Tahan hingelt ära saada ja ehk oskab, tahab keegi ka natuke nõuga abiks olla. Ütlen kohe algatuseks ära, et ma olen abielus ja laste ema.
Mure aga seotud töökohaga.
Töökoht on selline, et pean suhtlema palju ja erinevate inimestega. Töö mulle meeldib. On pingeline ja huvitav.
Tööga seoses olen suhelnud ühe meesterahvaga. MIna olen temale klient.Igati meeldiv suhtleja,tore meesterahvas, oma töös on ta igati õigel kohal.
Mure on selles, et ma ei oska temaga kuidagi suhelda. No ei oska.
Meesterahvas on öelnud mulle kenasti, aidanud ka tööalaselt. Oleme ka rääkinud mitte töistel teemadel. Müügiinimesed teevad seda ju tihtilugu.
Ja nii kui ta meil majas on, olen mina nagu totakas. No ei ole armumine. Jah, ta on sümpaatne aga see on kuidagi midagi muud. Tekitab ärevust. Kohmetust.Ja ma ei suuda talle otsa vaadata. Selline tunne, et vaatab must läbi, loeb kõiki mõtteid.
Tean, et ta on abielus ja laste isa ja ma olen 100% kindel, et ta on oma perega õnnelik.
Ma lihtsalt ei saa aru, mis see on??