Esileht Pereelu ja suhted Eneseaustus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 45 )

Teema: Eneseaustus

Postitas:
Kägu

Ostsin endale kuldsõrmuse teemantitega. Tavaliselt ostavad mehed sellise oma kallimale kihluse puhul. Aga mina ostsin endale.
Olen läbi teinud mitu pikka suhet. Pikim neist oli 7 aastat ja sõrmust ei tulnud. Mehel oli palju probleeme ja pahesid. Takkajärgi olen isegi õnnelik, et sõrmust ei tulnud.
Teine elukaaslane pettis mind. Ei tulnud ka sealt midagi.
Pärast pettumusi on mul enesehinang muutunud aina madalamaks. Võitlen buliimia ja depressiooniga. Mõtetes kirun ennast ja vihkan.
Pean endaga palju tööd tegema, et mitte kibestunud vanaeideks muutuda. Ostsin endale “kihlasõrmuse” märgiks, et ma ei pea ootama meeste järgi, vaid saan oma elu kujundada ise. See sõrmus aitab igapäevaselt meelde tuletada, et suhtuksin endasse austusega ja käituksin endaga nagu sõbraga.
Kuidas tekitada positiivsust ja eneseusku, kui südames on kibedus, valu ja läbikukkumise tunne?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tubli oled.
Arvan, et positiivsus ja eneseusk saabki ainult ajaga tulla, kui näed, et saad üksi edukalt hakkama ja eelnevad negatiivsed kogemused ununevad. Või siis leiad lõpuks kellegi, kellega sobite ja on hea koos olla. Ära hakka meeleheitlikult otsima, olegi üksi ja tee kõike seda, mis su tuju heaks teeb (nagu juba tegid sõrmuse ostes) ja mida näiteks alati teha oled tahtnud, aga pole jõudnud või julgenud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas tekitada positiivsust ja eneseusku, kui südames on kibedus, valu ja läbikukkumise tunne?

Mõelda, et need asjad, milles läbi kukuti, pole tegelikult nii olulised, et ideaalseid elusid on palju vähem, kui esmapingul tundub, et saab ka palju hullemini olla, mõelda oma õnnestumiste peale. Kindlasti on võimalik ka lugeda mingeid raamatuid (ilukirjandust, eneseabi), mis aitab, külastada psühholoogi, teha neid asju, mis rõõmu toovad, mõni ütleb, et teda aitavad ka jooga vms sarnane hingamis-ja mõtlemisharjutuste kogum. Mõtlemisega seotud probleemide vastu aitab mõnda aega ka füüsiline tegevus. Aga see ülesanne, mille oled endale võtnud, ongi väga raske, nii et kui selles õnnestud, oledki paljudest inimestest rohkem saavutanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle jääb mulje, et sinus tekitab läbikukkumise tunnet see, et ükski neist eelnevatest suhetest ei viinud abieluni. Ära unista abielust….unista heast, südamlikust, truust ja oma eluga hakkama saavast tõelisest kaaslasest.
Aga mulle väga meeldib see sinu sümboolne sõrmuseost ja see, et sa ostsid selle omale märgiks, et oled ise oma elu kujundaja:) Sest nii ongi…Mitte keegi teine peale sinu enda ei saa sind õnnelikuks teha

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ostsin endale kuldsõrmuse teemantitega. Tavaliselt ostavad mehed sellise oma kallimale kihluse puhul. Aga mina ostsin endale.

Olen läbi teinud mitu pikka suhet. Pikim neist oli 7 aastat ja sõrmust ei tulnud. Mehel oli palju probleeme ja pahesid. Takkajärgi olen isegi õnnelik, et sõrmust ei tulnud.

Teine elukaaslane pettis mind. Ei tulnud ka sealt midagi.

Pärast pettumusi on mul enesehinang muutunud aina madalamaks. Võitlen buliimia ja depressiooniga. Mõtetes kirun ennast ja vihkan.

Pean endaga palju tööd tegema, et mitte kibestunud vanaeideks muutuda. Ostsin endale “kihlasõrmuse” märgiks, et ma ei pea ootama meeste järgi, vaid saan oma elu kujundada ise. See sõrmus aitab igapäevaselt meelde tuletada, et suhtuksin endasse austusega ja käituksin endaga nagu sõbraga.

Kuidas tekitada positiivsust ja eneseusku, kui südames on kibedus, valu ja läbikukkumise tunne?

