Ma olen sinu lugu ka ühes privaatsemas foorumis lugenud. Sinna foorumisse sa panid oma psühholoogi täispikkuses nime kirja ning samamoodi teatasid, kuivõrb ebakompetentne ning halb psühholoog ta on. Kuna see on ju kõik üsna delikaatne teema, siis kurjustada nagu väga ei tahakski. Aga täna näen, et oled uues kohas temast kirjutamas. Sel korral oled vist targem ning perekonnanime oled jätnud märkimata, aga ega ei pea olema eriline ajugeenius, et välja nuputada, kellest sa räägid (loe: keda maha teed).
Meie ühiskond on võrdlemisi harituks saanud erinevate vaimsete hädade puhul. Ja kui keegi räägib autismispektrihäirest, siis pigem ikka saadakse aru, mida see tähendab. Aga minu meelest kusagilt jookseb ka piir. Sinu psühholoog on valinud omale erialaks väga keerulise ameti – aidata teisi! Ei ole lihtne kuulata ning aidata lahendada teiste inimeste elulisi kriise, eriti hull, kui klient/patsient on suitsiidne.
Praegusel hetkel sa armusid ära inimesse, kes tegi oma tööd. Sa räägid eetikakoodeksi rikkumisest, kuid ainuõige samm oli see suhe ära lõpetada, sest ilmselgelt on sul tugevad kiindumishäired ja sa tead seda ise ka. OMETI ajad sa kõik terapeudi kaela, justkui tema on sinu hädade põhjustaja. Tegelikult oli tema roll sind aidata. Äraarmumine oli sinu probleem ning see on piiri ületamine. Ole nii autist kui tahes, pärismaailmas käivad asjad nii, et sellises olukorras minnakse laiali, sest kui sul tekib kinnisidee teisest inimesest, paned sa kogu oma heaolu selle ühe inimese õlule. Tema ei vastuta selle eest, mismoodi sina käitud.
Sa oled kibestunud, sest armusid ära, kuid sulle ei vastatud samaga.
Meenutad mu eksmeest, kes selgus, et oli skisoidne. Suhe oli alguses nii hea ja tore, aga siis ta vist ka arvas, et ma pean tema episoode taluma. See oli vaimne, verbaalne ja füüsiline vägivald, mida tema mulle jagas. Kui suhe minu algatusel lõpu leidis, tegi ta täpselt samamoodi – laimas mind teistele. Samas ka 4 aastat hiljem püüab ta minuga endiselt ühendust võtta. Kirjutab, et armastab, ja kui ma ei vasta, siis kirjutab jälle, kuidas mind vihkab. Ja sina teed täpselt seda sama. Sind on tõrjutud ja nüüd elad seda oma endise psühholoogi peal välja.
Keegi ütles õigesti, et kes tahab, selle jaoks on suitsiid kiire ja lihtne. Sinus on seda elutahet sees küll, aga kui VÄHEKENEGI võimalik, siis konstruktiivne eneseanalüüs on hädavajalik, et edasi minna elus. Lõpeta teiste süüdistamine, aga ka enda vastu on vaja hea olla. Sa ei ole nii lühike, et kunagi ühtegi naist ei leiaks. See on rumal ettekääne. Ettekäändeks ei sobi ka see, et lähedastele ei saa rääkida. Saab küll. Selleks perekond ongi, et aidata.