellepärast, et algne teema oli energia säästmisest, mitte pesu kuivatamisest. Mis kuivati mittekasutamise arvelt energia säästmisse puutub, siis nagu juba eespool öeldud – kui pesu toas kuivatada, peab olema hea ventilatsioon, ükskõik, mil viisil toimiv. Kui seda pole ja õhuniiskus tõuseb liiga kõrgele, siis seda teha ei tohiks. Mul on üks pisike puumaja kööktuba  ka, mida välja üürin, sinna ostsin esimese asjana kuivatiga pesumasina ja potentsiaalsetele üürnikele rääkisin kohe, et seda tuleb kasutada (va. suvel, kui aknaid lahti hoida saab). Üks proua isegi loobus üürimisest sellepärast, et  pole harjunud ja ei taha ja ei oska ikka.

#4056176:

Täitsa huvitav, et aastal 2022 leidub ikka veel inimesi, kes arvavad, et suures majas elav naine on kindlasti abielus ja maja kaasomandis.

Täitsa huvitav, et nagu aastal 2002, on ka aastal 2022 perekoolis mass inimesi, kes üldse ei mõista, mida ja miks tegelikult öeldi. Mitte midagi sellist, mida siin väitsid, pole ma ei arvanud ega kirjutanud.

#4056342:

#4056259:

Kuigi nemad elavad väiksemal pinnal ja on kokkuhoidlikumad. Meil oli augusti elektri arve 43 eurot, neil gaas + elekter 128.

Ei saa võrrelda võrreldamatut – gaasi hind on tõusnud veel kordades rohkem kui elektri hind.

Ja loomulikult sõltub maja energiakulu lisaks ventilatsioonile veel väga paljudest muudest asjaoludest, ega selle vastu polegi keegi ju midagi väitnud. Lisaks tuleks energiakulusid võrrelda ikka aasta lõikes, mitte ühe kuu kulusid.

#4056259:

Ka sundvent võtab elektrit, kui maja on nõmedalt ehitatud. Pisiasi kavõi see (justnimelt väga pisike asi), et meil on tualettides valgust andev aken.

Sundvent võtab igatahes elektrit, muidugi. Aga mis tualeti akent puudutab, siis ma kahtlustan, et energiakulu seisukohalt on see pigem miinus. Vaatasin, et akende soojuskaoks loetakse u 0.6-1.1 W/(m2*K), mis tähendab, et 1 m2 suuruse aknapinna kaudu liigub 14 C temperatuuride erinevuse korral (sest Eesti keskmine välisõhu temperatuur on 6 C ) välja minimaalselt 0.6*1*14=8.4 W. Ok, sellest tuleks tegelikult maha lahutada seina materjali soojuskadu, aga see on kordades väiksem. Samas suurusjärgus on ka ühe tavalise led lambi võimsus, st akna asemel võiks tualetis see kasvõi ööpäevaringselt pidevalt põleda, energiakulu oleks sama.

Gaasi hind on kõvasti tõusnud, aga me räägime ju hetkel vana maja versus uus maja küttest. Minu näitest nähtub, et väiksem ja uus maja võtab rohkem energiat – gaasi, puid, elektrit, kui õigesti ehitatud vana maja, mis on hästi hooldatud.
Ma ei tea ühtki 90-aastast maja, kus oleks gaasiküte. Gaasipliite muidugi on.

Aken tualetis on lisaks valgusallikana töötamisele ja ventilatsioonivahend. Kolmekordne klaas, muidugi mingi soojakadu on, aga ühe led-lambiga ei saa vannitoas pimedaga kohe kuidagi hakkama. Ämma juures pole lugenud, pakun, et 5-6 lampi. Meil on ühes duširuumis 3 lampi ümber peegli, üks keset ruumi ja üks dušikabiinis. Teises on väiksema ruumi peale 3 lampi.

Kui sa juba räägid soojuskandvusest aknaklaasidel, räägime siis uuesti ka põhi-lõuna traditsioonilise ehitusviisi majade lõunapoolsete tubade kütmisvajadusest. Praegu näiteks päike paistab, õues päiksevarjus on meil praegu 11 kraadi. Elutoas, maja lõunaküljel, lasime rulood alla, muidu madal päike kütab kukla kuumaks – üks akendest on minu selja taga. Tuba pole köetud alates reedest, siis lasime õhksoojupumbaga hommikul poolteist tundi. Praegu on toa kaugemas servas 23,6 kraadi sooja. Jõuame ilmselt 24ni. Kuna meil on karvutu kass, siis jälgime temperatuuri väga. Hommikul alla tulles oli 19,3 kraadi.

#4056369:

et praegu me veel kütma pole hakanud ja toas on 27-28 kraadi sooja.

Püha jumal, praegu 27-28 kraadi toas sooja? Palju teil siis augustis oli? 45?

#4056377:

Ja kuna enamasti on suurema osa ajast lamp siiski välja lülitatud, on tegelik kulu palju väiksem, akna kaudu toimub soojuskadu seevastu pidevalt.

Ühest pirnist oleks meil pesemisruumides tsipa vähe.

Meil on kaks WCd ja üks vannituba, kõik aknaga, aga ükski aken ei avale otse õue. Peamise magamistoa WC ja vannituba avanevad aknaga väikesesse orva magamistoa ukse kõrval, kus on katuseaken. Muidu ksvavad seal katuseakna päikese all taimed. Nii see kui ka teine aken on muidugi avatavad. On ka hügieeniruumides ventilatsiooniluuk, mis avaneb õue, aga see on manuaalselt avatav ja suletav. Aken ise on jääklaasiga, lisaks on uksed neisse jääklaasiruutudega. Valgust on.

Esimese korruse WC-l on ka jääklaasiruutudega uks. WC on paigutatud vanemas majas nii, et valgus kumab läbi ukse, aga sellest uksest keegi niisama mööda ei käi. Aken WCs avaneb tagaukse juures olevasse eeskotta, kus on klaasaknaga välisuks, mille klaasiosa käib ka tuulutusasendisse. Ka on selles WCs ning lisaks ka eeskojas oma manuaalne ventilatsiooniluuk. Sellest uksest käiakse harva, peamiselt suvel. Seega kõik pesu- ja hügieeniruumid saavad valgust nii läbi toa kui ka vahetult jääklaasi taga oleva teise akna, mille kahe vahel aga on õhuruum.

Väga kavalad olid ikka omal ajal vanemate hoonete ehitajad.

#4056369:

ja toas on 27-28 kraadi sooja

Pigem on teil termomeeter päikese käes või küttekeha/pliidi lähedal.

#4056393:

#4056369:

ja toas on 27-28 kraadi sooja

Pigem on teil termomeeter päikese käes või küttekeha/pliidi lähedal.

Ei ole termomeeter päikese käes ega pliidi lähedal. On väga kaasaegne põrandaküttesüsteem anduritega, mis kõikides tubades reaalset temp-i mõõdab.

#4056395:

#4056373:

#4056369:

et praegu me veel kütma pole hakanud ja toas on 27-28 kraadi sooja.

Püha jumal, praegu 27-28 kraadi toas sooja? Palju teil siis augustis oli? 45?

P.S. Valetasin, juba 29 kraadi on praegu :D. Tegime kaks akent lahti, et jahe õhk läbi käiks.

Meil siin vanas majas tõusis ka 27,8 kraadini, kuigi rulood (tavalised, mitte termokad) on ees. Jahutame põhjapoolse toa akna kaudu. Kusjuures pole lauspäike enam, täitsa palju pilvetorte on ka.