No ma ei tea – taoline enesepettus tavaliselt ainult süvendab inimeses madalat enesehinnangut. Targem oleks see raha olnud mõnele luksuslikule reisiemotsioonile kulutada.
Mulle meenus seepeale minu kadunud vanaema jutt oma ühest sõbrannast, kes esimese vabariigi ajal käis nii “šoppamas”, et võttis juba kodust minnes hulgi enda poolt kenasti pakitud karpe kaasa juhuks, et ehk mõni tuttav näeb, kui jõukalt ja hästi ta ikka elab, kui saab endale ohjeldamatut šoppamist lubada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No ma ei tea – taoline enesepettus tavaliselt ainult süvendab inimeses madalat enesehinnangut. Targem oleks see raha olnud mõnele luksuslikule reisiemotsioonile kulutada.
Mulle meenus seepeale minu kadunud vanaema jutt oma ühest sõbrannast, kes esimese vabariigi ajal käis nii “šoppamas”, et võttis juba kodust minnes hulgi enda poolt kenasti pakitud karpe kaasa juhuks, et ehk mõni tuttav näeb, kui jõukalt ja hästi ta ikka elab, kui saab endale ohjeldamatut šoppamist lubada.

Vist pole vahet, kas selleks on ühel sõrmus või teisel reis. Ikkagi on see asi, mida keegi just igatseb. See, kes teistele peab näiteks tühjade karpidega midagi tõestama, on asi, mis võiks teatud eas muutuda. Ja tekkida moment, kus pole oluline, mida teised arvavad. Pealegi tänapäeval peaks inimesed püüdma vähem osta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu arvates ei näita endale sõrmuse ostmine, et teemaalgataja suudab oma elu kujundada ise ja ei sõltu meestest. See on enesepettus. Kibestumine ja valu ei tulene ju mitte sõrmuse kui eseme puudumisest, vaid abielusoovi puudumisest nende meeste poolt. Mingi rahaga ei saa endale osta seda, et need mehed tahaksid teemaalgatajaga abielluda. Sõrmuse ostmine ja kandmine hoopis süvendavad selles probleemis elamist, et ‘mulle pole ettepanekut tehtud ja nüüd ma tegin seda ise endale’. Teema nö jätkub, käib teemaalgatajaga päevast päeva kaasas. Õige edasiminek ilma valu ja kibestumiseta olnuks, kui teemaalgataja mõtleks enda jaoks selgeks, et ta on õnnelik iseeneses, ilma ühegi sõrmuse ja abieluettepanekuta, üldse ilma selle teemata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ostsin endale kuldsõrmuse teemantitega. Tavaliselt ostavad mehed sellise oma kallimale kihluse puhul. Aga mina ostsin endale.

Olen läbi teinud mitu pikka suhet. Pikim neist oli 7 aastat ja sõrmust ei tulnud. Mehel oli palju probleeme ja pahesid. Takkajärgi olen isegi õnnelik, et sõrmust ei tulnud.

Teine elukaaslane pettis mind. Ei tulnud ka sealt midagi.

Pärast pettumusi on mul enesehinang muutunud aina madalamaks. Võitlen buliimia ja depressiooniga. Mõtetes kirun ennast ja vihkan.

Pean endaga palju tööd tegema, et mitte kibestunud vanaeideks muutuda. Ostsin endale “kihlasõrmuse” märgiks, et ma ei pea ootama meeste järgi, vaid saan oma elu kujundada ise. See sõrmus aitab igapäevaselt meelde tuletada, et suhtuksin endasse austusega ja käituksin endaga nagu sõbraga.

Kuidas tekitada positiivsust ja eneseusku, kui südames on kibedus, valu ja läbikukkumise tunne?

No ma ei tea – taoline enesepettus tavaliselt ainult süvendab inimeses madalat enesehinnangut. Targem oleks see raha olnud mõnele luksuslikule reisiemotsioonile kulutada.

Mulle meenus seepeale minu kadunud vanaema jutt oma ühest sõbrannast, kes esimese vabariigi ajal käis nii “šoppamas”, et võttis juba kodust minnes hulgi enda poolt kenasti pakitud karpe kaasa juhuks, et ehk mõni tuttav näeb, kui jõukalt ja hästi ta ikka elab, kui saab endale ohjeldamatut šoppamist lubada.

