Teema: NullPointerException

Alkohol ja tabletid ei käi ju kokku! Seda võib sulle polikliiniku koristaja ka öelda. Enesetapuks on palju lihtsamaid,odavaid ja ilusamaid viise, kui enda keha tapmine kemikaalide ja alkoholiga.

Päris piinlik on lugeda neid teemasid, kus mõni järjekorde “enesetapja” kiitleb, kui mitu ebaõnnestunud katset ta teinud on jne. Noo et nii väga püüdis ja – näe – jälle ebaõnnestus! Tee, mis tahad – surm ei võta! Ainult et loomulikult ongi need katsed ainult tähelepanu kerjamiseks tehtud ning neis ei ole tegelikku soovi elust lahkuda.

Miks sa teemaalgataja pole siis proovinud neid meetodeid, mis kindlalt toimivad? Näri natuke käokingajuurt või rohelist kärbseseent – ja ongi kõik! Aga ei, seda sa ju ei tee, sest tegelikult on sul vaja oma lollide tegudega ainult teisi inimesi manipuleerida. Naeruväärsed on sellised tegelased!

Vaevalt, et sellel teemal väga pikalt aktiivne olla lastakse, aga noh, seni võib ju nõu ka anda.
Mulle tundub, et sinu probleem on hoopis vastamata armastus, mis võimendab ka muid kiikse. See probleem on muidugi kõigil ühel hetkel olnud ja enesetappugi ilmselt seetõttu palju planeeritud. Ellu viidud ilmselt õnneks harva.
Kurb, et sa ei taha seda kuulda, aga nii on – armunud patsiendiga professionaalne ja eetiline psühholoog koostööd ei tee. Seega traumeerigu see sind või mitte – ainus lahendus oli teraapia lõpetada, aga ravi oleks muidugi vaja jätkata. Proovi leida uus inimene, kes ikkagi su mured sh armumisega seotud, ära kuulab.
Nüüd need muud asjad. 176 cm, ja see on probleem? Minu mees on 172cm, ise olen 175 ja kontstega vähemalt 180. Vot see on alles hull. Enamik naisi on muide minu mehest lühemad. Seega pikkuseteema on ainult sinu peas.
Mis see teine asi oli, seksivärk? Arvan ka, et tasuline teenus siinkohal abiks. Olen muidu väga prostitutsiooni vastane, aga vot antud juhul ei oskaks ka muud pakkuda, vähemalt esialgu. Neitsina ei pea küll keegi surema. Ära palun ainult teenusepakkujasse ära armu. Tundub, et lähedusvajadus on ikka nii suur, et iga lähedusse sattunud naisterahvas on potentsiaalne armumisoht.
Äkki ikka õnnestub kuidagi samm-sammult oma probleemidest üle saada.

#3363581:

Tegelikult ma ei teagi täpselt, mis vahet on autismil ja Aspergeri sündroomil. Olen kuulnud ainult seda, et Aspergeri sündroom on n.ö. “high functioning autism”. Mu muusikaterapeut on mulle öelnud, et mul võib suure tõenäosusega olla Aspergeri sündroom, mis on üks autismi eriliike.

Tänapäeval neil ei tehtagi olulist vahet.

#3363579:

Sellegipoolest ma tunnen, et mind on väärkoheldud mu psühholoog Karmeni poolt.

Ei ole. Armastusele vastamata jätmine pole traumeerimine, mõtle loogiliselt.

#3363579:

Ükskõik, mida mu psühholoog mulle teeb, ta ei tohi mind traumeerida!

Ja isegi seda reeglit ei ole. Ei tohi teadlikult kahjustada. Muud midagi.

Ma ei näe probleemi. Otsi omale meesarst. Tarrus on!
Psühholoog ei ole proffessionaal, kui ta sellise patsiendi ära ajab. See on täiesti ebaproffesionaalne tegu. Raviarst pidi sul ju olema? Ilma ei saa psühholoogile haiglas.
Xanaxit ei kirjutagi hea arst. Kus said seda üldse?
Ma arvan. Otsi meesarst, räägi probleemist ja ma usun, et üks päev on elu taas elamist väärt. Sinu pikkus, autism ei ole kindlaasti takistuseks.
35 ja vana? 35 alles elu nauditavam osa algab…

Ma olen sinu lugu ka ühes privaatsemas foorumis lugenud. Sinna foorumisse sa panid oma psühholoogi täispikkuses nime kirja ning samamoodi teatasid, kuivõrb ebakompetentne ning halb psühholoog ta on. Kuna see on ju kõik üsna delikaatne teema, siis kurjustada nagu väga ei tahakski. Aga täna näen, et oled uues kohas temast kirjutamas. Sel korral oled vist targem ning perekonnanime oled jätnud märkimata, aga ega ei pea olema eriline ajugeenius, et välja nuputada, kellest sa räägid (loe: keda maha teed).
Meie ühiskond on võrdlemisi harituks saanud erinevate vaimsete hädade puhul. Ja kui keegi räägib autismispektrihäirest, siis pigem ikka saadakse aru, mida see tähendab. Aga minu meelest kusagilt jookseb ka piir. Sinu psühholoog on valinud omale erialaks väga keerulise ameti – aidata teisi! Ei ole lihtne kuulata ning aidata lahendada teiste inimeste elulisi kriise, eriti hull, kui klient/patsient on suitsiidne.
Praegusel hetkel sa armusid ära inimesse, kes tegi oma tööd. Sa räägid eetikakoodeksi rikkumisest, kuid ainuõige samm oli see suhe ära lõpetada, sest ilmselgelt on sul tugevad kiindumishäired ja sa tead seda ise ka. OMETI ajad sa kõik terapeudi kaela, justkui tema on sinu hädade põhjustaja. Tegelikult oli tema roll sind aidata. Äraarmumine oli sinu probleem ning see on piiri ületamine. Ole nii autist kui tahes, pärismaailmas käivad asjad nii, et sellises olukorras minnakse laiali, sest kui sul tekib kinnisidee teisest inimesest, paned sa kogu oma heaolu selle ühe inimese õlule. Tema ei vastuta selle eest, mismoodi sina käitud.
Sa oled kibestunud, sest armusid ära, kuid sulle ei vastatud samaga.
Meenutad mu eksmeest, kes selgus, et oli skisoidne. Suhe oli alguses nii hea ja tore, aga siis ta vist ka arvas, et ma pean tema episoode taluma. See oli vaimne, verbaalne ja füüsiline vägivald, mida tema mulle jagas. Kui suhe minu algatusel lõpu leidis, tegi ta täpselt samamoodi – laimas mind teistele. Samas ka 4 aastat hiljem püüab ta minuga endiselt ühendust võtta. Kirjutab, et armastab, ja kui ma ei vasta, siis kirjutab jälle, kuidas mind vihkab. Ja sina teed täpselt seda sama. Sind on tõrjutud ja nüüd elad seda oma endise psühholoogi peal välja.
Keegi ütles õigesti, et kes tahab, selle jaoks on suitsiid kiire ja lihtne. Sinus on seda elutahet sees küll, aga kui VÄHEKENEGI võimalik, siis konstruktiivne eneseanalüüs on hädavajalik, et edasi minna elus. Lõpeta teiste süüdistamine, aga ka enda vastu on vaja hea olla. Sa ei ole nii lühike, et kunagi ühtegi naist ei leiaks. See on rumal ettekääne. Ettekäändeks ei sobi ka see, et lähedastele ei saa rääkida. Saab küll. Selleks perekond ongi, et aidata.