Minu meelest on see teema kohutavalt põnevaks muutunud selle osas mis hobi see on.
On hobi, mida saab ka väljas ja praegusel koroonaajastul harrastada. Ja üksi ei saa ning eeldab liikumist. Kaaslane ei pea olema naine, aga kuidagi nii on praegu läinud, et keegi teine ei saa.
Rahvatants see kindlasti pole. Ma ei tule mitte millegi muu kui tennisemängu peale kui see just tandemrattal sõitmine pole. Inimene, kes ei saa üle 500m kõndida, ei saa ka tennist mängida. Kõiki muid õues tehtavaid asju saab üksi ka teha, kuigi mõned asjad on üksi lihtsalt igavamad.
Ma tean seda tunnet küll, olen ise ka ebakindel naine ja armukadedus on kiire tulema. Minul tuli see tunne seoses sellega, et mees pidi kord kuus ühe naiskolleegiga teise linna reisima ja seal nad ööbisid 1-2 ööd hotellis.
Mul oli nii vastik olla ja ega mul seda mehe eest varjata ei õnnestunud. Aga minu olukord oli selles mõttes teistsugune, et mu mees ja see naine polnud ise kuidagi üksteise seltskonda valinud. Kui TA mees võib naise kehva enesetunnet nähes lihtsalt selle asja ära jätta, siis ma ei soovinud et mees minu armukadeduse tõttu töölähetused ära jätab, see olnuks liiga nõme.
Minu armukadedus lõppes peale kahte korda, siis tuli koroona ja kõik läks netti kus ta on siiani.
Mina ütleks oma mehele, kuidas end tunnen ja ma tean, et mu mees jätaks selle hobitegevuse teise naisega ära. Justnimelt sellepärast, et oma naine ei saa seda sama asja juba tervise pärast teha, see teeb loo kuidagi eriti kurvaks.
Seda mis plaanid naisel on, on võimatu teada. Minul on 5-liikmelises töötiimis 3 minuvanust meest ja vaid 1 naine peale minu, pea pensioniealine. Need mehed ei huvita mind meestena kohe absoluutselt mitte. Väga kurb oleks kui selguks, et nende naised on minu peale armukadedad, täiesti ebavajalik.
Kuid samas olen nii palju näinud, kuidas mõni mees või naine kellest seda kõige vähem arvaks, oma kaaslasi petavad või lihtsalt väga palju flirdivad teistega. Üks abielumees kes oma hobigrupi sõprusgrupi naisi magatas, oli minu meelest üks inetumaid mehi keda nähtud.
Ja naised, kes tema võrku langesid, olid abielunaised, mõne meest tean ka, tundusid tollest petjamehest palju etemad. Ma ei tea, mis naistel puudu on, et sellistega kaasa lähevad. Mõni naine võibolla oma mehelt ei saa ühtki komplimenti ja kui siis libeda jutuga mees tuleb mesijuttu ajama, minnakse kohe kaasa. Kaaslase välimus ega perekonnaseis seega ei näita mitte midagi. Kord oli mul kollektiivis üks mees, kes igal võimalikul juhul naisi krabas. Minu jaoks oli see ebameeldiv, umbes nii et tähistame mingi tööülesande lõppu ja siis õnnitledes võtab täiesti ümbert kinni ja surub enda vastu. Aga kolleeg mu kõrval hakkas sama kohtlemise peale punastama ja naeru kihistama.