Rahaga mul probleeme pole. Saan ka reisi lubada. Pigem mõtlesin seda, et sõrmus võiks mulle igapäevaselt meelde tuletada, et väärin kõike head, mida maailmal pakkuda on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arvates ei näita endale sõrmuse ostmine, et teemaalgataja suudab oma elu kujundada ise ja ei sõltu meestest. See on enesepettus. Kibestumine ja valu ei tulene ju mitte sõrmuse kui eseme puudumisest, vaid abielusoovi puudumisest nende meeste poolt. Mingi rahaga ei saa endale osta seda, et need mehed tahaksid teemaalgatajaga abielluda. Sõrmuse ostmine ja kandmine hoopis süvendavad selles probleemis elamist, et ‘mulle pole ettepanekut tehtud ja nüüd ma tegin seda ise endale’. Teema nö jätkub, käib teemaalgatajaga päevast päeva kaasas. Õige edasiminek ilma valu ja kibestumiseta olnuks, kui teemaalgataja mõtleks enda jaoks selgeks, et ta on õnnelik iseeneses, ilma ühegi sõrmuse ja abieluettepanekuta, üldse ilma selle teemata.

No aga mõni lihtsalt vajab seda nö motivaatorit. Miks siis ei võiks selleks olla sõrmus, mida saab endale lubada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga miks sa omale kaelaketti või kõrvarõngaid ei ostnud? Milleks selle sõrmusega jamada. Lähed näitad mehele, et näe, ostsin ise endale kihlasõrmuse, sest sa ei osta ve. Tõmbad omale veel rohkem vee ju peale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas tekitada positiivsust ja eneseusku, kui südames on kibedus, valu ja läbikukkumise tunne?

Ma leian et sõnadel on suur jõud. (Aga muidugi võib ka asjadel olla…)
Astud igal hommikul peegli ette, vaatad endale sügavalt silma ja ütled: “Ma armastan sind! Ma/sa oled äge inimene! Ma/Sa saan/d hästi hakkama! Kõik laabub! Kõik saab korda!” Ja misiganes laused sulle veel eneseusku, heameelt ja positiivsust süstivad. Vot see aitab!

Ja kui näiteks midagi läheb veidi viltu ja tekkib selline paludele tavapärane sisemonoloog, milline kobakäpp ma ikka olen, siis see vestlus enesega peaks edasi minema nii: “Ma ei lase endaga niimoodi rääkida! Ma pole seda pahandamist väärt!” Nagu mõni teine inimene või sõbranna sulle ütleks, kui teda kobakäpaks nimetaksid.

Need oleks minu nipid. Jõudu ja enesekindlust, vägen naine!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis on selles halba kui naisel on ilus unistus hinges-abielu armastatud mehega!?
Võib ju leida selle rahulolu ja õnne eneses aga ikkagi üks tilluke kirsike suurelt vahukooretordilt on puudu ja on veel kõigest unistus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

kui see sõrmus sulle rõõmu teeb, siis … jätka samas vaimus. meil igaühel on oma rõõm.
leidsin ühe vahva vanasõna. “Nii kui elu, nii om ehte; nii kui rõõm, nii om rõiva”

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina arvan, et see oli hea ost. See oli vajalik selleks, et hingele pai teha. Minul ei ole sugugi selliseid probleeme nagu sul, aga olen ka endale ise kalleid ehteid ostnud. Näiteks ostsin tumesinise safiiriga kuldsõrmuse, mida olin kaua tahtnud. Ja miks ei võiks naisterahvas endale ise ehteid osta? Kallimaid kunstnike poolt valmistatud ehteid, samuti maale ja siidisalle ostan alati ise endale, sest kinkija võib kergelt maitseeelistusega nö puusse panna.

Lisaks, olen nooremana olnud pigem alati selline klaas on pooltühi tüüpi inimene. Ehk elu tundub aeg-ajalt palju mustemates toonides, kui ta tegelikult on. Kuid nüüd olen avastanud selle enda jaoks, et kui ma teadlikult tegelen enda mõtetega raskemal hetkel ja tuletan endale meelde, kui palju on minu elus toredaid asju (kasvõi imepisikesi) ja olen selle eest tänulik, siis läheb kohe paremaks. Näiteks esmapilgul asjad, mida sina ise endale võid meelde tuletada ja mille eest tänulik olla (puhtalt selle postituse põhjal): On nii tore, et leidsid endas julguse ja jõu panna iseendale sõrme nii sümboolse tähendusega sõrmuse. On suurepärane, et sul on pangakontol piisavalt raha, et osta selline sõrmus endale kõige muu elamise kõrvalt. On imeline, et sa saad üksi, ilma meheta ja iseseisvalt kõigega elus hakkama jne.

Kõik need asjad näitavad, et sul on tegelikult kõik väga hästi! Ja kindlasti leidub selliseid positiivseid asju veel ja veel, kui ainult otsid 🙂 Meiesuguste probleem on see, et kipume alati otsima negatiivseid asju, selle asemel, et otsida positiivset. Ja sellise enesehävitusliku mõtlemisega tuleb lihtsalt teadlikult tegeleda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eneseaustust ma siit postitusest välja ei loe, pigem -haletsust.

Mina ei näe ka, kuidas see sõrmuse ostmine ja kandmine midagi kergendama peaks, pigem ju vastupidi, kui selle kohta näiteks pidevalt küsima hakatakse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Loomulik ju, et igaüks ostab isikliku tarbimise asjad ise. Eriti veel need, mille tähtsaimad omadused on meeldivus ja sobivus. Teine inimene ju ei teagi, mis meeldib ja mis sobib ja mis on suuruselt okei.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu arust ei ole ka siin miskise eneseaustusega tegu. Meenutab pigem neid inimesi, kes on näiteks lapse kaotanud ja siis suures kaotusvalus ostavad endale väga lapsesarnase nuku ja hakkavad seda oma lapsena kohtlema, sellega ringi kärutama jne (USAs üsna levinud).

Ma arvan, et sul oleks abi vaja. Professionaalset abi. Tundub, et abiellumisest on sulle saanud kinnisidee (või siis lihtsalt sõrmuse kandmisest? Kas abielu kui selline on su jaoks üldse oluline? Või on vaja lihtsalt näidata teistele, et said sõrmuse sõrme?) ja vaadates, kuidas sa seda kirjeldad, siis see ei tundu enam kuskilt otsast tervemõistuslik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul oli vahepeal sarnane olukord, elasin laste isaga 11 aastat koos, aga abieluettepanekut ei tulnud, tuli hoopis petmine ja lahkuminek.

Peale seda aastake hiljem oli pooleaastane suhe, mis lõppes sellepärast, et meespoolel väidevalt ei tekkinud piisavalt suuri tundeid, et kooselu proovida, kuigi alguses oli meil sellest juttu. Talle hoopis sobis “suhe”, kus saime kokku 2-3x kuus 2-3 tundi korraga. Läksime lahku.

Mina endale sõrmust ei ostnud, aga ostsin ilusa kalli käekella 😀

Praeguseks olen juba peaaegu aasta jälle uues suhtes olnud ja tundub, et seekord läheb paremini 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu arust ei ole ka siin miskise eneseaustusega tegu. Meenutab pigem neid inimesi, kes on näiteks lapse kaotanud ja siis suures kaotusvalus ostavad endale väga lapsesarnase nuku ja hakkavad seda oma lapsena kohtlema, sellega ringi kärutama jne (USAs üsna levinud).

Ma arvan, et sul oleks abi vaja. Professionaalset abi. Tundub, et abiellumisest on sulle saanud kinnisidee (või siis lihtsalt sõrmuse kandmisest? Kas abielu kui selline on su jaoks üldse oluline? Või on vaja lihtsalt näidata teistele, et said sõrmuse sõrme?) ja vaadates, kuidas sa seda kirjeldad, siis see ei tundu enam kuskilt otsast tervemõistuslik.

Kas naine ei või endale ise sõrmust osta? Peab mehenahkadelt kingitusi ootama? Ma ei saanud oma eksidelt kunagi ühtegi ilusat asja kingiks. Vahel unustati sünnipäevgi ära. Edaspidi teen endale ise kingitusi. Professionaalset abi juba saan, sest mul on depressioon ning võtan tablette.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida kõike Perekoolist teada ei saa. Hakkasin läbi mõtlema tuttavaid paare, kes pikemat aega ja minu arust õnnelikult koos elavad, ei meenu, et neil naistel teemantiga kuldsõrmust oleks (ei ole ka mul endal, kuigi mehega õnnelikult teine aastakümme jooksmas ja austalt öelda, pole ma selle pealegi tulnud, et ta oleks pidanud õnneliku suhte märgiks taolise sõrmuse kinkima, mulle isegi ei meeldi kuld ja teemantid, nii et väga hea, et pole sõrmust kingitud, ehteid eelistan ise valida ja osta enda maitse järgi).

Teemaalgataja, mulle tundub, et teema on kas liba või elad sa mingis Ameerika filmidest kokkukraabitud unistuste maailmas. Suhet ei tee suhteks teemantiga sõrmus, ega miski muu selline. Inimesed ise on olulised. Samamoodi nagu ei tee see sõrmus sind nüüd kuidagi paremaks või halvemaks, sina oled sina ise, see klišeelik kink iseendale on pigem naljakas. Ma loodan, et sa võtsid seda eneseirooniana, muidu on lugu ikka väga hale.

Tänapäeval ei ole minu arust üksik naine läbikukkunud, on palju võimalusi oma elu nii elada, et oled rahul ja õnnelik. Pead lihtsalt leidma, mis sind veel õnnelikuks teeb, mitte kinni hoidma nendest unistustest, mis kunagi olid, eriti, kui tagantjärele näed, et need suhted olid luhtumisele mõeldud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

. Võitlen buliimia ja depressiooniga. Mõtetes kirun ennast ja vihkan.

Pean endaga palju tööd tegema, et mitte kibestunud vanaeideks muutuda. Ostsin endale “kihlasõrmuse” märgiks, et ma ei pea ootama meeste järgi, vaid saan oma elu kujundada ise. See sõrmus aitab igapäevaselt meelde tuletada, et suhtuksin endasse austusega ja käituksin endaga nagu sõbraga.

Kuidas tekitada positiivsust ja eneseusku, kui südames on kibedus, valu ja läbikukkumise tunne?

Ma arvan, et on väga palju inimesi kes maadlevad sarnaste tunnetega, tõenäoliselt on enamusel elus olnud selliseid madalseise raskemal või leebemal kujul.

Tunnistad, et mõtetes kirud ja vihkad ennast – nii on väga raske elada. Aga hea uudis on see, et sa saad ise oma mõtlemist muuta. Ja seda sul tulebki teha kui soovid oma elu muuta.

Naisena unistada abielust ja perest ongi täiesti hea ja normaalne. Minu meelest on väär enda ümber ehitada müüri, et “mul pole kedagi vaja ja saan üksinda hakkama”. Mees, kodu, lapsed – see on täiskasvanud naise elu loomulik ja ülitähtis etapp ja elada oma elu ilma seda kogemata… ei soovita (kui pole just tegu tõelise oma ala tipptegijaga kes ohverdab pereelu tööle).

Sinu probleem on “valed” mehed. Mina arvan, et väide, et vastandid tõmbuvad, on müüt – või siis on tegu pelgalt seksuaalse kirega. Tegelikkuses sarnane tõmbab sarnast. Sarnasus ei ole muidugi üks ühele ja tihti ei oskagi sellele nö näppu peale panna. Aga madala enesehinnanguga katkised inimesed tunnevad klappi samuti mingi nurga alt katkiste inimestega. Vahest kaks miinust annavad kokku plussi aga enamjaolt ei saa suhtest head nahka – eriti veel siis kui inimesed ise ei ürita oma probleeme lahendada…

Niiet Sinu heaks väljavaateks olekski see, et kujunda endast enda parim versioon – nii vaimselt kui füüsiliselt: mine teraapiasse, mõnele enesearengu kursusele – et pihta saada kust tuleb see halb enesehinnang ja negatiivne sisekõne ja hakka seda muutma.

Hakka tegema ka trenni ja tervislikult toituma – see on kõige “lihtsam” ja käegakatsutavam muudatus millel silmnähtavad tulemused. Saad ilusa keha ja edukogemuse, et täidad endale antud lubadused – juba see parandab tunduvalt vaimset tervist samuti.

Igatahes jõudu ja edu sel pikal teekonnal. Ja pea meeles – see on kestev protsess – nii oma vaimu kui keha eest hoolitsemine. Nn elustiil. Nii asjad ei toimi, et teed 10x teraapiat ja 3 kuud trenni ja dieeti ning siis lähed vana elu juurde. Ei. see peaks olemagi uus elu. Sinu elu, mille kvaliteedi eest vastutad ainult sina.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hakka tegema ka trenni ja tervislikult toituma

Kust sa tead, et ta seda juba ei tee?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eneseaustust ma siit postitusest välja ei loe, pigem -haletsust.

Ja mis on viga enesehaletsusel? Paras annus kerge huumoriga segatud mõnusat enesehaletsust õigel ajal on ülimalt terapeutiline ja laseb kergendatud hingega edasi minna. Ei mõista mina neid kalestunud hingesid, kes normaalseid inimtundeid hukka mõistavad ja raudruunadena edasi minna nühivad, peaasi et mingil juhul nõrkust välja ei näitaks. Elu tuleb võtta paindlikumalt ja mängulisemalt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hakka tegema ka trenni ja tervislikult toituma

Kust sa tead, et ta seda juba ei tee?

buliimia viitab sellele otseselt, et inimesel on toitumishäired.
Kui inimene elab tervislikult: st söömine ja trenn on tasakaalus, siis peaks olema buliimia seljatatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui inimene elab tervislikult: st söömine ja trenn on tasakaalus, siis peaks olema buliimia seljatatud.

Ei ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks mul on tunne, et pk-s on päris suur hulk naisi, kes teevad kõik “õigesti” – ponnistavad endale mingisuguse kõrghariduse, panevad lapsed (kui neid on) nui neljaks “soovitud” kooli, trennitavad, toituvad õigesti, aga ikka ei ole rahul?
Arvan vastust teadvat, kuid kahtlustan, et see ei ole eriti populaarne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No ma ei tea – taoline enesepettus tavaliselt ainult süvendab inimeses madalat enesehinnangut. Targem oleks see raha olnud mõnele luksuslikule reisiemotsioonile kulutada.

Mulle meenus seepeale minu kadunud vanaema jutt oma ühest sõbrannast, kes esimese vabariigi ajal käis nii “šoppamas”, et võttis juba kodust minnes hulgi enda poolt kenasti pakitud karpe kaasa juhuks, et ehk mõni tuttav näeb, kui jõukalt ja hästi ta ikka elab, kui saab endale ohjeldamatut šoppamist lubada.

Vist pole vahet, kas selleks on ühel sõrmus või teisel reis. Ikkagi on see asi, mida keegi just igatseb. See, kes teistele peab näiteks tühjade karpidega midagi tõestama, on asi, mis võiks teatud eas muutuda. Ja tekkida moment, kus pole oluline, mida teised arvavad. Pealegi tänapäeval peaks inimesed püüdma vähem osta.

No ei ole üks ja seesama – reisimine ei seostu tavaliselt kuidagi püsipartneri olemasolu või puudumisega, küll aga on kihlasõrmus otsene viide partnerile või ise ostetud kihlasõrmuse asemik viide partneri puudumisele ehk teemaalgatajal on vaja endale miskipärast tõestada, et ta on ka ilma partnerita midagi väärt, mida see enesele nn kihlasõrmuse ostmine vastupidi kahandab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eneseaustust ma siit postitusest välja ei loe, pigem -haletsust.

Ja mis on viga enesehaletsusel? Paras annus kerge huumoriga segatud mõnusat enesehaletsust õigel ajal on ülimalt terapeutiline ja laseb kergendatud hingega edasi minna. Ei mõista mina neid kalestunud hingesid, kes normaalseid inimtundeid hukka mõistavad ja raudruunadena edasi minna nühivad, peaasi et mingil juhul nõrkust välja ei näitaks. Elu tuleb võtta paindlikumalt ja mängulisemalt.

Selle kohta, et enesehaletsus on teraapia, tahaks kohe viidet. Minu meelest on see madala enesehinnangu sümptom või tagajärg ja ennast haletsedes inimene ainult süvendab oma tegelikku probleemi. Mulle tundub, et sa ajad enesehaletsuse praegu segamine kurbuse kui emotsiooniga, mida on tõesti vahel vaja jagada või muud moodi välja elada, et kergem hakkaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina tätoveerisin oma nahale taolise meeldetuletuse, pigem hoiatamaks mind.
Naljakal kombel märkavad seda mehed, kes tätoveeringutest midagi ei arva ja naiste omadest eriti, kuid millegi pärast tulevad seda päris uurima.
Aga mis puutub madalasse enesehinnangusse, no so what? On madal hinnang endast, siis on aga inimene leiab midagi, mis aitab sellega toime tulla ja ongi hästi, vähemasti inimene teeb midagi oma olemise parendamiseks, mida ta siis tegema peaks? Madal enesehinnang pole halvustamist väärt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lihtne loogika ütleb, et madalat enesehinnangut halvustav suhtumine ei ravi.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 45 )


Esileht Pereelu ja suhted Eneseaustus